Changmao Biochemical Engineering Co. Ltd 26. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-541/18: Changmao Biochemical Engineering versus komisjon

(kohtuasi C-123/21 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Changmao Biochemical Engineering Co. Ltd (esindajad: dikigoros K. Adamantopoulos, advocaat P. Billiet)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Distillerie Bonollo SpA, Industria Chimica Valenzana (ICV) SpA ja Caviro Distillerie Srl

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsus kohtuasjas T-541/18;

rahuldada Üldkohtule apellandi esitatud hagi ning tühistada vaidlusalune rakendusmäärus¹ apellanti puudutavas osas või teise võimalusena täies ulatuses vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 61; ning

mõista vastustajalt ja teistelt menetlusosalistelt välja apellandi kohtukulud käesolevas apellatsioonimenetluses ja menetluses Üldkohtus kohtuasjas T-541/18; või

teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse apellandi kõigi või osade nõuete läbivaatamiseks, kui seda võimaldab menetlusstaadium; ning

otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimene väide: vaidlustatud kohtuotsuse punktides 64, 65 ja 74 on rikutud õigusnormi, kuna Üldkohus leidis, et alusmääruse² artikli 2 lõike 7 alusel vastu võetud liidu õigusaktide õiguspärasust ei saa kontrollida lähtudes Hiina Rahvavabariigi WTOga ühinemise protokollist (edaspidi „ühinemisprotokoll“). Teise võimalusena on vaidlustatud kohtuotsuses rikutud õigusnormi, kuna Üldkohus ei ole tunnistanud, et alusmääruse artikli 2 lõige 7 on alusmääruse artikli 2 lõigete 1–6 erinorm, mida saab eraldi kohaldada üksnes impordile Hiinast Euroopa Liitu ühinemisprotokolli lõike 15 punkti a alapunkti ii ja punkti d alusel seni, kuni need sätted kehtivad. Asjaolu, et komisjon kasutas Argentiinat analoogse riigina apellandi asjas, kujutas endast õigusnormi rikkumist nii EL kui WTO õigust silmas pidades. Selle lähenemise tulemusel kohaldas komisjon apellandi suhtes väga kõrget dumpingumäära, kuigi seda ei oleks üldse tulnud teha, kui komisjon selle asemel oleks apellandi puhul kohaldanud alusmääruse artikli 2 lõikeid 1–6.

Apellatsioonkaebuse teine väide: vaidlustatud kohtuotsuse punktides 103, 106, 109–112, 114, 116, 117, 120 ja 121 on Üldkohus õigusnormide kohaldamisel teinud ilmseid vigu, kuna kohus leidis, et komisjon ei rikkunud alusmääruse artikli 3 lõikeid 1, 2 ja 5 ning artikli 11 lõikeid 2 ja 9 ning oma hoolsuskohustust ja hea halduse põhimõtet, kui komisjon jättis oma hinnangus liidu viinhappetööstuse olukorra kohta arvesse võtmata Distilerie Mazzari majandustulemust ja äritegevust, kusjuures viimane on liidu kõige suurem, kasumlikum ja edukam viinhappetootja, ning asjaolu, et liidu teatavate viinhappetootjate halvad investeerimisotsused mõjutasid negatiivselt nende tulemusi.

Apellatsioonkaebuse kolmas väide: vaidlustatud kohtuotsuse punktides 138, 139, 145–147, 150 ja 152 on Üldkohus õigusnormide kohaldamisel teinud ilmseid vigu, kuna kohus leidis, et komisjon ei rikkunud alusmääruse artikli 3 lõikeid 1, 2 ja 5 ning artikli 11 lõiget 2 ning oma hoolsuskohustust ja hea halduse põhimõtet, kui komisjon keeldus oma hinnangus kahju uuesti tekkimise tõenäosuse kohta arvesse võtmast Hangzhou Biokingi tegevust, kusjuures viimane on Hiina suurim viinhappe eksportija Euroopa Liitu, ning kliimamuutuse mõju ja erinevusi sünteetilise viinhappe ja looduslikult toodetud viinhappe lõppkasutajate vahel.

Apellatsioonkaebuse neljas väide: vaidlustatud kohtuotsuse punktides 171 ja 173–177 on Üldkohus rikkunud õigusnorme, kuna kohus leidis, et komisjon teavitas käesolevas asjas apellanti mõistliku aja jooksul kõigist olulistest asjaoludest ja kaalutlustest. Kui komisjon oleks täitnud oma kohustusi, mis tulenevad alusmääruse artikli 3 lõikest 2, artikli 11 lõikest 2, artikli 6 lõikest 7, artikli 19 lõigetest 2 ja 4 ning artikli 20 lõigetest 2 ja 4, siis oleks apellant esitanud komisjonile asjakohase seisukoha, nii et liidu puutumuse ja kahju uuesti tekkimise tõenäosuse kohta oleks komisjon teinud teistsugused ja apellandile soodsad järeldused.

Lisaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui kohus ELTL artikli 296 alusel analüüsis apellandi seisukohti, mis puudutavad 1) vaidlustatud kohtuotsuse punktis 187 vaidlusaluse määrusega alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaldamiseks õigusliku aluse puudumist; 2) vaidlustatud kohtuotsuse punktis 188 liidu viinhappetööstuse olukorda; ning 3) vaidlustatud kohtuotsuse punktis 189 kahju uuesti tekkimise tõenäosust ja Hangzhou Biokingi majandustulemuse asjassepuutuvust. Neid seisukohti oleks Üldkohus pidanud vastavalt analüüsima apellandi esimese ja neljanda nõude kontekstis, mille viimane esitas hagiavalduses Üldkohtule.

____________

¹ Komisjoni 28. juuni 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/921, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT 2018, L 164, lk 14).

² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21).