ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda laiendatud koosseisus)
15. november 2007(*)
Põllumajandus – Teraviljaturu ühine korraldus – Teraviljade ülevõtmine sekkumisametite poolt – Maisi kvaliteedinõuete karmistamine – Maisile uue mahukaalu nõude kehtestamine – Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine – Ilmne hindamisviga
Kohtuasjas T‑310/06,
Ungari Vabariik, esindajad: J. Fazekas, R. Somssich ja K. Szíjjártó,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: F. Clotuche-Duvieusart ja Z. Pataki, esindajad,
kostja,
mille esemeks on nõue tühistada komisjoni 18. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1572/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 824/2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (ELT L 290, lk 29), teatavad sätted,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda laiendatud koosseisus),
koosseisus: koja esimees M. Jaeger, kohtunikud V. Tiili, J. Azizi, E. Cremona ja O. Czúcz,
kohtusekretär: ametnik K. Andová,
arvestades kirjalikus menetluses ja 22. mail 2007 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Õiguslik raamistik
1 Teraviljaturu ühist korraldust reguleerib nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1784/2003 (EÜT L 270, lk 78; ELT eriväljaanne 03/40, lk 346; edaspidi „teraviljaturu ühise korralduse määrus”).
2 Teraviljaturu ühise korralduse määruse artikkel 5 sätestab, et liikmesriikide määratud sekkumisametid ostavad kokku neile pakutavat ja ühenduses koristatud maisi, eeldusel, et pakkumised vastavad eelkõige kvaliteedi ja koguste kohta ettenähtud tingimustele. Kokkuost võib toimuda üksnes sekkumisperioodil, mis käesoleval juhul kestab Ungaris 1. novembrist 2006 kuni 31. märtsini 2007.
3 Teraviljaturu ühise korralduse määruse kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad tulenevad komisjoni 19. aprilli 2000. aasta määrusest (EÜ) nr 824/2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (EÜT L 100, lk 31; ELT eriväljaanne 03/29, lk 27). See määrus näeb kokkuostul ette ka kvaliteedi miinimumnõuded.
4 Komisjon võttis 18. oktoobril 2006 vastu määruse (EÜ) nr 1572/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 824/2000 (ELT L 290, lk 29; edaspidi „määrus”) selleks, et võtta arvesse sekkumisel valitsevat uut olukorda eelkõige seoses teatavate teraviljade pikaajalise ladustamisega ning selle mõjuga toodete kvaliteedile. Määruses kohandatakse määruses nr 824/2000 sätestatud kvaliteedinõudeid ja kehtestatakse maisile uus mahukaalu nõue. Nimetatud muudatused kehtivad 1. novembrist 2006.
5 Määrusega nr 1572/2006 muudetud määruse nr 824/2000 artiklis 3 sätestatakse sekkumiseks pakutava teravilja kvaliteedi määramise meetodid. Selle artikli punkt 3.9 sätestab mahukaalu määramiseks standardmeetodi, nimelt ISO 7971/2:1995 meetodi ning maisi puhul „traditsioonilise meetodi”.
6 Vastavalt määruse nr 824/2000 artikli 8 lõikele 1 on pakkujale makstav hind teraviljaturu ühise korralduse määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud sekkumishind ehk 101,31 eurot tonni kohta. Hinda kohandatakse vastavalt määruse nr 824/2000 artiklis 9 osutatud hinnatõstmistele ja ‑alandamistele.
7 Määrusega nr 1572/2006 muudetud määruse nr 824/2000 artikkel 9 sätestab summad, mille võrra hinnatõstmisel või ‑alandamisel sekkumishinda tõstetakse või alandatakse. Selle sätte kohaselt:
„Hinnatõstmised või -alandamised, mille võrra sekkumishinda tõstetakse või alandatakse, väljendatakse eurodes tonni kohta ja kohaldatakse ühiselt allpool sätestatud korras:
[…]
b) kui sekkumiseks pakutava teravilja mahukaal jääb mahu/kaalu suhtes […] maisi puhul alla 73 kg/hl […], kohaldatakse VII lisa III tabelis osutatud hinnaalandamisi.
[…]”.
8 Määrusega nr 1572/2006 muudetud määruse nr 824/2000 I lisa sätestab punktis E, et maisi minimaalne mahukaal on 71 kg/hl.
9 Määrusega nr 1572/2006 muudetud määruse nr 824/2000 VII lisa III tabel sätestab maisi hinnaalandamise vastavalt mahukaalule: 0,5 eurot/t, kui mahukaal on alla 73 kg/hl ja kuni 72 kg/hl, ning 1 euro/t, kui mahukaal on alla 72 kg/hl ja kuni 71 kg/hl.
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
10 Ungari ametiasutused selgitasid 13. jaanuaril 2006 komisjoni põllumajanduse ja maaelu arendamise peadirektoraadi peadirektorile saadetud kirjas maisiterade säilimisega seotud raskusi, mis tekivad sekkumisvarude pikaajalisel ladustamisel, katkiste terade protsendi suurenemist, ning vajadust tagada pikaajalise ladustamisega seotud kulud Euroopa Põllumajandusfondi poolt.
11 Pärast arvukaid arutelusid esitas komisjon 27. juulil 2006 teraviljaturu korralduskomitee eksperdirühmale (edaspidi „teravilja eksperdirühm”) määruse eelnõu nende tingimuste karmistamise osas, mis puudutavad maksimaalset niiskusesisaldust, katkisi ja kuivatamise käigus ülekuumenenud teri ning maisi suhtes kohaldatavat uut minimaalse mahukaalu nõuet (73 kg/hl). Selles märgiti, et nimetatud muudatused tuleb võtta vastu enne 1. novembrit 2006, s.o enne sekkumisperioodi alguskuupäeva enamikus liikmesriikides.
12 Pärast komisjoni ettepaneku valmimist toimus palju arutelusid ning vahetati kirju Ungari valitsuse ning komisjoni esindajate vahel. Nende arutelude käigus andis Ungari valitsus teada, et tema arvates mõjutavad katkisi teri ja mahukaalu puudutavad komisjoni ettepanekud Ungarit eriti raskelt ja õigustamatult, kuna tavalistes ilmastikuoludes oleks 90% Ungari aastasest maisitoodangust sekkumisest välistatud. Ungari valitsus lisab, et selline sekkumishinna alandamine maisiterade suhtes, mille mahukaal on alla 75 kg/hl, mõjutaks Ungari kogu toodangut.
13 Ungari põllumajanduse ja maaelu arengu ministeeriumi kantsler kinnitas 8. augusti 2006. aasta kirjas valitsuse seisukohta, toetas seda kvaliteedianalüüsi instituudi andmetega ning palus komisjonil määruse eelnõu uuesti üle vaadata.
14 Teravilja eksperdirühm arutas 31. augustil 2006 määruse eelnõud teist korda. Selle koosoleku käigus väljendasid mitu liikmesriiki vastuseisu või esitasid vastuväiteid eelkõige minimaalse mahukaalu kvaliteedinõude kehtestamise suhtes.
15 Samal kuupäeval komisjonile saadetud kirjas kordas eelnimetatud ministeeriumi kantsler Ungari valitsuse seisukohta ning palus komisjonil oma seisukoht veelkord üle vaadata.
16 Määruse eelnõu sisestati 6. septembril 2006 liikmesriikide siseriiklikele ametiasutustele mõeldud elektroonilisse andmebaasi, et teraviljaturu korralduskomitee saaks enne 2006. aasta septembri lõppu hääletada.
17 Teravilja eksperdirühm arutas 7. septembril 2006 määruse eelnõud uuesti.
18 Põllumajandusministrite nõukogu 18. septembri 2006. aasta istungil väljendasid Ungari Vabariik, Slovakkia Vabariik ja Austria Vabariik vastuseisu määruse eelnõu suhtes ning põllumajanduse ja maaelu arengu volinik M. Fischer Boel võttis endale kohustuse teha eelnõusse teatavaid muudatusi, märkides samas, et komisjon peab kaitsma ühenduse finantshuve.
19 Volinik esitas Ungari Vabariigi, Slovakkia Vabariigi ja Austria Vabariigi seisukohtade ning komisjoni võetud kohustuse arvessevõtmiseks 21. septembril 2006 teraviljaturu korralduskomiteele määruse muudetud eelnõu, milles maisi mahukaalu tingimus oli 73 kg/hl asemel edaspidi määratud 71 kg/hl ning 71 kg/hl ja 73 kg/hl vaheliste väärtuste osas oli ette nähtud hinna alandamine.
20 Teraviljaturu korralduskomitee 28. septembri 2006. aasta koosolekul tõsteti määruse eelnõus teravilja lubatud maksimaalne niiskusesisaldus 13% asemel 13,5%.
21 Komisjon võttis 18. oktoobril 2006 määruse vastu, see jõustus Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval 20. oktoobril 2006 ning seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2006.
22 Määruse põhjendustes 2 ja 3 on märgitud:
„(2) Kindlasti ei tohiks sekkumiseks vastu võtta pakutavat teravilja, mille kvaliteet ei võimalda nõuetekohast kasutamist või ladustamist. Seetõttu tuleks arvesse võtta sekkumise valdkonnas valitsevat uut olukorda, mis on seotud teatavate teraviljade ladustamisega pikaks ajavahemikuks, ning selle mõju toodete kvaliteedile.
(3) Selleks et muuta sekkumiseks pakutavad tooted vähem tundlikuks kvaliteedi halvenemise ja nende hilisema kasutuse seisukohalt, tuleks järelikult määruse […] nr 824/2000 I lisas osutatud maisi kvaliteedinõudeid karmistada. Selleks tuleks vähendada maksimaalset niiskusesisaldust ning katkiste terade ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terade maksimumprotsenti. Võttes arvesse sorgo agronoomilist sarnasust maisiga, tuleks vastavuse huvides kehtestada samalaadsed nõuded ka sorgole. Lähtuvalt sarnasusest teiste sekkumiskava mõistes abikõlblike teraviljadega tuleks kehtestada uued mahukaalu nõuded ka maisile.”
Menetlus ja poolte nõuded
23 Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 17. novembril 2006 ning milles ta taotles määruse teatavate sätete tühistamist (edaspidi „vaidlustatud sätted”), nimelt:
– artikli 1 punktis 1 sõnad „ning maisi puhul traditsiooniliste meetoditega”;
– artikli 1 punkti 3 alapunktis b sõnad „maisi puhul alla 73 kg/hl”;
– lisa lõike 1 rubriigis „E. Minimaalne mahukaal (kg/hl)” väärtus „71” maisi kohta;
– lisa punkti 2 III tabelis sekkumishinna alandamise määrad maisi kohta.
24 Hageja palus, et Esimese Astme Kohus annaks kodukorra artikli 14 lõike 1 ja artikli 51 lõike 1 alusel kohtuasja lahendamiseks suurkojale.
25 Esimese Astme Kohus, kes tõlgendas hageja taotlust anda kohtuasi lahendamiseks suurkojale kui taotlust anda teise võimalusena kohtuasi lahendamiseks viiest kohtunikust koosnevale kojale, andis kolmanda koja ettepanekul 11. detsembri 2006. aasta otsusega kohtuasja lahendamiseks kolmandale laiendatud kojale tulenevalt kodukorra artikli 51 lõike 1 teisest taandest, mille kohaselt juhul, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või Euroopa ühenduste institutsioon seda taotlevad, lahendab kohtuasja vähemalt viiest kohtunikust koosnev koda.
26 Samal päeval eraldi dokumendina saabunud taotlusega palus hageja Esimese Astme Kohtul lahendada asi Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 76a alusel kiirendatud menetluses.
27 Samal päeval eraldi dokumendina saabunud ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega palus hageja EÜ artikli 242 alusel vaidlustatud sätete kohaldamise peatamist.
28 Komisjon väljendas 4. detsembri 2006. aasta kirjas oma vastuseisu kiirendatud menetluse taotluse suhtes.
29 Esimese Astme Kohus rahuldas 13. detsembri 2006. aasta otsusega kiirendatud menetluse taotluse.
30 Esimese Astme Kohtu president jättis 16. veebruari 2007. aasta määrusega kohtuasjas T‑310/06 R: Ungari vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) vaidlustatud otsuse kohaldamise peatamise taotluse rahuldamata ning jättis kohtukulude küsimuse edaspidiseks lahendamiseks.
31 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Esimese Astme Kohus (kolmas laiendatud koda) alustada suulist menetlust.
32 Poolte kohtukõned ja vastused Esimese Astme Kohtu küsimustele kuulati ära 22. mai 2007. aasta kohtuistungil.
33 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud sätted;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
34 Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja sätestatud korras.
Vastuvõetavus
Poolte argumendid
35 Komisjon märgib, et hagis palutakse tühistada üksnes need määruse sätted, mis on seotud maisi minimaalse mahukaalu tingimusega ning kahtleb kõnealuse hagi vastuvõetavuses, kuna vaidlustatud sätted ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt ülejäänud määrusest eraldatavad. Komisjoni sõnul on mahukaal seadusandja valitud peamine nõue, mille eesmärk on tõsta sekkumisel kokkuostetava teravilja kvaliteeti ning selle tulemusel tagada kvaliteetse teravilja müük pärast pikaajalist ladustamist.
36 Komisjon väidab, et mahukaalu nõue on paratamatult seotud määrusega kehtestatud teiste kvaliteedinäitajatega ning seega on tegemist lahutamatu tervikuga. Nii toob niiskusesisalduse vähendamine paratamatult kaasa mahukaalu suurenemise. Ilma selle uue mahukaalu nõudeta ei ole teravilja edasimüügi võimalikkus tegelikult tagatud ning olemasolevad kvaliteedinõuded, isegi kui neid on karmistatud, ei anna tulemusi. Nende erinevate kvaliteedinäitajate vahelist seost on hageja hagiavalduse punktis 95 pealegi tunnistanud.
37 Hageja väidab, et määruse osalise tühistamise taotlus on vastuvõetav. Maisi suhtes kehtestatud uus mahukaalu tingimus on ülejäänud sekkumisnäitajatest eraldatav element ning seega ei muuda tühistamine objektiivselt määruse sisu (Euroopa Kohtu 10. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑29/99: komisjon vs. nõukogu, EKL 2002, lk I‑11221, punktid 45 ja 46, ja 30. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑239/01: Saksamaa vs. komisjon, EKL 2003, lk I‑10333, punktid 34 ja 37). Hageja sõnul ei muuda selle tingimuse tühistamine määruse põhisisu, kuna olukord oleks siis sama, mis kehtis enne määruse vastuvõtmist.
Esimese Astme Kohtu hinnang
38 Komisjon vaidlustab hagi vastuvõetavuse põhjusel, et vaidlustatud sätted ei ole ülejäänud määrusest eraldatavad.
39 Siinkohal tuleb meenutada, nagu tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, mille kohaselt ühenduse õigusakti osaline tühistamine on võimalik vaid juhul, kui need osad, mille tühistamist on nõutud, on ülejäänud aktist eraldatavad (Euroopa Kohtu eespool punktis 37 viidatud kohtuotsus komisjon vs. nõukogu, punktid 45 ja 46; 21. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑378/00: komisjon vs. parlament ja nõukogu, EKL 2003, lk I‑937, punkt 30, ja eespool punktis 37 viidatud kohtuotsus Saksamaa vs. komisjon, punkt 33). Euroopa Kohus on ka korduvalt tõdenud, et see eraldatavust puudutav nõue ei ole täidetud, kui õigusakti osalise tühistamisega muudetakse akti sisu (Euroopa Kohtu 30. märtsi 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑36/04: Hispaania vs. nõukogu, EKL 2006, lk I‑2981, punktid 13 ja 14, ja 27. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑540/03: parlament vs. nõukogu, EKL 2006, lk I‑5769, punkt 28).
40 Käesoleval juhul tuleneb määrusest, et selle sisu on tõsta sekkumiseks vastuvõetava maisi kvaliteeti. Selleks näeb määrus ette kahte liiki meetmeid, milleks ühelt poolt on määruse nr 824/2000 põhjenduse 3 esimese lause kohaselt varem I lisas osutatud maisi kvaliteedinõuete karmistamine, mille tühistamist hageja ei nõua, ning teisalt määruse põhjenduse 3 viimase lause kohaselt uue mahukaalu nõude kehtestamine maisi suhtes, mis lähtub sarnasusest teiste sekkumiskõlblike teraviljadega.
41 Sellest tuleneb, et need kaks meedet ei ole lahutamatult seotud ning määruse võimalik osaline tühistamine niivõrd, kuivõrd sellega kehtestatakse maisile uus mahukaalu nõue, ei muuda nende sätete tegelikku sisu, mis ei ole tühistamise objekt. Selles osas piisab, kui märkida, et erinevalt maisi uuest mahukaalu nõudest kehtisid need maisi kvaliteedinõuded, mida määrusega karmistatakse (nimelt maksimaalne niiskusesisaldus ning katkiste ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terade maksimumprotsent) juba varasema õigusakti kohaselt ka ilma mahukaalu nõudeta.
42 Komisjoni argument, mille kohaselt mahukaal on seadusandja valitud peamine kvaliteedinõue, et tõsta sekkumisel kokkuostetava teravilja kvaliteeti, tuleb kõrvale lükata. Esiteks, vastupidi komisjoni väidetele ei tulene määrusest, et mahukaal oleks sekkumiseks vastuvõetava maisi kvaliteedi tõstmiseks peamine vahend. Teisalt, kui seda ka eeldada, ei ole komisjon suutnud selgitada, kuidas ainult uut kvaliteedinõuet kehtestavate sätete tühistamine muudaks määruse sisu.
43 Argumendi osas, mille kohaselt uue mahukaalu nõue on paratamatult soetud teiste määrusega karmistatud näitajatega, kuna niiskusesisalduse vähendamine toob kaasa mahukaalu suurenemise, piisab, kui märkida, et määruses puudub nende kahe kvaliteedinõude vahel seos ning niiskusesisalduse kvaliteedinõue oli olemas juba enne mahukaalu nõude kehtestamist.
44 Peale selle on komisjon oma menetlusdokumentides sõnaselgelt väitnud, et eriti maisi maksimaalse niiskusesisalduse osas varem olemas olnud kvaliteedinõuete karmistamise eesmärk on sekkumiseks vastuvõetava maisi parem säilimine, samas kui uue mahukaalu nõude kehtestamisega soovitakse sisse viia kokkuostetava teravilja kvaliteedistandardit selleks, et ka pärast teravilja pikaajalist ladustamist, millega paratamatult kaasneb teatav kvaliteedilangus, oleks toode turul müümiseks piisavalt kvaliteetne.
45 Eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud sätted on ülejäänud määrusest eraldatavad, mistõttu osalise tühistamise taotlus on vastuvõetav.
Põhiküsimus
46 Hageja esitab oma tühistamishagi toetuseks kuus väidet. Esimene väide tuleneb õiguspärase ootuse ning õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtete rikkumisest. Teine väide tuleneb määruse autori pädevuse puudumisest. Kolmas väide tuleneb võimu kuritarvitamisest. Neljas väide tuleneb ilmsest kaalutlusveast. Viies väide tuleneb põhjendamiskohustuse rikkumisest. Ja lõpuks, kuues väide tuleneb teraviljaturu korralduskomitee kodukorra rikkumisest.
Esimene väide, mis tuleneb õiguspärase ootuse ning õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtete rikkumisest
Väite esimene osa, mis tuleneb õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisest
– Poolte argumendid
47 Hageja väidab, et komisjon rikkus Ungari tootjate õiguspärast ootust sellega, et kehtestades 12 päeva enne määruse kehtima hakkamist maisi mahukaalule täiesti uue kvaliteedinõude, muutis ta sekkumistingimusi maisi osas isegi usaldusväärsete ning teadlike tootjate jaoks ettenägematult.
48 Hageja tunnistab, et ühise turukorralduse valdkonnas, mille eesmärk on pidev kohanemine majandusliku olukorra muutustega, ei saa ettevõtjatel olla õiguspärast ootust olemasoleva olukorra säilimise suhtes, kuna ühenduse institutsioonid võivad oma kaalutlusõiguse raames seda olukorda muuta (Euroopa Kohtu 14. veebruari 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑350/88: Delacre jt vs. komisjon, EKL 1990, lk I‑395, punkt 33). Siiski leiab hageja, et käesoleva asja eritingimused võimaldavad õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele tuginemist.
49 Hageja väidab selles osas, et Euroopa Kohtu poolt 11. juuli 1991. aasta otsuses kohtuasjas C‑368/89: Crispoltoni (EKL 1991, lk I‑3695; edaspidi „kohtuotsus Crispoltoni I”) õiguspärase ootuse kaitse osas käsitletud kriteeriumid on käesoleval juhul täidetud. Esiteks võeti sekkumisel kokkuostetava toote kvaliteeti puudutavad muudatused vastu pärast seda, kui Ungari tootjad olid juba teinud ulatuslikke investeeringuid sisaldavaid otsuseid (seemne ning külvi- ja künnimasinate ost jne). Uus minimaalse mahukaalu nõue sõltub peamiselt kasutatava seemne sordist ning see kehtestati ajal, mil põllumajandustootjatel ei olnud enam võimalik ülesküntud maatükkide pindala ning seega ka oma investeeringuid muuta.
50 Teiseks on maisi uue minimaalse mahukaalu kvaliteedinõude kehtestamine täiesti uus ning ühenduse õiguses ja Euroopa tava arvestades pretsedenditu juhtum. Selles osas rõhutab hageja, et sekkumiseks pakutava maisi kvaliteedinäitajate muutmise küsimus tõstatati esimest korda teravilja eksperdirühma koosolekul 27. juulil 2006. Nii ei saanud varasema teabe puudumisel isegi ettenägelikud ja mõistlikud Ungari tootjad õiguspäraselt eeldada, et kasutatud maisisort ning tehnoloogia ei võimalda enam toota maisi, mis vastab maisi kokkuostul kehtivatele kvaliteeditingimustele. Olgugi et põllumajandustootjad toodavad vaba turu jaoks, mõjutavad kokkuostu tingimused siiski kõiki nende majandusotsuseid.
51 Kolmandaks üllatas tootjaid vaidlustatud sätete jõustumise kuupäev, kuna tootjatel oli õiguspärane ootus arvata, et neil on aega uue kohustuse kehtima hakkamisega kohaneda.
52 Lõpuks väidab hageja, et sellise uue mahukaalu nõude kehtestamine, millega soovitakse maisi ühtlustada teiste abikõlblike teraviljadega, ei ole ettenähtav ning seda ei võinud turumuutuste põhjal aimata. Kuigi hageja möönab, et usaldusväärsed ning teadlikud tootjad peavad eeldama, et majanduslike muutustega kaasnevad mõistlikud riskid ning nägema ette muudatusi, mida komisjon võib turu tasakaalu taastamiseks vastu võtta, ei võinud tema sõnul need tootjad kõnealuse tootega seotud riskide hindamisel mahukaalu tingimuse kehtestamist aimata. Seega leiab hageja, et selle uue kvaliteedinõude kehtestamisega seotud finantskoormuse kandmist ei saa panna nimetatud tootjate kohustuseks, kuna see ületaks nende põllumajandustegevusega seotud majandusriske.
53 Komisjon väidab esiteks, et määruse vastuvõtmise eesmärk ei ole kehtestada standardiseerimismeedet, vaid lahendada üht uut turustamisaastal 2004/2005 sekkumisvaldkonnas ilmnenud probleemi, mis on seotud maisi pikaajalise ladustamisega ning selle mõjuga toote kvaliteedile. Kuna mais on teravili, mis oma bioloogiliste eriomaduste tõttu roiskub väga kergesti, siis näeb laovarude hea haldamine komisjoni sõnul ette kvaliteedinõuete tõstmist. Komisjon väidab ühelt poolt, et olemasolevate kvaliteedinõuete karmistamine eriti niiskusesisalduse ning katkiste ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terade osas peaks võimaldama vältida maisiterade liiga kiiret roiskumist ning seega tagada pikemat säilimist, ning teisalt väidab ta, et uue minimaalse mahukaalu nõue peaks võimaldama tagada kokkuostetud teravilja teatavat kvaliteeti nii, et sellel on pärast pikaajalist ladustamist „müügikõlblik” kvaliteet.
54 Komisjon rõhutab, et maisitootjatele teatava turuhinna tagamiseks ei ole vaja, et ühendus ostaks sekkumiskava raames kokku kogu liikmesriikide toodangu ning eriti madalakvaliteedilise teravilja. Isegi kui eeldada, et suur osa Ungari teraviljasaagist ei vasta sekkumise kvaliteedinõuetele, on sekkumisametil siiski turukaitse roll, kuna ta võimaldab säilitada teatavat hinnataset, kusjuures ainus muudatus on see, et sekkumisel kokkuostetavad terad peavad olema parema kvaliteediga.
55 Komisjon, kes möönab, et terasort võib mõjutada koristamisel saadavat mahukaalu, vaidlustab siiski hageja väite, mille kohaselt mahukaal sõltub peamiselt külvatud seemne sordist.
56 Komisjon märgib, et mahukaal võimaldab mõõta tera tihedust, kaaludes teatavat kogust teri ning võrreldes seda sama koguse veega. Minimaalse mahukaalu tingimus on tera klassifitseerimise üks teguritest, mille kohaselt sellest kõrgem kvaliteet vastab teatavale kõrgemale mahukaalule. Komisjon osundab ka sellele, et mahukaal sõltub vee- ja muude lisandite sisaldusest, mistõttu mahukaal tõuseb juhul, kui teravilja niiskusesisaldus langeb või vastupidi. Seega kui tänu ideaalsetele ilmastikuoludele, eriti päikesepaiste ja veeolude osas, on saak koristamisel suur, on mahukaal pigem väike, ning kuival perioodil vastupidi. Komisjoni sõnul tuleneb sellest, et koristatud maisi mahukaal on muutuv näitaja, mis sõltub paljudest teguritest, peamiselt asjaomase aasta ilmast. Teised tegurid, mida tuleb arvesse võtta, on seemnesort, maa kvaliteet ja kultuuride kasvatamine.
57 Komisjon väidab, et sordi „Hobusehammas”, mida kasvatatakse peamiselt Ungaris, maisiterad võivad olenevalt kliimaoludest omada väga erinevat mahukaalu ning erinevate turustamisaastate lõikes on sekkumisel kokkuostetav minimaalne mahukaal (71 kg/hl) selgesti saavutatud. Hageja märkis pealegi ka ise, et selle sordi maisiterade mahukaal on 68 kg/hl kuni 74 kg/hl. Asjaolu, et maisiseemne kataloogides ei näidata iga turustatava seemne mahukaalu, on märk sellest, et nimetatud kvaliteedinõue ei ole peamiselt seotud valitud sordiga ning et see nõue muutub samavõrd kõikide sortide osas. Erinevused turustamisaastatel 2001–2006 Ungaris koristatud maisi osas, mis tulenevad hagiavalduse lisa A 12 tabelist, ilmestavad seda, et saagi keskmine mahukaal sõltub peamiselt kliimaoludest.
58 Kuna mahukaal ei sõltu peamiselt külvatud maisisordist, siis ei avalda vaidlustatud sätete vastuvõtmine komisjoni sõnul mõju tootjate investeeringutele.
59 Peale selle vaidlustab komisjon Ungari ametiasutuste analüüsi, milles turustamisaasta 2006/2007 saagi keskmise mahukaalu määramisel lähtutakse väidetavalt tavapärasest turustamisaastast 2005/2006. Komisjon märgib selles osas, et turustamisaasta 2006/2007 saak oli tavapärane, lausa hea, kui arvestada vihma ja päikesepaistet, mida ei saa võrrelda eelmise turustamisaastaga, mis oli erakordne ning mille saagi keskmine mahukaal oli vaid veidi üle minimaalse mahukaalu 71 kg/hl. Komisjon lisab, et tänu 2006. aasta novembrini kestnud soodsatele ilmaoludele võisid Ungari tootjad, keda oli uutest kvaliteedinõuetest teavitatud, koristamisega viivitada, millega oleks saanud saagi niiskusesisaldust vähendada. Seetõttu leiab komisjon, et hageja ei ole esitanud piisavaid tõendeid oma väite toetuseks, mille kohaselt pool Ungari saagist ei vasta kokkuostu kvaliteedinõuetele.
60 Lõpuks rõhutab komisjon seda, et maisi kvaliteedinõuete karmistamine, selleks et ladustatud toodete edasimüügivõimaluse tagamise kaudu kaitsta ühenduse finantshuve, ei ole siiski takistanud suure osa Ungari toodangu pakkumist sekkumiseks, kuna teravilja eksperdirühma arutelude tulemusel ning Ungari ametiasutuste mure silmas pidamiseks langetas komisjon minimaalset mahukaalu näitajat 73 kg/hl‑lt 71 kg/hl‑le.
61 Komisjon lisab selles osas, et praegune teravilja siseturu ja rahvusvahelise turu konjunktuur erineb varasemast olukorrast täielikult. Praegu on turuhind väga kõrge, üldjuhul kõrgem kui sekkumishind. Novembris 2006 Ungari sekkumisasutuse poolt maisi siseturul edasimüügiks läbiviidud pakkumismenetluste raames saadud pakkumised varieerusid 123–103 eurot/tonn maisi kokkuostul ja müük toimus kinnitatud miinimumhinna põhjal olenevalt nädalast 112–113 eurot/tonn, varieeruva hinnaga vahemikus 112–123 eurot/tonn. Komisjon märgib lisaks, et kuna kogu ühenduses on vabaturu tingimused tootjatele soodsamad kui sekkumispakkumised, ulatuvad käesoleva hetkeni tehtud maisi sekkumispakkumised 8355 tonnini (kõik Ungarist), mis on 2005. aastal samal ajavahemikul pakutud kogustega võrreldes tähtsusetu kogus (1 755 825 tonni, millest 1 273 106 tonni Ungarist). Lisaks märgib Ungari, et maailmaturul on maisi „netoeksportivate” riikide laovarud oluliselt kahanenud ning et ülemaailmne toodang on tarbimisest madalam.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
62 Hageja väidab, et maisi mahukaalu uue kvaliteedinõude kehtestamisega 12 päeva enne määruse kehtima hakkamist rikkus komisjon Ungari tootjate õiguspärast ootust.
63 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei saa ettevõtjatel olla õiguspärast ootust olemasoleva olukorra säilimise suhtes, kuna ühenduse institutsioonid võivad oma kaalutlusõiguse raames seda olukorda muuta (Euroopa Kohtu 15. juuli 1982. aasta otsus kohtuasjas 245/81: Edeka, EKL 1982, lk 2745, punkt 27, ja eespool punktis 48 viidatud kohtuotsus Delacre jt vs. komisjon, punkt 33). Nii on see eriti ühise turukorralduse valdkonnas, mille eesmärk on majandusliku olukorraga pidev kohanemine (Euroopa Kohtu 5. oktoobri 1994. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑133/93, C‑300/93 ja C‑362/93: Crispoltoni jt, EKL 1994, lk I‑4863; edaspidi „kohtuotsus Crispoltoni II”, punkt 57, ja 14. oktoobri 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑104/97 P: Atlanta vs. Euroopa Ühendus, EKL 1999, lk I‑6983, punkt 52).
64 Eespool punktis 49 viidatud kohtuotsuses Crispoltoni I (punkt 17) märkis Euroopa Kohus, et „kohtupraktikas on välja kujunenud (vt muu hulgas 25. jaanuari 1979. aasta otsus kohtuasjas 98/78: Racke, EKL 1979, lk 69, punkt 20, ja 25. jaanuari 1979. aasta otsus kohtuasjas 99/78: Decker, EKL 1979, lk 101, punkt 8), et kuigi üldreeglina on õiguskindluse põhimõttega vastuolus see, kui ühenduse õigusakti ajalise kehtivuse alguspunktina on määratud jõustumisest varasem kuupäev, võib see erandkorras olla ka teisiti, kui seda nõuab saavutatav eesmärk ja kui huvitatud isikute õiguspärase ootuse põhimõttest on nõuetekohaselt kinni peetud” ja „selline kohtupraktika on kohaldatav ka juhtudel, kui õigusakt ise sõnaselgelt tagasiulatuvat kehtivust ette ei näe, kuid see tuleneb selle sisust ”.
65 Kohus leidis selles kohtuotsuses, et kuna aasta jooksul pärast investeeringuid (haritav maa-ala, istandused jne) puudutava otsuse tegemist kehtestati tubaka garanteeritud maksimumkoguste kord ning nähti koguste ületamise korral ette sekkumishindade ja -lisatasu proportsionaalne alandamine, siis rikkusid kõnealused määrused asjaomaste ettevõtjate õiguspärast ootust. Euroopa Kohus märkis, et „kuigi meetmed, millega sooviti ühenduse [tubaka]tootmist piirata ja taunida nende sortide kasvatamist, mille turustamine osutub keeruliseks, olid asjaomaste ettevõtjate poolt ettenähtavad, oli neil ettevõtjatel siiski õigus sellele, et nende investeeringuid mõjutada võivatest meetmetest teavitatakse õigel ajal” (eespool punktis 49 viidatud kohtuostus Crispoltoni I, punkt 21).
66 Käesoleva kohtuasja asjaolud on täiesti võrreldavad eespool punktis 49 viidatud kohtuotsuse Crispoltoni I asjaoludega.
67 Määrus võeti vastu 18. oktoobril 2006, see avaldati 20. oktoobril 2006 ning kehtib 1. novembrist 2006, mis on asjaomase sekkumisperioodi esimene päev, mis omakorda tähendab, et uued kehtestatud kvaliteedinõuded kehtivad maisi suhtes, mis on istutatud 2006. aasta kevadel ning koristatud 2006. aasta sügisel.
68 Maisi mahukaalu uue kvaliteedinõude kehtestamisega 12 päeva enne määruse kehtima hakkamist ehk ajal, mil tootjad olid külviga juba alustanud ja kus nad ei saanud enam mõjutada saagi mahukaalu, avaldavad vaidlustatud sätted tootjate investeeringutele mõju, kuna nendega muudetakse täielikult sekkumistingimusi maisi osas.
69 Peale selle tuleb märkida, et asjaomaseid põllumajandustootjaid ei teavitatud kõnealustest meetmetest õigel ajal. Õiguspärase ootuse kohta esitatud argumentides ei ole komisjon toonud ühtki tõendit, mis lükkaks ümber hageja väite selle kohta, et isegi usaldusväärsed ning teadlikud tootjad ei võinud määruse vastuvõtmist ette näha. Peale selle on komisjon oma vastuse esimeses osas märkinud ära üksnes Ungari ametiastutuste 13. jaanuari 2006. aasta kirja komisjonile, milles teavitati sekkumisvarude ladustamisel tekkivatest säilitamisprobleemidest, 9. märtsil 2006 teraviljaturu korralduskomitee eksperdirühmas toimunud arutelu maisi pikaajalise ladustamise üle, Ungari ametiasutustele saadetud komisjoni kirja ning uued arutelud, mis toimusid 2006. aasta juunis. Siiski ei ole näha, et üheski nendes arutelus või kirjas oleks tõstatatud uue mahukaalu kvaliteedinõude isegi võimalikku kehtestamist.
70 Toimikust ilmneb vastupidi, et komisjon esitas vaidlusaluse uue mahukaalu nõuet puudutava määruse eelnõu teraviljaturu korralduskomitee eksperdirühmale alles 27. juulil 2006 ehk asjaomaste põllumajandustootjate investeerimisotsustest tunduvalt hiljem.
71 Lisaks tuleb rõhutada ühelt poolt seda, et vaidlusalused meetmed ei ole üksnes karmistanud varem olemas olnud kvaliteedinõudeid, vaid nendega kehtestati uus kvaliteedinõue, ning et teisalt on mahukaalu tingimus ühenduse maisikaubanduses täiesti uus. Nagu Euroopa Kohus on täpsustanud 26. märtsi 1998. aasta otsuses kohtuasjas C‑324/96: Petridi (EKL 1998, lk I‑1333, punktid 43–45), leidis Euroopa Kohus eespool punktis 49 viidatud kohtuotsuses Crispoltoni I, et kõnealused määrused rikkusid asjaomaste ettevõtjate õiguspärast ootust, kuna nendega kehtestati garanteeritud maksimumkoguste kord, mis oli asjast huvitatud ettevõtjatele nii ühenduse uute tubakaturukorralduse meetmete kui ka nende kehtima hakkamise aja osas tundmatud.
72 Eeltoodust tuleneb, et kuna vaidlusaluste sätetega on asjaomaseid tootjaid õigel ajal teavitamata jättes kehtestatud uus minimaalse mahukaalu nõue, millest madalama kvaliteediga maisi ei või sekkumisametile pakkuda või millele kohaldatakse hinnaalandust, siis on vaidlustatud sätetega rikutud asjaomaste tootjate õiguspärast ootust. Järelikult on esimese väite esimene osa põhjendatud.
73 Ükski komisjoni argument ei lükka seda järeldust ümber.
74 Esiteks ei oma õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisest tuleneva käesoleva väite uurimisel tähtsust argument, mille kohaselt laovarude hea haldamine nõuab kvaliteedinõuete tõstmist ning mahukaal on kvaliteedinäitaja. Küsimus ei ole selles, kas vaidlustatud meetmed on sobivad (sellega on tegemist väidete osas, mis tulenevad võimu kuritarvitamisest ja ilmsest kaalutusveast), vaid eeldades, et need on sobivad, siis kas nende tagasiulatuva kehtestamisega ei ole rikutud asjaomaste tootjate õiguspärast ootust.
75 Teiseks tuleb tagasi lükata ka argument, mille kohaselt vaidlusaluste meetmete vastuvõtmine ei avalda mõju investeeringutele, kuna mahukaal ei sõltu peamiselt külvatud maisisordist.
76 Investeerimisotsused ei piirdu tõesti üksnes seemnevalikuga, vaid hõlmavad kõiki etappe alates maisi istutamise otsusest ning istanduste suuruse kindlaksmääramisest kuni koristamiseni. Tõendamaks, et vaidlusalused meetmed on kahjustanud asjaomaste tootjate investeeringuid, väitis hageja muu hulgas ka seda, et komisjon muutis maisi sekkumistingimusi ajal, mil tootjad olid külviga juba alustanud. Kuigi hageja väitis, et valitud seemnesort määrab suures osas ära saagi mahukaalu, määratles ta investeeringuid siiski laiemalt ning tõi selles osas esile muud materjalid ja kasutatavad meetodid, maa ettevalmistamise, kasutatavad külvimasinad, kombani eriseadistuse ja kasutatava tehnoloogia laiemalt.
77 Lisaks sellele, et komisjoni argument, mille kohaselt mahukaal ei sõltu sordist, ei oma tähtust, on see ka ebausutav. Esiteks tuleb märkida, et komisjon piirdub üksnes väitega, mida ei ole põhjendatud, ning seetõttu ei saa sellise argumendiga hageja esitatud tõenditele ja uurimustele vastu vaielda. Ei ole põhjendatud komisjoni väide, mille kohaselt hageja esitatud tabel (lisa A 12), milles on kirjas Ungaris aastatel 2001–2006 koristatud maisisaagi keskmine mahukaal, näitab üksnes seda, et saagi mahukaal sõltub peamiselt kliimaoludest, kuna see on aastate lõikes erinev, ilma et külvatud maisisorti oleks eriti muudetud. Selle tabeli põhjal erineb keskmine mahukaal ulatuses 70,90 kg/hl kuni 73,22 kg/hl ning hageja esitatud dokumentidest (lisa A 6) tuleneb, et sort „Hobusehammas”, mida kasvatatakse peamiselt Ungaris, annab saaki mahukaaluga ulatuses 68 kg/hl kuni 74 kg/hl, samas kui teiste sortide mahukaal on kõrgem (74–82 kg sordi „Keményszemű” kohta ja 72–79 kg sordi „Puhaszemű” kohta). Lisaks väitis komisjon nii oma kirjalikes seisukohtades kui ka kohtuistungil, et sort võib teataval määral mõjutada lõpliku saagi mahukaalu. Lõpuks väidab komisjon seda, et maisi mahukaal on muutuv näitaja, mis sõltub paljudest teguritest, peamiselt asjaomase aasta ilmast, ning teised tegurid on maa kvaliteet ja kultuuride kasvatamine (külvikuupäev, istutamise kuupäev, kastmise hoolikus, koristamise kuupäev jne). Jättes ilmastikuolud kõrvale, võisid asjaomased tootjad, kui neid oleks kavasolevatest meetmetest õigel ajal teavitatud, kõiki nimetatud teisi tegureid kõrgema mahukaaluga maisi tootmiseks arvesse võtta.
78 Kolmandaks seoses argumendiga, mis tuleneb sellest, et hageja ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et Ungari saagist enam kui pool ei vasta mahukaalu nõudele, piisab märkusest, et eespool punktis 49 viidatud kohtuotsuses Crispoltoni I ei esitanud Euroopa Kohus õiguspärase ootuse rikkumise tuvastamisel investeeringule avaldatava mõju ulatuse osas tingimusi. Peale selle ei märgi komisjon seda, mis alusele selline tingimus tugineks ega seda, mitu protsenti saagist peab olema mõjutatud, et õiguspärase ootuse rikkumist tuvastada.
79 Lisaks tuleneb hageja esitatud tabelist (lisa A 12), millele komisjon ei ole vastu vaielnud, et isegi aastatel, mil saagi keskmine mahukaal oli kõige kõrgem, ei oleks 10% sellest vaidlustatud sätetega sekkumise suhtes kehtestatud kvaliteedinõudele vastanud ning peaaegu 40% toodangu suhtes oleks kohaldatud hinnaalandust.
80 Kuigi põllumajandustootjad toodavad eelkõige vabale turule, mõjutavad sekkumistingimused siiski nende majanduslikke otsuseid ning nad võivad investeeringute (külv, kasvatus jne) tegemise ajal mõistlikult eeldada seda, et kuni selle ajani kasutatud sordid ning tehnoloogia vastavad endiselt ühenduse kehtestatud kvaliteeditingimustele, et nende toodetud maisi võiks sekkumiseks pakkuda. Euroopa Kohus tunnistas kehtetuks eespool punktis 49 viidatud kohtuotsuses Crispoltoni I vaidlusaluse määruse, millega kehtestati üksnes sekkumishindade allahindlus 1% ja erinevaid tubakasorte puudutavate lisatasude alandamine 1% iga maksimaalse garanteeritud koguse ületamise osa kohta, ning eelotsusetaotluse esitanud kohus oli tuvastanud ainult ühe tootja, kel oli selle määrusega puutumus.
81 Eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud sätted tuleb tühistada.
82 Peale selle lisas hageja põhjendamiskohustuse rikkumisest tuleneva väite raames ka seda, et komisjon ei ole märkinud konkreetseid põhjuseid, miks tuleb uusi ning rangemaid kvaliteedinõudeid kohaldada alates 1. novembrist 2006 alanud sekkumisperioodi pakkumiste esitamise ajast, see on 12 päeva pärast määruse avaldamist.
83 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on EÜ artikliga 253 nõutavate põhjenduste eesmärk see, et isikud, keda akt puudutab, saaksid oma õiguste kaitsmiseks tutvuda akti põhjendustega ja ühenduse kohus saaks teostada kontrolli. Seega peab põhjendustest selgelt ja üheselt mõistetavalt nähtuma asjaomase akti vastu võtnud institutsiooni kaalutlused. Selles osas tuleb meenutada, et Euroopa Kohus tunnistas oma 1. aprilli 1993. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C‑260/91 ja C‑261/91: Diversinte ja Iberlacta (EKL 1993, lk I‑1885, punkt 10) selles asjas vaidlustatud määruse tühiseks, leides, et selle määruse põhjendused ei võimalda Euroopa Kohtul kontrollida eelkõige seda, kas asjaomaste ettevõtjate õiguspärasest ootusest oli kinni peetud.
84 Tuleb märkida, et määruses ei ole kirjas põhjuseid, miks pidid uued asjaomased meetmed hakkama kehtima kohe saagikoristamise käigus ning põhjenduses 9 märgitakse üksnes, et „[k]äesolevas määruses ette nähtud muudatusi tuleks kohaldada sekkumiseks pakutavatele teraviljadele alates 1. novembrist 2006” ning lisatakse, et „[s]eepärast tuleks sätestada, et käesolev määrus jõustuks Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval”.
85 Komisjon märgib kostja vastuses üksnes seda, et määrates kindlaks määruse jõustumise kuupäeva 1. novembril 2006, õigustas see, nagu komisjoni talitused on seda algusest peale kinnitanud, et siis algab sekkumisperiood enamikus liikmesriikides. Peale selle õigustas tegutsemise kiireloomulisust see, et Euroopa Liiduga liitusid Rumeenia ja Bulgaaria, kes koos toodavad 12–13 miljonit tonni maisi.
86 Peale selle, et määruse kehtima hakkamise kuupäeva põhjenduste puudumist ei saa korvata määruse väljatöötamise käigus antud teabega, on väide, et sekkumisperiood algab 1. novembril 2006, vaid üldsõnaline sedastus, mida ei saa pidada soovitud eesmärki avaldavaks konkreetseks põhjenduseks, mis võimaldaks kohtul kontrollida seda, kas asjaomaste ettevõtjate õiguspärasest ootusest oli kinni peetud.
87 Mis puutub Rumeenia ja Bulgaaria, kelle ühinemine jõustus 1. jaanuaril 2007, maisitoodangu ulatusse, siis tuleb märkida, et peale selle, et komisjon ei väida, et ta on seda asjaolu seadusloome käigus maininud, ei saa ka mõistlikult kinnitada, et see asjaolu oli ettenägematu ning et komisjon ei saanud seda huvitatud isikute õiguspärase ootuse rikkumise vältimiseks õigel ajal arvesse võtta. Peale selle toetab niisugune põhjendus pigem hageja väidet, mille kohaselt mahukaalu nõude kehtestamise eesmärk ei olnud ladustamistingimuste parandamine ega sekkumiskavade ühtlustamine, vaid abikõlblike maisikoguste piiramine.
88 Niisiis tuleb vaidlustatud sätted tühistada ka seetõttu, et määrusega on rikutud põhjendamiskohustust.
89 Esimese Astme Kohus küsis kohtuistungil pooltelt selle ajalise mõju kohta, mis õiguspärase ootuse rikkumisest tuleneda võival tühistamisel oleks, kuna poolte kirjalikes selgitustes seda ei käsitletud.
90 Nagu komisjon õigesti märkis, saab tühistamine hõlmata üksnes enne vaidlustatud sätete kehtimist istutatud ja kasvatatud maisi seetõttu, et kõnealuse väite käesolevas osas on tuvastatud ühenduse õiguse rikkumine üksnes vaidlustatud sätetes kehtestatud uue minimaalse mahukaalu nõude osas, mis hakkas kehtima kohe 2006. aasta sügisel toimunud saagikoristuse suhtes, ilma et asjaomaseid tootjaid oleks õigel ajal teavitatud.
91 Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt tuleb kõnealuse väite käesoleva osa põhjal vaidlustatud sätted tühistada niivõrd, kuivõrd need kehtivad 2006. aasta maisisaagi kohta.
92 Seega peab kontrollima hageja teisi väiteid ja argumente.
Väite teine osa, mis tuleneb õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtete rikkumisest
– Poolte argumendid
93 Hageja väidab, et komisjon rikkus õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtet seeläbi, et avaldas määruse kõigest 12 päeva enne sekkumisperioodi algust Ungaris, mistõttu ühenduse uus määrus oli tootjate jaoks täiesti ettenägematu. Määrus on seda enam ettenägematu, et selle eesmärk ei ole uue turuolukorraga kohanemine, vaid abikõlblike teraviljade kvaliteedinõude standardiseerimine, mis eeldatavasti on tehnilist laadi ja pikaajaline eesmärk.
94 Hageja leiab, et komisjon oleks pidanud arvestama Ungari tootjate eriolukorraga ning kohandama kokkuostu uusi kvaliteedinõudeid vastavalt Euroopa Kohtu poolt 29. aprilli 2004. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C‑487/01 ja C‑7/02: Gemeente Leusden ja Holin Groep (EKL 2004, lk I‑5337) ja 7. juuni 2005. aasta otsuses kohtuasjas C‑17/03: Vereniging voor Energie jt (EKL 2005, lk I‑4983) käsitletud põhimõtetele. Põllumajandustootjate olukorda iseloomustab põllumajandustegevuse kohandamine bioloogiliste tsüklitega ja maisi tootmisega, mis algab otsuste tegemisest, millele järgneb nende elluviimine (terade ost, külv jne) ning mis lõpeb mitme kuu pärast saagikoristusega.
95 Hageja väidab, et kuna komisjon kehtestas vaidlustatud sätted ilma üleminekuperioodi või järkjärgulist kohaldamist ette nägemata, rikkus komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning EÜ artikli 33 lõike 2 punktis b sätestatud põhimõtet, mille kohaselt tuleb põllumajanduse valdkonnas võtta arvesse vajadust viia asjakohaseid kohandamisi ellu järk-järgult. Hageja rõhutab seda, kui suure osa ühenduse toodangust moodustab Ungari toodang (17–18%) ning seda, milline on uue range kvaliteedinõude mõju, muutes Ungari toodangust poole abikõlbmatuks. Hageja märgib, et arvestades Ungari maisi suurepärast kvaliteeti muutub selle uue kvaliteedinõude tulemusel ka kogu Euroopa toodangu oluline osa abikõlbmatuks. Lisaks ei õigusta standardiseerimine, mis on uue määruse eesmärk, minimaalse mahukaalu nõude viivitamatut kohaldamist.
96 Lõpuks leiab hageja seda, et kõnealust uut näitajat, mida Euroopa maisikaubanduse praktikas ei kasutata, ei saa sellisena kohaldada. Põllumajandustootjatel ei ole võimalik määrata kindlaks seda uut kvaliteedinõuet täitva teraga sorti eelkõige seetõttu, et seemnekataloogides ei ole mahukaal märgitud ning kuna Ungaris kasvatatava maisisordi „Hobusehammas” mahukaalu ulatus on 68–74 kg/hl. Hageja sõnul ei anna seega pool seemnesortidest põllumajandustootjate soovist hoolimata abikõlblikke maisiteri. Peale selle, niisuguste uute seemnesortide kasutuselevõtt, mis võivad täita minimaalse mahukaalu nõuet, võtab palju aega, umbes kümmekond aastat, mistõttu Ungari tootjatel oli peaaegu võimatu valmistuda määruse järgimiseks ette.
97 Komisjon meenutab kõigepealt, et abikõlbliku maisi kvaliteedinõuete karmistamise eesmärk ei ole ainult standardiseerimine. Tegelik eesmärk on laovarude kvaliteedi halvenemise ärahoidmine ning nende hilisema kasutuse võimaldamine.
98 Komisjon vaidlustab lisaks ka selle väite, et ta on rikkunud õiguskindluse põhimõtet. Kuna määrus avaldati 1. novembril 2006, 12 päeva enne sekkumisperioodi algust Ungaris, siis oli määruse kohaldamine ettenähtav. Samuti leiab komisjon, et määruse sisu ei hakanud kehtima tagasiulatuvalt (eespool punktis 49 viidatud kohtuotsus Crispoltoni I). Kuna mahukaalu nõue ei sõltu maisisordist, vaid hooaja ilmaoludest, ei ole tõendatud, et selle kvaliteedinõude järgimine oleks enne saagikoristust mõjutanud tootjate tehtud investeeringuid. Seetõttu erineb käesolev olukord põllumajandustootjate suhtes tekkivate finantstagajärgede osas nendest maksu- ja põllumajandusvaldkonna kohtupraktika juhtumitest, millele hageja on osutanud.
99 Komisjon rõhutab, et õiguskindluse põhimõte ei näe ette seda, et seadusandlust ei või muuta. Komisjoni kokkuostu kvaliteedinõuete karmistamise valik vastab konkreetsele vajadusele, mida tingib laovarude haldamine hoolsa perekonnapea kombel, ning seda õigustavad tehnilist laadi kaalutlused, mille eesmärk on kokkuostetava teravilja teatava kvaliteedi tagamine nii, et seda vilja saaks ka pärast pikaks ajavahemikuks ladustamist müüa.
100 Komisjon väidab, et ladustatud maisi kvaliteedi probleem ning selle mõju pikaks ajavahemikuks ladustamise uuele probleemile oli huvitatud isikutele ettenähtav, kuna seda küsimust käsitleti juba 2006. aasta märtsis, millele järgnesid arutelud teravilja eksperdirühmas 1. ja 29. juunil 2006 (st üks kuu ning poolteist kuud pärast külvi ülesküntud maatükkidel). Sellest tuleneb, et kvaliteedinõuete karmistamist puudutava eelnõu üle arutleti teravilja eksperdirühmas ametlikult mitmel korral.
101 Vaidlustatud sätete hiline kehtestamine tuleneb peamiselt sellest, et Ungari ametiasutustele kokkuostuks ette nähtud erandite tõttu ei ilmnenud kohe, et turustamisaasta 2005/2006 oli eriline ning tõi kaasa laovarude täiendava kasvu, mis nõudis kiiret tegutsemist. Arutelud algasid alles pärast seda, kui liikmesriigid olid komisjoni nende laovarude kiirest halvenemisest teavitanud.
102 Komisjon väidab ka seda, et ta võttis arvesse Kesk-Euroopa maisitootjate eriolukorda, kuna ta vähendas minimaalset nõutavat mahukaalu näitajalt 73 kg/hl näitajale 71 kg/hl. Komisjon leiab, et kõnealune kvaliteedinõue on asjakohane, kuna see järgib õiguspärast eesmärki ning ei kahjusta Ungari põllumajandustootjaid. Ainult minimaalse mahukaalu nõude kehtestamine ei mõjuta saaki sel viisil, nagu hageja on kirjeldanud, kuna määrusega ette nähtud maksimaalse niiskusesisalduse vähenemine (14,5% asemel 13,5%), mida ei ole hagiavalduses vaidlustatud, toob kaasa sekkumiseks pakutava maisi mahukaalu tõusu näitajalt 0,5 kg/hl näitajale 1 kg/hl. Selle uue kvaliteedinõude kehtestamist ei saa seega pidada taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalseks.
103 Lõpuks, seoses väitega, mille kohaselt põllumajandustootjatel on väidetavasti keeruline maisisaagi mahukaalu hinnata, märgib komisjon, et traditsioonilised meetodid on kasutusel kogu ühenduses, ning Ungari valik kasutada rukkile kohaldatavat ISO meetodit ei tekita mahukaalu mõõtmisel raskusi. Igal juhul võis maisi mahukaalu enne saagikoristamist ette näha.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
104 Hageja möönab, et tootjad peavad teataval määral leppima majanduslike ebamugavustega, mis tulenevad turustamisperioodi jooksul tehtavatest seadusandlikest muudatustest, kuid väidab, et kuna käesoleval juhul muutis komisjon uue mahukaalu nõude kohe kehtivaks ning välistas seega Ungari suurema osa viljasaagi kokkuostu, siis rikkus ta õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtet.
105 Käesolevas argumendis pooleliolevat saagikoristust reguleerivate vaidlustatud sätete õiguspärasust ei ole enam vaja kontrollida, kuivõrd on juba sedastatud, et määrus tuleb selles osas tühistada.
106 Kui hoolimata sellest, et hageja on käesoleva väite raames esitanud peamiselt 2006. aasta saagikoristust puudutavaid argumente, soovib ta vaidlustatud sätete õiguspärasust hilisemate sekkumisperioodide osas siiski vaidlustada, tuleb selle kohta märkida, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on õiguskindluse põhimõte ühenduse õiguse aluspõhimõte, mille kohaselt peab määrus olema selge ja täpne, et õigussubjektidel oleks võimalik selgelt teada oma õigusi ning kohustusi ja toimida neile vastavalt (Euroopa Kohtu 13. veebruari 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑143/93: Van Es Douane Agenten, EKL 1996, lk I‑431, punkt 27, ja 14. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑110/03: Belgia vs. komisjon, EKL 2005, lk I‑2801, punkt 30) ning ettevõtjatel ei saa olla õiguspärast ootust olemasoleva olukorra säilimise suhtes, kuna ühenduse institutsioonid võivad oma kaalutlusõiguse raames seda olukorda muuta, ning seda eriti ühise turukorralduse valdkonnas, mille eesmärk on pidev kohanemine majandusliku olukorra muutustega (eespool punktis 63 viidatud kohtuotsus Crispoltoni II, punkt 57).
107 Tuleb märkida, et esiteks ei ole hageja selgitanud, milles seisneb asjaolu, et vaidlustatud sätted ei ole piisavalt selged selleks, et asjaomastel tootjatel oleks võimalik ühemõtteliselt kindlaks teha maisi sekkumiseks pakkumise tingimused, ning teiseks ei selgita hageja, miks neil tootjatel ei ole võimalik võtta vajalikke abinõusid, et toodetav mais vastaks alates järgmisest saagikoristusest nõutava mahukaalu nõudele. Peale selle, et hageja arendatud argumendid tunduvad käsitlevat üksnes pooleliolevat saagikoristust, tuleb märkida ka seda, et hageja sõnul sõltub mahukaal peamiselt kasutatud seemnesordist ning hagiavalduse lisas A 6 esitatud uurimuse kohaselt annavad kaks seemnesorti vaidlustatud sätetega nõutavast miinimumist palju suurema mahukaaluga maisi.
108 Seoses argumendiga, mille kohaselt määrusega rikutakse proportsionaalsuse põhimõtet, kuna selle tulemusel välistatakse valdava osa Ungari toodangu pakkumist sekkumiseks, piisab märkimisest, et komisjon on selle väite ametlikult ümber lükanud ning seda ei ole toetatud ühegi tõendiga. Peale selle tuleneb hageja esitatud andmetest, et ka varasematel aastatel vastas suur osa Ungari toodangust uute sätetega nõutavale minimaalsele mahukaalule. Lõpuks tuleb märkida, et nagu eespool osutatud, on hageja esitatud uurimuse kohaselt olemas erinevaid seemneid, mis võimaldavad saada maisi, mille mahukaal on nõutavast minimaalsest mahukaalust suurem.
109 Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et esimese väite teise osa peab tagasi lükkama.
Teine väide, mis tuleneb määruse autori pädevuse puudumisest
Poolte argumendid
110 Hageja väidab, et komisjonil ei olnud teraviljaturu ühise korralduse määruse artikli 5 kohaselt pädevust uut maisi minimaalse mahukaalu kvaliteedinõuet kehtestada, kuna see ei ole sobiv kvaliteedinõue.
111 Esiteks rõhutab hageja, et ta väitis määruse väljatöötamise käigus mitmel korral seda, et minimaalse mahukaalu nõue ei ole laovarude pikaajalise säilitamise eesmärgi osas asjakohane.
112 Teiseks vaidlustab hageja selle, et mahukaal on kvaliteediküsimus. Ühest komisjoni poolt uue kvaliteedinõude vastuvõtmise ettepaneku toeks esitatud dokumendist (lisa A 3 c, lk 5) ilmneb, et maisi mahukaal ei mõjuta mitte mingil moel teravilja toiteväärtust, olgu see siis mõeldud looma- või inimtoiduks. Seda analüüsi kinnitab hagiavalduse lisas A 10 esitatud väljaanne, mille kohaselt mahukaal ja niiskusesisaldus ei mõjuta loomasöödaks mõeldud maisi kvaliteeti teraviljas oleva kuivaine kvaliteedi tõttu.
113 Kolmandaks väidab hageja, et mahukaalu nõuet Euroopa maisikaubanduse praktikas ei kasutata ning et see ei ole õigusnormidega reguleeritud. Teravilja hinna määramisel seda tegurit ei arvestata ning seda ei peeta asjakohaseks kvaliteeditingimuseks teraviljaturu ühise korralduse määruse artikli 5 tähenduses.
114 Neljandaks kasutatakse seda näitajat Ühendriikides ja Kanadas, kuid üksnes seetõttu, et mais on mõeldud peamiselt inimtoiduks. Euroopas aga on komisjoni 6. juuli 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1068/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 824/2000 (ELT L 174, lk 65), kohaselt mais ette nähtud peamiselt loomatoiduks.
115 Komisjon väidab, et maisi nagu ka teiste teraviljade suhtes mahukaalu miinimumkvaliteedinõude kehtestamine on selleks, et tagada selle teravilja teatav kvaliteet, kindlasti pädevus, mille nõukogu on teraviljaturu ühise korralduse määruse alusel talle üle andnud.
116 Esiteks leiab komisjon, et see uus minimaalse mahukaalu nõue on maisi pikaks ajavahemikuks säilitamise ning hilisema kasutuse seisukohalt asjakohane. Komisjon leiab, et kuna tera niiskusesisaldus mõjutab maisi mahukaalu ning selle säilitamist, siis võimaldab mahukaalu nõue maisi kvaliteeti parandada.
117 Teiseks väidab komisjon, et mahukaal on laialt kasutatav kvaliteedinõue, mille alusel maisiteri vastavalt kvaliteedile klassifitseeritakse. Vastupidi hageja väidetele on mahukaalu test üks nendest asjaoludest, mille alusel saab Ühendriikides eristada viit Ameerika terakvaliteeti. Peale selle märgib komisjon, et määrusega sätestatud minimaalne mahukaalu nõue 71 kg/hl on veidi madalam Ühendriikide kõrgeimast tera kvaliteedinõudest (71,4 kg/hl), kuigi erinevalt ühenduses kehtivast olukorrast ladustatakse seda maisi Ühendriikides üksnes väga lühikesteks ajavahemikeks. Uus mahukaalu nõue on seevastu madalam standardist, mida Institut technique des céréales et des fourrages Prantsusmaal soovitab, ning mis hea kvaliteediga maisi kohta on vähemalt 75 kg/hl.
118 Komisjon rõhutab, et ta ei ole kuskilt leidnud kinnitust hageja väite kohta, mille põhjal Ameerika kõrgeima kvaliteedi mais on nähtud ette üksnes inimtoiduks. Kui siiski eeldada, et see väide vastab tõele, tagab komisjoni sõnul maisi kvaliteedi asjaolu, et ettenähtud mahukaalu nõue vastab Ühendriikides inimtoidu referentskvaliteedinõudele.
119 Kolmandaks väidab komisjon, et mahukaalust sõltub maisitera toitekvaliteet. Erineva mahukaaluga maisipartiide analüüs ilmestab erinevusi nii erinevate terasortide keemilise koostise kui ka toiteväärtuse osas (energia ja aminohapped). Komisjon märgib selles osas, et analüüs, millele hageja tugines ja mis on esitatud hagiavalduse lisas A 10, käsitleb „kuivaine” toiteväärtust ning seega on sellel üksnes suhteline väärtus, kuna loomatoiduks kasutatakse kogu tera (mis koosneb kuivainest ja veest).
120 Asjaolu, et mahukaalu nõuet Euroopa Liidu maisikaubanduse praktikas ei kasutata, ei oma tähendust, kuna tegemist pole mitte ühenduse maisikaubanduse reguleerimisega, vaid nende sekkumistingimuste kindlaksmääramisega, mis käsitlevad hea kvaliteediga terade pikaajalist ladustamist. Komisjon lisab, et kuna teravilja kokkuostu ajal sekkumisameti poolt ei ole teada, kuidas teravilja hiljem kasutatakse, on tera hea kvaliteedi tagamine põhjendatud, olgu see siis ette nähtud inim- või loomatoiduks.
Esimese Astme Kohtu hinnang
121 Hageja väidab, et komisjonil ei olnud teraviljaturu ühise korralduse määruse artikli 5 kohaselt pädevust uut maisi minimaalse mahukaalu nõuet kehtestada, kuna see ei ole sobiv kvaliteedinõue.
122 Selles osas tuleb märkida, et ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas võib nõukogu anda komisjonile ulatusliku pädevuse, kuna vaid komisjon suudab põllumajandusturgude arengut pidevalt ja tähelepanelikult jälgida ja olukorrale vastava kiirusega tegutseda (Euroopa Kohtu 30. oktoobri 1975. aasta otsus kohtuasjas 23/75: Rey Soda, EKL 1975, lk 1279, punkt 11). Nii leidis Euroopa Kohus 29. veebruari 1996. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C‑296/93 ja C‑307/93: Prantsusmaa ja Iirimaa vs. komisjon, EKL 1996, lk I‑795), et sekkumiseks vastuvõetavate rümpade mahukaalu piiramine kuulub rakendusmeetmete hulka, mille vastuvõtmiseks on komisjonile õigus antud, olgugi et see võib viia veiseliha tootmise ümbersuunamiseni, ning hoolimata hagejate väidetest, et säte, mille alusel see meede vastu võeti, andis komisjonile üksnes õiguse määrata kindlaks liha kategooriad (looma soo ja vanuse osas) ja kvaliteedi (rümba ja selle rasvasusastme vastavuse osas), samas kui komisjon oli muutnud sekkumiseks vastuvõetavate toodete nimekirja.
123 Teraviljaturu ühise korralduse määruse artikli 6 punkti b kohaselt on komisjonil korralduskomitee korras õigus sätestada „miinimumtingimusi, millele iga teravili peab abikõlblikkuseks eelkõige kvaliteedi ja koguse poolest vastama”.
124 Hageja ei vaidlusta seda, et vastavalt määruse põhjendustele 2 ja 3 kehtestati mahukaalu nõue selleks, et maisi kvaliteeti parandada või vähemalt teiste teraviljade suhtes kehtestatud kvaliteeditingimustega kooskõlla viia, vaid väidab üksnes seda, et komisjonil ei olnud pädevust seetõttu, et mahukaal ei ole sobiv kvaliteedinõue, mille eesmärk on tegelikult sekkumiseks vastuvõetavate koguste piiramine. See asjaolu – eeldusel, et see on leidnud tõendamist – viiks järelduseni, et komisjon tegi ilmse hindamisvea või kuritarvitas võimu, kuid ei tooks kaasa tühistamist pädevuse puudumise tõttu. Võimu kuritarvitamine eeldab oma määratluse järgi seda, et institutsioon, kellele seda süüks pannakse, omab akti vastuvõtmise pädevust, kuid kasutab seda pädevust väidetutest erinevate eesmärkide saavutamiseks. Hageja esitatud argumendid kuuluvad seega võimu kuritarvitamise ja ilmse hindamisvea väite alla ning neid kontrollitakse selles osas.
125 Selle põhjal peab pädevuse puudumisest tuleneva väite tagasi lükkama.
126 Kuna kolmas ja neljas väide, mis tulenevad vastavalt võimu kuritarvitamisest ja ilmsest kaalutusveast, on otseselt seotud, peab Esimese Astme Kohtu arvates neid kontrollima koos.
Kolmas ja neljas väide, mis tulenevad võimu kuritarvitamisest ja ilmsest kaalutusveast
Poolte argumendid
127 Hageja väidab, et komisjon on rikkunud talle vastavalt teraviljaturu ühise korralduse määrusele nõukogu poolt antud rakendusvolitust, kuna maisi kokkuostu kvaliteedinõuete karmistamise ettekäändel muutis ta selle teravilja sekkumiskorra sisu.
128 Hageja seab kahtluse alla selle väite usutavuse, et minimaalse mahukaalu nõude kehtestamisega järgitakse standardiseerimise eesmärki. Selle uue kvaliteedinäitaja kehtestamine maisi suhtes on standardiseerimise eesmärgi järgimiseks täiesti sobimatu, kuna see ei ole ka sorgo sekkumiseks vastuvõetavuse kvaliteedinõue.
129 Kui eeldada, et mahukaalu tingimuse kehtestamine oli ühtlustamise eesmärgi saavutamiseks vajalik, ning niivõrd, kuivõrd see eesmärk jätab ulatusliku kaalutlusruumi, oleks Ungari ning teiste liikmesriikide olukord pidanud viima selleni, et komisjon oleks määranud mahukaalu tingimuse kindlaks madalamal tasemel ja et komisjon oleks pidanud kohaldama suuremat hinnaalandust kui kahes lõpuks heaks kiidetud punktis.
130 Hageja väidab, et vaidlustatud sätete eesmärk ei ole standardiseerimine, vaid sellega soovitakse välistada olulise osa Ungari ja Kesk-Euroopa maisitoodangu pakkumist sekkumiseks laovarude haldamise probleemi ettekäändel. Seda kinnitab asjaolu, et umbes pool Ungari tootjate poolt kasvatatavatest sortidest „Hobusehammas” ei täida komisjoni kehtestatud mahukaalu nõuet.
131 Hageja viitab selles osas voliniku M. Fischer Boeli 11. mail 2006 Budapestis peetud kõnele, milles viimane rõhutas, et teraviljasektor seisab silmitsi laovarude suurenemise keerulise probleemiga, mis tuleneb vaid osaliselt viimase kahe aasta rikkalikust saagist, kuna tegelikult tuleneb see siseturu puudujääkidest, teisisõnu raskusest eksportida nende piirkondade laovarud, kus hind on sekkumishinnast madalam, piirkondadesse, kus hinnad on kõrgemad. Komisjon näitas sel konverentsil üles soovi leida sellele uuele probleemile pikaajaline lahendus.
132 Lisaks märgib hageja, et kui tegelik eesmärk oli sekkumiskorra muutmine, ületas komisjon määruses nr 824/2000 osutatud kvaliteedinõudeid karmistades rakendusvolitusi ning rikkus nõukogult saadud õigust, kuna teraviljaturu ühise korralduse määruse muutmine kuulub nõukogu pädevuse hulka.
133 Hageja väidab, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kuna maisi nii kõrget mahukaalu kindlaks määrates ei võtnud komisjon arvesse maisi peamist kasutust loomatoiduna ega ka ühenduses koristatud maisi keskpärast kvaliteeti, mis on ära märgitud määruse nr 824/2000 põhjenduses 1.
134 Hageja leiab, et maisi kasutamine inim- või loomatoiduna mõjutab olulisel määral teravilja keskpärast kvaliteeti määratlevaid kvaliteedinõudeid, mistõttu juhul, kui mais on ette nähtud inimtoiduks, on kõrgemate kvaliteedinõuete seadmine õigustatud.
135 Hageja väidab, et ühenduses on mais ette nähtud peamiselt loomatoiduks ning et kuni määruse kehtima hakkamiseni selle teravilja puhul mahukaalu nõuet ei kasutatud. Ühendriikides ja Kanadas kehtestatud standardsed väärtused on õigustatud, kuna erinevalt Euroopast on Põhja-Ameerikas mais ette nähtud inimtoiduks. Komisjoni kehtestatud mahukaalu nõue 71 kg/hl vastab nende standardite kohaselt kõrgekvaliteedilisele maisile, mis on ette nähtud inimtoiduks, samas on nendes riikides loomasöödaks kasutatava maisi kvaliteet inimtoiduks ette nähtud maisi kvaliteedist madalam ning Kanadas on see mahukaal 64,8 kg/hl ja Ühendriikides 67,2 kg/hl.
136 Hageja leiab seetõttu, et komisjoni kehtestatud uus mahukaal 71 kg/hl ei ole peamiselt loomatoiduks ette nähtud maisi suhtes õigustatud ning see oleks pidanud olema kohandatud sel eesmärgil kasutatava maisi keskpärasele kvaliteedile ning olema 64,8–67,2 kg/hl või veel vähem.
137 Lõpuks märgib hageja, et komisjoni poolt teiste teraviljaliikide suhtes kehtestatud mahukaalud on samal tasemel kui vastavad Ameerika väärtused.
138 Komisjon väidab vastu sellele, nagu oleks ta maisi kvaliteedinõuete karmistamise ettekäändel muutnud sekkumiskorra aluseid. Komisjon leiab, et hageja ei ole esitanud selle väite toetuseks ühtki tõendit ning toetub üksnes volinik M. Fischer Boeli mais 2006 peetud kõnele. Komisjon väidab, et kuigi volinik märkis selles kõnes tõesti ära sekkumiskorda mõjutava uue probleemi pikaajaliste lahenduste kehtestamise vajaduse, mõtles ta selle all määruse eelnõud, millega muuta teraviljaturu ühise korralduse määruses osutatud teraviljaturu ühist korraldust selleks, et sekkumiskorra kohaldamine maisi suhtes ära lõpetada. Komisjon märgib selles osas, et ta võttis sellekohase määruse eelnõu vastu 15. detsembril 2006.
139 Komisjoni sõnul, kes tunnistab, et vaidlustatud sätete kehtestamine on seotud erakordsete turustamisaastate 2004/2005 ja 2005/2006 tulemusel tekkinud laovarude täiendava kasvu probleemiga, ilmneb määruse põhjendustest, et taotletav eesmärk on tagada, et olemasolevad sekkumislaovarud koosneksid hea kvaliteediga teraviljadest, mis võimaldab neid säilitada ja tagada hilisemat kasutamist. Ta vaidlustab selle, nagu oleks määrusel üksnes standardiseerimise otstarve, kuna sorgo suhtes ei ole ühtki mahukaalu nõuet kehtestatud, sest sekkumisametitel ei ole selle teravilja pikaks ajavahemikuks ladustamise osas probleeme.
140 Komisjon vaidlustab ka seda, nagu oleks ta maisi kvaliteedinõuete karmistamisel teinud ilmse hindamisvea.
141 Komisjon märgib, et maisi mahukaalu nõude puudumist õigustas siiani määruse nr 824/2000 põhjenduse 1 sisu, milles viidatakse kvaliteedinõuetele „mis vastab võimalikult suurel määral ühenduses koristatud teraviljade keskmisele kvaliteedile”. Siiski pidas ta teiste abikõlblike teraviljadega sarnaselt vajalikuks tõsta sekkumiseks pakutava maisi kvaliteeti, et vältida laovarude liiga kiiret roiskumist ning tagada selle hilisem „müügikõlblik” kvaliteet. Komisjon leiab seetõttu, et praegused muudatused tulenevad määrusega ette nähtud eesmärgist ning ta ei ole seejuures määruse nr 824/2000 põhjendusega 1 seotud.
142 Komisjon väidab, et minimaalne mahukaalu valiku kindlaksmääramine näitajale 71 kg/hl vastab Ameerika standardile ning võimaldab turundusaasta 2006/2007 ilmaolusid arvestades suuremal osal Euroopa toodangust seda kvaliteedinõuet täita.
143 Komisjon rõhutab, et hageja ei ole tõendanud, et Ameerika kõrgekvaliteediline mais on ette nähtud üksnes inimtoiduks. Komisjon märgib, et inimtoiduks ette nähtud maisisordid on eripärased ning vaidlustatud sätted neile ei osunda („flint” mais, suhkrumais). Lisaks ei ole Ameerika ja Euroopa olukorrad võrreldavad, kuna Ühendriikides ladustatakse lühikeseks ajavahemikuks ning maisi turustamine toimub üldjuhul kohe.
Esimese Astme Kohtu hinnang
144 Esiteks väidab hageja sisuliselt seda, et mahukaal ei ole kvaliteedinäitaja juba üksnes seetõttu, et ühenduses on mais ette nähtud peamiselt loomatoiduks. Teiseks väidab hageja, et igal juhul on vaidlustatud sättes kehtestatud minimaalne mahukaal liiga kõrge.
145 Komisjoni poolt kõigepealt esitatud selgituse kohaselt on mahukaal maisi osas asjakohane kvaliteedinõue, kuna selle niiskusesisalduse ja mahukaalu vahel on seos.
146 See argument tuleb täies ulatuses kõrvale jätta. Esiteks ei tugine see õigustus määruse tekstile ning teiseks on komisjon sõnaselgelt väitnud, et niiskusetaset ning katkiste ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terade protsenti puudutavate kvaliteedinõuete karmistamise eesmärk on maisiterade liiga kiire roiskumise vältimine, samas kui mahukaalu nõue puudutab maisi eriomast kvaliteeti. Teiseks ei saa komisjon mahukaalu nõude asjakohasust õigustada väitega, et mahukaal avaldab niiskusesisaldusele kaudset mõju, kuna määruses on sekkumiseks vastuvõetava maisi maksimaalset niiskusesisaldust otseselt ja sõnaselgelt kindlaks määrav kvaliteedinõue juba sätestatud.
147 Komisjon väidab põhiliselt seda, et mahukaal mõjutab tera kvaliteeti ning kehtestatud tase on asjakohane. Komisjon märgib, et varem olemas olnud kolm tegurit (niiskus, katkiste terade ja ülekuumenenud terade protsent) võimaldavad vältida liiga kiiret roiskumist ning mahukaalu nõue võimaldab tagada maisi eriomast kvaliteeti.
148 Tuleb märkida, et määruse põhjenduses 2 nähakse ette, et kindlasti ei tohiks sekkumiseks vastu võtta teravilja, mille kvaliteet ei võimalda nõuetekohast kasutamist või ladustamist ning seetõttu tuleks arvesse võtta valitsevat uut olukorda, mis on seotud ladustamisega pikaks ajavahemikuks, ning selle mõju toodete kvaliteedile. Põhjenduses 3 nähakse ette järgmist:
„Selleks et muuta sekkumiseks pakutavad tooted kvaliteedi halvenemise ja nende hilisema kasutuse seisukohalt vähem tundlikuks, tuleks järelikult määruse […] nr 824/2000 I lisas osutatud maisi kvaliteedinõudeid karmistada. Selleks tuleks vähendada maksimaalset niiskusesisaldust ning katkiste terade ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terade maksimumprotsenti. ?…? Lähtuvalt sarnasusest teiste sekkumiskava mõistes abikõlblike teraviljadega tuleks kehtestada uued mahukaalu nõuded ka maisile.”
149 Nii tuleb märkida, et kuigi formaalselt on maisi uue mahukaalu kvaliteedinõue selles põhjenduses esitatud nende meetmete seas, mis on kehtestatud põhjenduses 2 märgitud teraviljade ladustamise peaeesmärgi täitmiseks, ilmneb põhjenduse 3 sõnastusest siiski, et kõnealuse kvaliteedinõude kehtestamist ei õigustata otsesõnu vajadusega muuta sekkumistooted roiskumise ja hilisema kasutamise osas vastupidavamaks – kuna selles osundatakse üksnes maksimaalse niiskusesisalduse ning katkiste ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terade maksimumprotsendi kvaliteedinõude karmistamisele – vaid see viitab erieesmärgile, milleks on vajadus tagada vastavus teiste sekkumiskava mõistes abikõlblike teraviljadega.
150 Niisiis tuleb sedastada, et määruses ei märgita selgelt ja otsesõnu seda, et maisi mahukaalu nõude kehtestamisega soovitakse teiste sekkumiskava mõistes abikõlblike teraviljadega vastavuse tagamise vajadusel maisi kvaliteedinõudeid karmistada.
151 Nii ei märgita määruses seda, et mahukaal on maisi kvaliteedinõue, ning ennekõike seda, kuidas võib kõnealust tegurit pidada maisi kvaliteedi hindamisel asjakohaseks.
152 Sellest tuleneb, et komisjoni poolt kohtuistungil esitatud selgitused, mille kohaselt mahukaal on asjakohane kvaliteedinõue, ei vasta selle kvaliteedinõude kehtestamise põhjendusele, nagu see tuleneb määruse sõnasõnalisest lugemisest. Eeldades siiski, et kõnealuseid selgitusi, olgugi et need erinevad määruses esitatud põhjendustest märgatavalt, võib pidada nimetatud põhjendusi täiendavateks mitte nimetatud põhjustega vastuolus olevateks, kontrollib Esimese Astme Kohus seda, kas komisjon ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta leidis, et mahukaal on maisi puhul asjakohane kvaliteedinõue, mida hageja vaidlustab.
153 Selles osas esitas hageja oma vastuväite toetuseks kaks uurimust (lisa A 3 c ja lisa A 10), mille kohaselt maisi mahukaal ei mõjuta looma- ja inimtoiduks mõeldud toote toiteväärtust.
154 Neile nõuetekohaselt tõendatud argumentidele vastates märkis komisjon kord korra järel üksnes seda, et mahukaal mõjutab maisiterade kvaliteeti. Peale kostja vastuse üheainsa lõigu ei ole ta märkinud, kuidas on see kvaliteedinõue maisi eriomase kvaliteedi hindamisel asjakohane ega esitanud selle väite tõenduseks ühtki uurimust või muud dokumenti. Komisjon ei olnud ka kohtuistungil Esimese Astme Kohtu korratud küsimustele vastates võimeline esitama selgitusi selle kohta.
155 Kostja vastuses esitatud ainsa märkuse osas (punkt 90), milles soovitakse selgitada, kuidas on mahukaal maisi kvaliteedi hindamisel asjakohane, tuleb nentida, et selle märkuse kohaselt mõjutab mahukaal maisi toiteväärtust.
156 Hageja väite põhjal peab tõdema, et nimetatud väitele räägib sõnaselgelt vastu komisjoni poolt selle kohta esitatud uurimus. Selles kostja vastuse lisas B 20 esitatud dokumendis, mis kannab pealkirja „Praktiline juhend – Põllumajandusteraviljade ladustamine ja säilitamine – Üldpõhimõtted” on ühemõtteliselt kirjas, et „[s]iiski ei esine looma- ja inimtoidu toiteväärtuse ning tera mahukaalu vahel seost”. Selles dokumendis selgitatakse muu hulgas, et varem oli maisipartii mahukaalu teadmine möödapääsmatu, kuna veel 20. sajandi keskpaigani müüdi teravilju tihti kaalu kaupa ning täpse tarnitud koguse teadasaamiseks oli vaja kaaluda koguse mahukaalu. Nüüdisajal ei ole mahukaalul enam tarvidust, sest levinud on sildkaalud.
157 Kui Esimese Astme Kohus küsis kohtuistungil selgitust selle ilmse vastuolu kohta komisjoni väidete ning nende väidete toetuseks mõeldud tõendite vahel, viitas komisjon üksnes sellele, et just enne kõnealust kohta märgitakse asjaomases dokumendis, et mahukaal annab edasi teatavat füüsilist kvaliteeti. Peale selle, et selline märkus ei ole seotud maisi mahukaalu ja toiteväärtuse vahelise seosega, ilmneb kõnealuse dokumendi tähelepanelikul lugemisel, et kuigi mahukaal on tõesti säilinud, kasutatakse seda üksnes „kõrrelisi teravilju puudutavates kaubandustehingutes” ning vaid niivõrd, kui see „annab edasi ka teravilja teatavat füüsilist kvaliteeti”.
158 Komisjon ei ole tuvastatud vastuolu seega suutnud hajutada, mistõttu tema väide, mille kohaselt mahukaal annab edasi maisi toiteväärtust, ei ole mitte üksnes tõendamata, vaid sisaldab sellele lisaks ilmset hindamisviga nende ainsate tõendite osas, mis on käesoleva kohtuasja raames Esimese Astme Kohtu käsutuses.
159 Neil asjaoludel, ning võttes arvesse seda, et Esimese Astme Kohtul puudub kohustus poolte huvides tõendeid hankida, ei saa Esimese Astme Kohus tuvastada, et määruses on tehtud ilmne hindamisviga.
160 Komisjoni poolt kohtuistungil esitatud argumendid, mis tulenevad lisades A 3 b, A 3 d ja A 11 esitatud väljaannete kolmest väljavõttest, ei sea seda järeldust kahtluse alla.
161 ÜRO toitu ja põllumajandust käsitleva dokumendi pealkirjaga „Teraviljade järelkoristus – korraldus ja tehnikad” (esitatud lisas A 3 b) osas, piisab märkusest, et selles ei käsitleta maisi mahukaalu teemat.
162 Minnesota ülikooli uurimuse pealkirjaga „Drying, Handling, and Storing Wet, Immature, and Frost-Damaged Corn” (Niiske, toore ning külma poolt kahjustatud maisi kuivatamine, töötlemine ja ladustamine) (lisad A 3 d) osas, tuleb märkida, et kuigi vastab tõele komisjoni väide, et selles on kirjas, et madalakvaliteediline tera säilib kehvemini kui kõrgekvaliteediline tera, ei ole siiski tõendatud seost tera kvaliteedi ja mahukaalu vahel, ning viimast ei ole uurimuses pealegi üldse mainitud.
163 Lisas A 11 komisjoni poolt terade kohta esitatud Kanada dokumendi osas tuleb märkida, et tegemist on veebilehe väljatrükiga, mis kannab pealkirja „Mahukaalu tuletamise tabel” ning koondab viiteid anglosaksi ja Euroopa erinevatele teraviljamahukaalu mõõtühikute tuletamise kodulehele, mistõttu see ei ole käesolevas asjas asjakohane.
164 Lõpuks on komisjon Esimese Astme Kohtu küsimustele vastates viidanud uurimusele, mis ei ole toimikus esitatud, kuid on lisatud ajutiste meetmete kohaldamise menetluses komisjoni poolt teisena esitatud märkustele. Kuna seda dokumenti ei ole käesoleva kohtuasja toimiku juurde võetud, ei saa Esimese Astme Kohus hinnata selle asjakohasust. Peale selle tuleb märkida, et komisjon ei ole kõnealuse dokumendi käesoleva asja juurde võtmist sõnaselgelt taotlenud. Kui ka eeldada, et komisjoni vastust tuleks tõlgendada sellise taotlusena, peab möönma, et kodukorra artikli 46 kohaselt tuleb faktilised ja õiguslikud argumendid ning tõendid põhimõtteliselt märkida kostja vastuses. Selle kodukorra artikli 48 lõike 1 kohaselt võivad pooled esitada tõendeid repliigis ja vasturepliigis, kuid nad peavad tõendite hilist esitamist põhjendama, vastasel juhul lükatakse need tagasi (Esimese Astme Kohtu 28. septembri 1993. aasta otsus kohtuasjas T‑84/92: Nielsen et Møller vs. Majandus- ja Sotsiaalkomitee, EKL 1993, lk II‑949, punkt 39; 14. juuli 1994. aasta otsus kohtuasjas T‑66/92: Herlitz vs. komisjon, EKL 1994, lk II‑531, punkt 41, ja 6. märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑100/00: Campoli vs. komisjon, EKL AT 2001, lk I‑A‑71 ja II‑347, punkt 19). Lisaks tuleb rõhutada, et maisi mahukaalu kui kvaliteedinõude asjakohasus on hagiavaldusest alates hageja poolt tõstatatud keskne küsimus, mida hageja ning teised liikmesriigid esitasid juba määruse eelnõu koostamisel. Seega, kuna tõendite hilist esitamist ei ole põhjendatud, on see uurimus igal juhul vastuvõetamatu.
165 Kõigest eelnevast tuleneb, et maisi mahukaalu nõudeid puudutavad määruse sätted peab vastavalt hageja nõudele tühistama.
166 Peale selle tuleb märkida, et 15. detsembri 2006. aasta määruse eelnõus, milles soovitakse alates turustamisaastast 2007/2008 ära lõpetada sekkumiskorra kohaldamine maisi suhtes, mainitakse määrusega karmistatud kvaliteedinõuetena vaid niiskuse taset ning katkiste ja ülekuumenenud terade taset, ilma et mahukaalu nõuet oleks üldse tõstatatud.
167 Neil asjaoludel ei ole vaja kontrollida, kas hageja väidete toetuseks esitatud tõendite kogum kinnitab seda, et komisjon on võimu kuritarvitanud, ning teisi väiteid, mis tulenevad põhjendamiskohustuse rikkumisest ning teraviljaturu korralduskomitee kodukorra rikkumisest.
Kohtukulud
168 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud komisjoni kahjuks, tuleb kohtukulud, kaasa arvatud ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kohtukulud mõista välja komisjonilt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda laiendatud koosseisus)
otsustab:
1. Tühistada komisjoni 18. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1572/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 824/2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid, need sätted, mis puudutavad maisi mahukaalu nõuet, milleks on:
– artikli 1 punktis 1 sõnad „ning maisi puhul traditsiooniliste meetoditega”;
– artikli 1 punkti 3 alapunktis b sõnad „maisi puhul alla 73 kg/hl”;
– lisa lõike 1 rubriigis „E Minimaalne mahukaal (kg/hl)” väärtus „71” maisi kohta
– lisa punkti 2 III tabelis sekkumishinna alandamise määrad maisi kohta.
2. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja hageja kohtukulud, kaasa arvatud ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kohtukulud.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 15. novembril 2007 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |