Kohtuasi T-121/08

PC-Ware Information Technologies BV

versus

Euroopa Komisjon

Asjade riigihankelepingud – Ühenduse hankemenetlus – Tarkvaratoodete ja litsentside omandamine – Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine – Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus – Põhjendamiskohustus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Täidetud otsuse vastu suunatud hagi

(EÜ artikkel 230)

2.      Euroopa ühenduste hankemenetlused – Lepingu sõlmimine hankemenetluses – Institutsioonide kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

3.      Euroopa ühenduste hankemenetlused – Lepingu sõlmimine hankemenetluses – Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus

(Komisjoni määrus nr 2342/2002, artikli 139 lõige 1)

4.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus

(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 100 lõige 2; komisjoni määrus nr 2342/2002, artikli 149 lõige 2)

5.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Ühe tingimuse puudumine

(EÜ artikli 288 teine lõik)

1.      Selleks et hagejal säiliks kohtumenetluse jooksul vaidlustatud akti tühistamise huvi, peab nimetatud tühistamine tekitama õiguslikke tagajärgi, mis võivad eelkõige seisneda selles, et kompenseerida võimalikke sellest aktist tulenevaid kahjulikke tagajärgi või vältida seda, et väidetav õigusvastasus ei tekiks tulevikus.

Isegi juhul kui riigihankeleping oleks olnud juba täidetud, siis mis puudutab sellist raamlepingut, mis võib olla tulevikus analoogsete lepingute sõlmimisel eeskujuks, esineb käesoleval juhul huvi selle suhtes, et vältida tulevikus hageja väidetud õigusvastase olukorra tekkimist.

(vt punktid 39 ja 40)

2.      Tühistamishagi raames on ühenduste kohus pädev tegema otsust hagide suhtes, mis käsitlevad pädevuse puudumist, oluliste menetlusnormide rikkumist, aluslepingute või mis tahes nende rakendamisega seotud õigusnormide rikkumist või võimu kuritarvitamist. Sellest tuleneb, et ühenduste kohus ei saa käsitada siseriiklike õigusaktide väidetavat rikkumist õigusküsimusena, mis eeldab piiramatut õiguslikku kontrolli. Selline kontroll on tegelikult üksnes siseriiklike ametiasutuste pädevuses.

Siiski on ühenduste institutsioonid hea halduse ning liidu institutsioonide ja liikmesriikide lojaalse koostöö põhimõtete kohaselt kohustatud tagama, et hankemenetluses ette nähtud tingimused ei ajendaks potentsiaalseid pakkujaid rikkuma siseriiklikke õigusakte, mis on kõnealusele lepingule kohaldatavad; seda küsimust hinnatakse faktiliste asjaolude raames.

(vt punktid 62 ja 63)

3.      Määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikli 139 lõikest 1 tuleneb, et hankijal on siis, kui talle tundub pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, kohustus enne pakkumuse tagasilükkamist lasta pakkujal selgitada või isegi põhjendada oma pakkumust. Kui eelnevalt on kahtlus, et pakkumus ei ole usaldusväärne, tekib kohustus kontrollida pakkumuse tõsiseltvõetavust, kusjuures tuleb silmas pidada, et nimetatud artikli peamine eesmärk on, et pakkujat ei kõrvaldata menetlusest, ilma et tal oleks olnud võimalust põhjendada põhjendamatult madala maksumusega tundunud pakkumuse sisu.

(vt punkt 72)

4.      Põhjendamiskohustus sõltub asjaomase õigusakti iseloomust ja tema vastuvõtmise kontekstist. Põhjendused peavad selgelt ja ühemõtteliselt väljendama institutsiooni kaalutlusi nii, et ühest küljest saaksid huvitatud isikud aru võetud meetme põhjendustest, et oma õigusi kaitsta ja kindlaks teha, kas otsus on sisuliselt põhjendatud, ning teisest küljest saaks kohus kontrollida asjaomase meetme seaduslikkust.

Hankelepingute osas peab hankija määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 100 lõike 2 ja määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikli 149 lõike 2 kohaselt teavitama pakkujat tema pakkumuse tagasilükkamise põhjustest ning peale selle, kuivõrd viimane oli esitanud vastuvõetava pakkumuse, tegema hiljemalt 15 päeva möödumisel kirjaliku taotluse saamise kuupäevast teatavaks eduka pakkumuse tunnused ja suhtelised eelised ning pakkuja nime, kellega leping sõlmitakse. Nimetatud artikli 100 lõikes 2 kirjeldatud viisil toimimine näitab selgelt ja ühemõtteliselt akti koostaja kaalutlusi ja on kooskõlas EÜ artiklis 253 sätestatud põhjendamiskohustuse eesmärgiga.

(vt punktid 92–94)

5.      Ühenduse organite õigusvastase tegevuse puhul on EÜ artikli 288 teise lõigu tähenduses ühenduse lepinguvälise vastutuse tekkimise eelduseks see, et samal ajal on täidetud teatavad tingimused: institutsioonidele etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tegelik tekkimine ning põhjuslik seos selle tegevuse ja viidatud kahju vahel. Kuna need kolm vastutuse tuvastamise tingimust on kumulatiivsed, piisab kahju hüvitamise hagi rahuldamata jätmiseks sellest, kui üks neist on täitmata, ilma et oleks vaja uurida teisi tingimusi.

(vt punktid 105 ja 106)