Kohtuasi T‑230/10

Hispaania Kuningriik

versus

Euroopa Komisjon

EAGGF – Tagatisrahastu – Rahastamisest välja jäetud kulud – Puu- ja köögiviljad – Kulude põhjendamise kohustus – Tootjaorganisatsioonide tunnustamise tingimused

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Puu- ja köögiviljad – Tootjaorganisatsioonid – Rahastamine EAGGF‑i poolt – Tingimus – Tõend tehtud kulutuste kohta

(Nõukogu määrus nr 2200/96, artikli 15 lõike 5 esimene lõik; komisjoni määrus nr 1433/2003, artikli 18 lõike 2 punkt c)

2.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Puu- ja köögiviljad – Tootjaorganisatsioonid – Rahastamine EAGGF‑i poolt – Nende organisatsioonide tunnustamine siseriiklike ametiasutuste poolt – Tingimus – Demokraatlik funktsioneerimine

(Nõukogu määrus nr 2200/96, artikli 11 lõike 1 punkt d; komisjoni määrus nr 1432/2003, artikkel 4, artikli 13 lõike 2 punkt b ja artikli 14 lõige 2)

1.      Määruse nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta artikli 15 lõike 5 esimesest lõigust koostoimes määruse nr 1433/2003, milles sätestatakse määruse nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses rakendusfondide, rakenduskavade ja rahalise abiga, artikli 18 lõike 2 punktiga c nähtub, et tootjaorganisatsioonile saab rakenduskavaga seoses anda liidu rahalist abi üksnes tingimusel, et selle kavaga seoses tehtud kulutuste kohta esitatakse tõend.

See reegel ei välista keskkonnasäästliku pakendikäitlusega seotud kulude arvestamist, kui asjaomaseid kulusid kannavad otseselt turustajad ja kaudselt tootjaorganisatsioonid. Tegelikult on nõutud vaid selle tõendamist, et asjaomaseid kulusid kannavad otseselt või kaudselt tootjaorganisatsioonid.

(vt punktid 19, 20 ja 22)

2.      Tootjaorganisatsioone reguleerivate liidu õigusnormidega soovitakse tagada nende demokraatlik funktsioneerimine, ning seda kahe põhimõtte abil. Ühelt poolt peavad tootjaorganisatsiooni tootjatest liikmed kontrollima oma organisatsiooni ja tema otsuseid. Teiselt poolt peab tootjaorganisatsiooni liikmete seas olema vähemalt viis tootjat ning ühelgi liikmel ei tohi üldjuhul olla üle 20% hääleõigustest.

Tootjaorganisatsiooni demokraatliku funktsioneerimise tagamiseks tuleb arvesse võtta, kes on tootjaorganisatsiooni liikmete kapitalis osalust omavad füüsilised ja juriidilised isikud. Selle kontrollimata jätmise korral võib aga üks ja seesama füüsiline või juriidiline isik, kes on tootjaorganisatsiooni mitme liikme suur- või lausa ainuomanik ning kontrollib liikmeid eelkõige otsuste tegemisel, olla varjatud nende liikmete taha. Sellistel asjaoludel võidakse eespool kirjeldatud teisest põhimõttest kõrvale hoida, kuivõrd tootjaorganisatsiooni liikmete nähtav arv ei vasta tootjaorganisatsiooni tegelikult sõltumatute liikmete arvule.

Peale selle, määruse nr 1432/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootjaorganisatsioonide tunnustamise ja tootjarühmade eeltunnustamise tingimuste kohta, artikli 14 lõike 2 teise lause sätete kohaselt saab liikmesriik tõsta tootjaorganisatsiooni liikme hääleõigust üle 20% vaid vastavalt liikme panusele tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtuses. Sellest tulenevalt on liikmesriik kohustatud võtma vajalikud meetmed vältimaks, et ainult üks liige kontrollib tootjaorganisatsioonis üle 20% häältest.

(vt punktid 47–51, 53, 57 ja 59)