AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

25. september 2008

Kohtuasi F‑44/05

Guido Strack

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Teade vaba ametikoha kohta – Kandidatuuri tagasilükkamine – Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue – Vastuvõetavus – Põhjendatud huvi – Vanaduspension – Eelvaliku komisjon – Koosseis – Uute sätete ajaline kohaldamine – Sõltumatus – Erapooletus – Otsuse teatavakstegemine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles G. Strack palub sisuliselt tühistada Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse otsus, millega lükati tagasi tema kandidatuur selle talituse üksuse „Pakkumismenetlus ja lepingud” juhataja (A 5/A 4) ametikohale, ja otsus nimetada vaidlusalusele ametikohale A, ning mõista komisjonilt välja hüvitis mittevaralise kahju eest, mis talle väidetavalt tekkis.

Otsus: Jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata nõue tühistada otsus, millega ametikoht A nimetati Väljaannete Talituse üksuse „Pakkumismenetlus ja lepingud” juhataja ametikohale. Tühistada otsus, millega lükati tagasi G. Stracki kandidatuur üksuse „Pakkumismenetlus ja lepingud” juhataja ametikohale. Mõista komisjonilt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 2000 eurot. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. G. Strack kannab poole oma kohtukuludest. Komisjon kannab ise oma kohtukulud ja ühtlasi ka poole G. Stracki kohtukuludest.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Põhjendatud huvi

(Personalieeskirjad, artiklid 53, 78 ja 90; VIII lisa artikkel 14)

2.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sõltumatuse ja aususe kohustus

(Personalieeskirjad, artikkel 11a)

3.      Ametnikud – Vaba töökoht – Kandidaatide teenete võrdlev hindamine

(Personalieeskirjad, artikkel 29)

4.      Ametnikud – Konkreetne otsus – Hilinenud edastamine – Mõju

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik)

1.      Hageja peab tõendama, et tal on tekkinud ja jätkuv huvi vaidlustatud akti tühistamiseks ja kui huvi, millele ta toetub, puudutab tulevikus tekkivat õiguslikku olukorda, peab hageja tõendama, et selle olukorra kahjustumine on juba kindel. Kui on tegemist ametnikuga, kes jäi täielikuks loetud püsiva töövõimetuse tõttu pensionile enne, kui ta esitas hagi, milles taotles, et tühistataks teise ametniku nimetamine ametikohale, millele hageja kandideeris, on võimaliku teenistusse ennistamise tõenäosus personalieeskirjade VIII lisa artikli 14 alusel üksnes võimalik sündmus, mille toimumine tulevikus ei ole kindel ning mis loob vaid hüpoteetilise huvi ega ole seega piisav tõendamaks, et kui vaidlustatud otsust ei tühistata, mõjutab see tema õiguslikku olukorda. Järelikult tuleb hagejal tõendada sellise erakorralise asjaolu olemasolu, millest tingituna on tal jätkuv isiklik huvi esitada vaidlustatud otsuse peale tühistamishagi.

Seevastu on vastuvõetav nõue tühistada otsus, millega lükati tagasi hageja kandidatuur vaidlusalusele ametikohale, sest hagejal säilib huvi selle vastu, et tema kandidatuuri tagasilükkamise otsus tunnistataks õigusvastaseks, et saada hüvitist kahju eest, mida see otsus võis talle tekitada.

(vt punktid 70, 72, 74, 76 ja 79)

Viited:

Euroopa Kohus: 21. jaanuar 1987, kohtuasi 204/85: Stroghili vs. kontrollikoda (EKL 1987, lk 389, punkt 11)

Esimese Astme Kohus: 9. veebruar 1994, kohtuasi T‑82/91: Latham vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑15 ja II‑61, punkt 25); 30. november 1998, kohtuasi T‑97/94: N vs. komisjon (EKL 1998, lk I‑A‑621 ja II‑1879, punktid 26 ja 27); 7. veebruar 2007, kohtuasi T‑175/04: Gordon vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 33 ja 35)

2.      Personalieeskirjade artikkel 11a on suunatud selliste põhieesmärkide saavutamisele nagu ametniku sõltumatus, puutumatus ja erapooletus. Artikli 11a lõikes 2 ette nähtud kohustus tähendab, et asjaomane ametnik peab teavitama ennetavalt ametisse nimetavat asutust või ametiisikut, et viimati nimetatu saaks võtta asjakohased meetmed küsimuse kontekstist lähtudes, mitte loobuma kohe alguses selle küsimusega tegelemast või seda lahendamast või jätma selle küsimusega tegelemise või lahendamise nimel kõrvale asjaolusid, mida tema isiklikud huvid võivad mõjutada. Järelikult on personalieeskirjade artiklil 11a lai kohaldamisala, hõlmates kõiki asjaolusid, mille puhul peab ametnik mõistlikult aru saama, et arvestades tema ametikohta ja küsimuse olemusest tulenevaid asjaolusid, võib see kolmandate isikute silmis näida tema sõltumatuse võimalike muutuste allikana.

(vt punkt 132)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 9. juuli 2002, kohtuasi T‑21/01: Zavvos vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑101 ja II‑483, punkt 39); 11. september 2002, kohtuasi T‑89/01: Willeme vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑153 ja II‑803, punkt 47); 12. juuli 2005, kohtuasi T‑157/04: De Bry vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑199 ja II‑901, punkt 33)

3.      Ametissenimetamiseks ja edutamiseks asutusele antud kaalutlusõiguse rakendamine eeldab, et viimane selgitab hoolsalt ja erapooletult välja iga kandidatuuri olulised asjaolud ning järgib kohusetundlikult vaba ametikoha teates nimetatud nõudeid, mistõttu ta on kohustatud kõrvale jätma kõik neile nõuetele mittevastavad kandidaadid. Teade vaba ametikoha kohta on tegelikult õiguslik raamistik, mille ametisse nimetav asutus või teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus ise enda jaoks kehtestab, ning ta peab sellest rangelt kinni pidama.

Mis puutub ametniku valimisel tehtud võimaliku vea hindamisse, siis peab see viga olema ilmne ja ületama ulatusliku kaalutlusõiguse, mis vaba ametikoha teates seatud raamidega piiritletuna kuulub ametisse nimetavale asutusele kandidaatide teenete võrdleval hindamisel ja teenistuse huvide hindamisel. Avaliku Teenistuse Kohtu kontroll peab piirduma küsimusega, kas asjaomane asutus jäi mõistlikkuse piiresse – arvestades asjaolusid, millele nimetatud asutus oma hinnangu andmisel tugines – ning ega ta ei ole võimu ilmselt kuritarvitanud või kasutanud seda muul eesmärgil, kui talle antud pädevuse teostamiseks.

Seega ei või Avaliku Teenistuse Kohus asendada ametisse nimetava asutuse hinnangut kandidaadi teenete ja kvalifikatsiooni kohta oma vastava hinnanguga, juhul kui ükski toimikus sisalduv asjaolu ei võimalda kinnitada, et nimetatud teeneid ja kvalifikatsiooni hinnates sooritas asjaomane asutus ilmse hindamisvea.

(vt punktid 155–156)

Viited:

Euroopa Kohus: 30. oktoober 1974, kohtuasi 188/73: Grassi vs. nõukogu (EKL 1974, lk 1099, punktid 26, 38 et 41); 30. mai 1984, kohtuasi 111/83: Picciolo vs. parlament (EKL 1984, lk 2323, punkt 16); 4. veebruar 1987, kohtuasi 324/85: Bouteiller vs. komisjon (EKL 1987, lk 529, punkt 6)

Esimese Astme Kohus: 13. detsember 1990, kohtuasi T‑20/89: Moritz vs. komisjon (EKL 1990, lk II‑769, punkt 29); 18. september 2003, kohtuasi T‑73/01: Pappas vs. Regioonide komitee (EKL AT 2003, lk I‑A‑207 ja II‑1011, punkt 54); 9. november 2004, kohtuasi T‑116/03: Montalto vs. nõukogu (EKL AT 2004, lk I‑A‑339 ja II‑1541, punkt 65); 4. mai 2005, kohtuasi T‑30/04: Sena vs. AESA (EKL AT 2005, lk I‑A‑113 ja II‑519, punktid 80 ja 81)

4.      Personalieeskirjade artikli 25 teise lõigu esimeses lauses on ette nähtud, et igast konkreetsest otsusest teatatakse kohe kirjalikult ametnikule. Vaid see, kui tuvastatakse, et kõnealune teatamine on toimunud hilinenult, ei kujuta endast nimetatud sätte rikkumist, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise.

(vt punktid 195 ja 198)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 18. märts 1997, liidetud kohtuasjad T‑178/95 jaT‑179/95: Picciolo ja Caló vs. Regioonide komitee (EKL AT 1997, lk I‑A‑51 ja II‑155, punktid 28 ja 29); 17. november 1998, T‑131/07: Gómez de Enterría y Sanchez vs. parlament (EKL AT 1998, lk I‑A‑613 ja II‑1855, punkt 69); 7. veebruar 2007, liidetud kohtuasjad T‑118/04 ja T‑134/04: Caló vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 79)