AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

2. detsember 2008

Kohtuasi F‑15/07

K

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Kutsehaigus – Psühholoogiline ahistamine – Hüvitise nõue

Ese:      Hagi, mille esitas EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel K, nõudes sisuliselt, et parlamenti kohustataks hüvitama talle ajavahemikul 1993–2001 teenistuskohustuste täitmisel osaks langenud psühholoogilise ahistamisega tekitatud mittevaraline ja varaline kahju.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste

2.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste

3.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Personalieeskirjade alusel makstav kindlasummaline hüvitis – Täiendava toetuse taotlemine üldnormide alusel

(Personalieeskirjad, artikkel 73)

1.      Enne kui jõustus personalieeskirjadele neid muutva määrusega nr 723/2004 lisatud artikkel 12a, oli psühholoogiline ahistamine määratletud kui käitumine, mille eesmärk oli – objektiivselt võttes – ametniku alandamine või tema töötingimuste tahtlik halvendamine.

(vt punkt 37)

Viited:

Üldkohus: 16 mai 2006, kohtuasi T‑73/05: Magone vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑107 ja II‑A‑2‑485, punkt 79).

2.      Seda, et ametnik kannatas psühholoogilise ahistamise all, ei saa tõendada üksnes asjaoluga, et talt võeti ära tema täita olnud koolitusülesanded. Psühholoogilisele ahistamisele osutavana ei saa käsitada ka asjaolu, et ametniku ülemus palus pärast kaebuste saamist huvitatud isiku töö kvaliteedi kohta, et viimase kolleeg esitaks kaebuste paikapidavuse kontrolli eesmärgil näiteid ametniku tehtud vigastest töödest. Samuti ei saa hindamisaruandes sisalduvaid hindeid ja hinnanguid ka juhul, kui need on negatiivsed, pidada iseenesest sellele viitavaks, et hindamisaruanne koostati psühholoogilise ahistamise eesmärgil.

(vt punktid 38 ja 39)

Viited:

Üldkohus: eespool viidatud kohtuotsus Magone vs. komisjon, punkt 80

3.      Tööõnnetuse või kutsehaiguse korral on ametnikel õigus taotleda personalieeskirjade artikli 73 aluse saadut täiendavat hüvitist, kui institutsioon on üldnormide järgi tööõnnetuse või kutsehaiguse eest vastutav ja personalieeskirjades ette nähtud hüvitistest ei piisa tekitatud kahju täielikuks hüvitamiseks.

Ka siis, kui huvitatud isikuga toimunud tööõnnetuse või tema kutsehaiguse põhjustas institutsiooni viga, peab huvitatud isik tõendama, et talle personalieeskirjade artikli 73 lõike 2 punkti c alusel üle kantud summad ei taganud selle tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu kantud mittevaralise kahju hüvitamist. Kui huvitatud isik väidab sellega seoses, et nimetatud summa hüvitas vaid tema töövõimetuse tagajärjed kuni aastani, mil ta pidanuks jääma vanaduspensionile, kui ta ei oleks jäänud enneaegselt pensionile invaliidsuse tõttu, ei saa selle väitega nõustuda, sest personalieeskirjade artikli 73 eesmärk on hüvitada kindlaksmääratud summas nii kutsehaigusest tingitud varaline kui ka mittevaraline kahju.

(vt punktid 33 ja 43)

Viited:

Euroopa Kohus: 8. oktoober 1986, liidetud kohtuasjad 169/83 ja 136/84: Leussink vs. komisjon (EKL 1986, lk I‑2801, punktid 10–14; 9. september 1999, kohtuasi C‑257/98 P: Lucaccioni vs. komisjon (EKL 1999, lk I‑5251, punktid 19–22).

Avaliku Teenistuse Kohus: 2 mai 2007, kohtuasi F‑23/05: Giraudy vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 198).