Euroopa Komisjoni 2. aprillil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 27. jaanuari 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-699/17: Poola Vabariik versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-207/21 P)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Tricot, Ł. Habiak, K. Herrmann, C. Valero)

Teised menetlusosalised: Poola Vabariik, Ungari, Bulgaaria Vabariik, Belgia Kuningriik, Rootsi Kuningriik, Prantsuse Vabariik

Apellandi nõuded

- tühistada tervikuna Üldkohtu 27. jaanuari 2021. aasta otsus kohtuasjas T-699/17, Poola Vabariik vs. Euroopa Komisjon;

- lükata tagasi Poola Vabariigi hagi esimene väide kohtuasjas T-699/17;

- saata asi tagasi Üldkohtusse uue otsuse tegemiseks teise ja viienda väite osas, mida esimeses kohtuastmes ei analüüsitud,

ja

- teha otsus esimese kohtuastme ja apellatsiooniastme kohtukulude kandmise kohta hiljem, kui asjas on tehtud lõplik otsus.

Väited ja peamised argumendid

Komisjoni sõnul tuleb Üldkohtu otsus kohtuasjas T-699/17 tühistada, kuna selle tegemisel on rikutud õigusnorme, mille tagajärjel rikuti ELL artikli 16 lõikeid 4 ja 5.

Esiteks, eeldades vaidlustatud kohtuotsuse punktides 40 ja 41, et protokolli nr 36 artikli 3 lõikes 2 liikmesriikidele antud õigus taotleda kvalifitseeritud häälteenamuse kohaldamist vastavalt sama protokolli artikli 3 lõikes 3 määratletud reeglitele (Nice’i lepingu sätted) peab säilitama oma kasuliku mõju ka pärast üleminekuperioodi lõppemist 31. märtsil 2017, rikkus Üldkohus üleminekuperioodi selget ajakava, mis on ette nähtud ELL artikli 16 lõikes 5. Lisaks ei järgitud kvalifitseeritud häälteenamuse üldist määratlust, mis nähti ette Lissaboni lepingu artikli 16 lõikes 4 ja kehtib alates 1. novembrist 2014, mis tugevdab nõukogu ja direktiivi 2010/75/EL¹ alusel loodud komitee hääletuste demokraatlikku legitiimsust. Nii takistas Üldkohus selle üldise määratluse täielikku õigusmõju.

Teiseks, tõlgendades vaidlustuatud kohtuotsuse punktides 48 ja 50 ELL artikli 16 lõikes 5 ja protokolli nr 36 artikli 3 lõikes 2 kehtestatud üleminekusätte ratione temporis kohaldamisala laialt, eiras Üldkohus väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb üleminekusätteid tõlgendada kitsalt.

Kolmandaks, vastupidi vaidlustatud kohtuotsuse punktides 53, 54 ja 55 esitatud kinnitustele, rikkus Üldkohtu poolt protokolli nr 36 artikli 3 lõikele 2 antud tõlgendus õiguskindluse põhimõtet, kuna protokolli nr 36 artikli 3 lõikes 3 ette nähtud kvalifitseeritud häälteenamuse kohaldatamine vastavalt Nice’i lepingu sätetele jäi kehtima ettearvamatult ja määramatuks tähtajaks.

____________

¹     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT 2010, L 334, lk 17).