ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda)
5. oktoober 2022(*)
Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Haiguspuhkus – Põhjuseta puudumised – Lepingu ette teatamata ülesütlemine – Teenistustingimuste artikkel 16 – Teenistustingimuste artikli 48 punkt b – Vastutus
Kohtuasjas T‑618/21,
WV, esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Champetier,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT), esindaja: M. Garnier, keda abistas advokaat B. Wägenbaur,
kostja,
ÜLDKOHUS (seitsmes koda),
koosseisus: koja president R. da Silva Passos, kohtunikud L. Truchot (ettekandja) ja M. Sampol Pucurull,
kohtusekretär: ametnik I. Kurme,
arvestades menetluse kirjalikku osa,
arvestades 7. juuli 2022. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 Hageja WV palub ELTL artikli 270 alusel esitatud hagis esiteks tühistada Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (CdT) direktori 26. novembri 2020. aasta otsus, millega tema tähtajatu teenistussuhe ette teatamata üles öeldi (edaspidi „vaidlustatud otsus“), ja vajalikus ulatuses 17. juuni 2021. aasta otsus, millega tema kaebus rahuldamata jäeti (edaspidi „kaebuse rahuldamata jätmise otsus“), ning teiseks hüvitada kahju, mis talle nende otsustega väidetavalt tekitati.
Vaidluse taust
2 CdT võttis hageja tööle 1. novembril 1997. 16. detsembril 2004 allkirjastas ta tähtajatu lepingu. 23. juulist 2019 kuni 15. novembrini 2019 oli hageja tasustatud haiguspuhkusel. CdT pidas tema puudumist 18. novembrist 2019 kuni 7. veebruarini 2020 põhjendamatuks. Tema puudumised 8. veebruarist kuni 10. aprillini 2020 ja 29. aprillist kuni 4. maini 2020 luges CdT seevastu põhjendatuks. Hageja puudumised alates 5. maist 2020 loeti põhjendamatuks.
3 Pärast 4. mail 2020 hageja ja CdT nimel tegutseva Euroopa Komisjoni meditsiinitalituse vahel toimunud kaugkonsultatsiooni järeldas meditsiinitalitus, et hageja on võimeline uuesti töötama osalise tööajaga kuu aega alates 5. maist 2020. Meditsiinitalitus teatas hagejale, et tal on õigus esitada arstliku ekspertiisi taotlus. Järgmisel päeval esitas ta selle taotluse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) artikli 59 lõike 1 viienda lõigu alusel.
4 Tõdedes, et hageja jättis arstliku ekspertiisi menetluse tarvis korraldatud vestlustele tulemata, kinnitas sõltumatu arst komisjoni meditsiinitalituse otsust. CdT leidis seetõttu, et hageja puudumine alates 5. maist 2020 oli põhjendamatu. Hagejale anti sellest teada CdT direktori 31. juuli 2020. aasta kirjaga.
5 Hageja advokaat taotles 10. augusti 2020. aasta kirjas hageja töövõimetuks tunnistamist. Ta märkis, et võttes arvesse hageja tervislikku seisundit, ei olnud lähitulevikus ette näha, et normaalne olukord taastuks.
6 CdT direktor jättis 14. septembri 2020. aasta kirjaga hageja töövõimetuks tunnistamise taotluse rahuldamata. Hagejat teavitati ka sellest, et arvestades eelkõige tema põhjuseta puudumist alates 5. maist 2020, tema avaldust, et ta ei ole võimeline uuesti tööle asuma, CdT poolt 7. mai ja 7. augusti 2020 vahelisel ajal saadetud kolmele kirjale vastamata jätmist ning teenistuse huve, soovis CdT kohaldada tema teenistussuhte ülesütlemiseks Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „teenistustingimused“) artikli 48 punkti b. CdT palus tal esitada oma seisukohad.
7 Hageja advokaat edastas 14. oktoobri 2020. aasta kirjaga CdT direktori 14. septembri 2020. aasta kirjale viidates CdT‑le hageja seisukohad teenistustingimuste artikli 48 punkti b võimaliku kohaldamise kohta.
8 26. novembril 2020 võeti teenistustingimuste artikli 48 punkti b alusel vastu vaidlustatud otsus, millega lõpetati ette teatamata hageja teenistussuhe alates 31. detsembrist 2020.
9 Hageja esitas 26. veebruaril 2021 vaidlustatud otsuse peale kaebuse.
10 CdT direktor jättis 17. juunil 2021 kaebuse rahuldamata.
Poolte nõuded
11 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– tühistada vajalikus ulatuses kaebuse rahuldamata jätmise otsus;
– mõista CdT‑lt välja hüvitis tekitatud varalise kahju eest ja 15 000 euro suurune summa tekitatud mittevaralise kahju eest;
– mõista kohtukulud välja CdT‑lt.
12 CdT palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
13 Hageja esitas tühistamisnõuded ja kahju hüvitamise nõuded.
Tühistamisnõuded
14 Hageja palub tühistada vaidlustatud otsus ning vajalikus ulatuses kaebuse rahuldamata jätmise otsus.
15 Mis puudutab kõigepealt hageja nõuet tühistada vajalikus ulatuses kaebuse rahuldamata jätmise otsus, siis tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt toovad tühistamisnõuded, mis on vormiliselt suunatud kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale, kaasa Üldkohtu poole pöördumise akti suhtes, mille peale kaebus on esitatud, kui sellel otsusel puudub iseseisev sisu (vt 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus AQ vs. eu‑LISA, T‑164/19, ei avaldata, EU:T:2021:456, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
16 Kuna kaebuse rahuldamata jätmise otsus üksnes kinnitab vaidlustatud otsust, millega hageja teenistussuhe ette teatamata üles öeldi, puudub käesoleval juhul kaebuse rahuldamata jätmise otsuse tühistamise nõuetel iseseisev sisu. Seega ei ole vaja otsustada konkreetselt nende nõuete üle, kuigi vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleb kaebuse rahuldamata jätmise otsuses sisalduvaid põhjendusi arvesse võtta, kuna need peaksid eeldatavalt langema kokku vaidlustatud otsuse põhjendustega (vt selle kohta 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus AQ vs. eu‑LISA, T‑164/19, ei avaldata, EU:T:2021:456, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).
17 Tühistamisnõuete põhjendamiseks esitab hageja kolm väidet, millest esimene puudutab vaidlusaluse teenistussuhte ülesütlemise otsuse ebaõiget õiguslikku alust; teine väide puudutab seda, et CdT ei pöördunud töövõimetuskomitee poole, et ta ütles vaidlusaluse teenistussuhte üles kõiki asjakohaseid tegureid ja asjaolusid ning hageja huve omavahel kaalumata ning et põhjendused on vasturääkivad; kolmas väide puudutab õiguse olla ära kuulatud rikkumist.
18 Esimese väite raames leiab hageja, et tema teenistussuhte ülesütlemise aluseks ei saa olla teenistustingimuste artikli 48 punkt b, kuna vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeval ei olnud ta tasustatud haiguspuhkusel, vaid puudus CdT sõnul põhjuseta töölt, mistõttu ei olnud ta teenistustingimuste artiklis 16 nimetatud olukorras, kus tasustatud haiguspuhkus on lõppenud, millele viitab teenistustingimuste artikli 48 punkt b.
19 Lisaks, isegi kui oletada, et hageja oli teenistussuhte ülesütlemise kuupäeval teenistustingimuste artikli 16 tähenduses tasustatud haiguspuhkusel, ei olnud nimetatud sättes ja teenistustingimuste artikli 48 punktis b kehtestatud tingimused täidetud. Nimelt, kuna hageja oli töötanud CdT‑s 22 aastat, oleks tema tasustatud haiguspuhkus pidanud olema vastavuses tema teenistusajaga, ilma et teda oleks võimalik teenistustingimuste artikli 48 punkti b alusel enne selle ajavahemiku lõppemist teenistusest vabastada.
20 Lõpuks lisab hageja, et kui CdT soov oli teda karistada, oleks ta pidanud algatama tema suhtes distsiplinaarmenetluse, selle asemel, et kohaldada teenistustingimuste artiklit 16 ja artikli 48 punkti b.
21 CdT rõhutab, et tema hinnangul oli hageja töölt puudumine alates 5. maist 2020 põhjendamatu ning et hageja väitis järjekindlalt, et tema tervislik seisund ei võimalda tal uuesti tööle asuda.
22 CdT sõnul oli hageja oma haiguspuhkuse õigused ära kasutanud, sest nagu tuleneb personalieeskirjade artiklist 59, millele teenistustingimuste artikkel 16 viitab, annavad õiguse haiguspuhkusele vaid põhjendatud töölt puudumise perioodid. Järelikult oli hageja olukorras, kus tasustatud haiguspuhkuse jaoks määratud tähtaeg oli lõppenud.
23 Nimelt, vaatamata teenistustingimuste artiklis 16 ette nähtud tähtaegadele, mil õigus haiguspuhkusele lõpeb, kasutas hageja oma käitumisega ära sellest sättest talle tulenevad õigused, kuna ta ei olnud enam olukorras, kus töölt puudumine oli põhjendatud. Järelikult ei saa hageja väita, et tema õigus oleks pidanud lõppema tema teenistusajale vastava 22 aasta pikkuse perioodi lõpus, samas kui tema töölt puudumine ei andnud enam õigust haiguspuhkusele.
24 CdT väidab samuti, et kuna hageja tasustatud haiguspuhkus oli lõppenud, mis on üks õiguse lõppemise tingimus, ei saa teenistustingimuste artikli 48 punkti b kohaldamist välistada seetõttu, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud hageja tasustatud haiguspuhkusel. Lisaks on pikk ajavahemik, mis jäi 5. mail 2020 alanud hageja põhjuseta puudumise ja vaidlustatud otsuse vastuvõtmise vahele, põhjendatud arstliku ekspertiisi menetluse erinevate etappidega ja CdT sooviga anda hagejale rohkem aega oma seisukohtade esitamiseks.
25 Lõpuks toonitab CdT, et rakendades hoolitsemiskohustust, teatas ta hagejale korduvalt administratsiooni soovist võtta meetmeid, mis sobivad kokku nii hageja heaolu kui ka teenistuse huvidega. Ent CdT pöördumistele hageja ei vastanud ega täitnud seega oma koostöökohustust CdT suhtes.
26 Käesoleva väite raames tuleb kindlaks teha, kas praeguse juhtumi asjaoludel võis CdT hageja teenistussuhte ülesütlemiseks tugineda vaidlustatud otsuses teenistustingimuste artikli 48 punktile b.
27 Teenistustingimuste artikli 48 punktis b on ette nähtud, et „[t]ähtajalise või tähtajatu teenistussuhte võib institutsioon lõpetada ette teatamata: […] kui teenistuja ei ole artiklis 16 nimetatud tasulise haiguspuhkuse järel võimeline oma kohustusi täitma“.
28 Teenistustingimuste artikli 16 teises lõigus on sätestatud, et „[p]ersonalieeskirjade artiklis 59 sätestatud tasulised haiguspäevad ei või kesta üle kolme kuu või ajutise töötaja töötatud aja, kui viimane on pikem[; h]aiguspuhkus ei jätku pärast lepingu lõppemist“.
29 Niisiis tuleneb teenistustingimuste artikli 16 teisest lõigust ja artikli 48 punktist b, et teenistuja teenistussuhte võib üles öelda, kui on täidetud kaks tingimust: tasustatud haiguspuhkuse jaoks määratud tähtaja ületamine ja teenistuja võimatus pärast seda tähtaega uuesti tööle asuda (11. juuni 2019. aasta kohtuotsus TO vs. AEE, T‑462/17, ei avaldata, EU:T:2019:397, punkt 56).
30 Mis puudutab esimest tingimust, mis käsitleb tasustatud haiguspuhkuse jaoks määratud tähtaja ületamist, siis tuleb meenutada, et teenistustingimuste artikli 48 punktis b nimetatud tasustatud haiguspuhkus, mille lõppedes tuleb hinnata teenistuja võimalust uuesti tööle asuda, ja kui ta ei ole võimeline uuesti tööle asuma, võib tema teenistussuhte ette teatamata üles öelda, on seesama haiguspuhkus, mis on ette nähtud teenistustingimuste artikli 16 teises lõigus.
31 Teenistustingimuste artikli 48 punktist b koostoimes artikli 16 teise lõiguga tuleneb, et teenistuja teenistussuhte võib tasustatud haiguspuhkuse järel ette teatamata üles öelda, kui see puhkus ületab kolme kuud või asjaomase teenistuja töötatud aja, kui viimane on pikem.
32 Seega oli CdT kohustatud hageja teenistussuhte teenistustingimuste artikli 48 punkti b alusel ülesütlemiseks kontrollima, kas see tingimus on täidetud.
33 Vaidlustatud otsuses, mida täiendab kaebuse rahuldamata jätmise otsus, tõdes CdT pärast seda, kui ta oli märkinud, et hageja ei olnud tasustatud haiguspuhkuse järel võimeline uuesti tööle asuma, et hageja oli teenistustingimuste artiklist 16 tulenevad õigused tasustatud haiguspuhkusele ära kasutanud tulenevalt asjaolust, et õiguse haiguspuhkusele annavad üksnes põhjendatud töölt puudumise perioodid, nagu tuleneb personalieeskirjade artiklist 59, millele teenistustingimuste artikkel 16 viitab, arvestades, et ta ei olnud enam olukorras, kus töölt puudumine on põhjendatud. CdT järeldas sellest, et hageja tekitas oma käitumisega „a fortiori õiguse lõppemise“. Ta lisas, et neil asjaoludel ei saanud hageja väita, et õiguse lõppemine oleks pidanud leidma aset tema teenistusajaga võrdväärse ajavahemiku, s.o 22 aasta lõppedes, samas kui tema puudumine ei anna enam õigust haiguspuhkusele.
34 Vaidlustatud otsusest, arvestades kaebuse rahuldamata jätmise otsuses esitatud täiendavaid täpsustusi, ilmneb, et CdT leidis, et hageja töölt puudumise põhjendamatus ajal, mil CdT otsustas hageja teenistussuhte üles öelda, andis talle õiguse teenistussuhe üles öelda, kuna olukorras, kus hageja õigused tasustatud haiguspuhkusele olid ära kasutatud, tõid need põhjuseta puudumised kaasa nimetatud õiguste lõppemise. Seega ilmneb, et CdT leidis, et hageja põhjuseta puudumised, millest tulenevalt lõppesid tema õigused tasustatud haiguspuhkusele, vabastasid ta kohustusest kontrollida, kas hagejale antud tasustatud haiguspuhkuse jaoks määratud tähtaja ületamist käsitlev tingimus on täidetud.
35 Tuleb aga meenutada, et teenistustingimuste artikli 48 punkt b, mis on vaidlustatud otsuse aluseks, viitab teenistustingimuste artikli 16 teisele lõigule, mis viimati nimetatud tingimuse kehtestab, ning tõdeda, et üheski nimetatud sättes ei ole ette nähtud, et ette teatamata ülesütlemise otsuse saaks teha ilma, et enne kontrollitaks, kas asjaomasele teenistujale antud tasustatud haiguspuhkuse jaoks määratud tähtaeg on teenistustingimuste artikli 16 teises lõigus sätestatud tingimuste kohaselt ületatud. Lisaks ei tulene ühestki nimetatud sättest ega personalieeskirjade artiklist 59, mis kehtestab muu hulgas haiguspuhkuse ja põhjuseta puudumiste suhtes kohaldatava õigusliku korra, et teenistustingimuste artikli 16 teises lõigus sätestatud tasustatud haiguspuhkuse jaoks määratud tähtaja ületamist käsitleva tingimuse kontrollimise saaks vaidlusaluse ülesütlemise kuupäeval ja enne seda kuupäeva põhjuseta puudumise korral asendada nende puudumiste tuvastamisega. Sellest tuleneb, et CdT kohaldas vaidlustatud otsuses põhjuseta puudumise tingimust, mida ei ole teenistustingimuste artikli 48 punktis b ja artikli 16 teises lõigus ette nähtud.
36 Sellest järeldub, et CdT ütles hageja tähtajatu teenistussuhte üles, ilma et ta oleks kontrollinud, kas nendes sätetes kehtestatud esimene tingimus on täidetud.
37 Mis puudutab teist tingimust, mis käsitleb teenistuja võimatust tasustatud haiguspuhkuse jaoks määratud tähtaja lõppedes uuesti tööle asuda, siis tuleb tõdeda, et hageja advokaadi 10. augusti 2020. aasta kirjas, mis CdT‑le saadeti, on täpsustatud, et „arstid, kellega [hageja] konsulteeris – nii tema raviarst kui ka psühhiaater –, ei arva[nud], et normaalne olukord lähitulevikus taastuks“. Samas kirjas taotles hageja advokaat ka hageja töövõimetuks tunnistamist.
38 Olgu lisatud, et hageja advokaadi 14. oktoobri 2020. aasta kirjas, mis CdT‑le saadeti, on märgitud, et eriarst, kellega hageja konsulteeris, „kinnitas samuti mitme tõendi toel, et [hageja] seisund ei võimalda tal uuesti tööle asuda“.
39 Nendest kirjadest ilmneb, et hageja tunnistas, et tal ei ole võimalik uuesti tööle asuda, mida CdT vaidlustatud otsuses arvesse võttis, korrates nende kirjade sisu.
40 Kuna aga kuupäev, mil see võimatus tuli kindlaks teha, on teenistustingimuste artikli 48 punkti b järgi tasustatud haiguspuhkuse jaoks määratud tähtajast hilisem, mille kohta eespool punktis 36 juba märgiti, et CdT jättis selle hindamata, ei saa teist tingimust täidetuks lugeda.
41 Seega tuleb järeldada, et CdT rikkus vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel teenistustingimuste artikli 48 punkti b ja artikli 16 teist lõiku.
42 Eeltoodust järeldub, et esimese väitega tuleb nõustuda. Järelikult tuleb vaidlustatud otsus tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida teist ja kolmandat väidet.
Kahju hüvitamise nõue
43 Hageja palub hüvitada ühelt poolt varalise kahju ja teiselt poolt mittevaralise kahju, mis talle väidetavalt tekitati.
44 Tuleb meenutada, et avaliku teenistuse valdkonnas on Euroopa Liit kohustatud hüvitama kahju, mis tema institutsioonid, organid ja asutused või teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad kõnealuses valdkonnas liidu lepinguvälise vastutuse tekkimiseks olema täidetud teatavad tingimused: institutsioonile, organile või asutusele etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tegelik tekkimine ning põhjuslik seos etteheidetava tegevuse ja viidatud kahju vahel. Need kolm tingimust on kumulatiivsed, mis tähendab, et kui üks neist ei ole täidetud, ei saa liidu vastutust kohaldada (vt 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus AQ vs. eu‑LISA, T‑164/19, ei avaldata, EU:T:2021:456, punkt 97 ja seal viidatud kohtupraktika).
45 Mis puudutab administratsioonile etteheidetava õigusvastase tegevusega seotud tingimust, siis tuleb meenutada, et kohtupraktikast tuleneb, et kui liit tegutseb tööandjana, kannab liit suuremat vastutust, mis väljendub kohustuses hüvitada tööandjana tegutsedes oma töötajale mis tahes õigusvastase tegevusega tekitatud kahju (vt 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus AQ vs. eu‑LISA, T‑164/19, ei avaldata, EU:T:2021:456, punkt 98 ja seal viidatud kohtupraktika).
46 Mis puudutab kahju tekkimisega seotud tingimust, siis on liit vastutav ainult juhul, kui hagejal on tõepoolest tekkinud tegelik ja kindel kahju. Hageja kohustus on esitada liidu kohtule tõendid sellise kahju olemasolu ja ulatuse kohta (vt 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus AQ vs. eu‑LISA, T‑164/19, ei avaldata, EU:T:2021:456, punkt 99 ja seal viidatud kohtupraktika).
47 Mis puudutab liidu lepinguvälise vastutuse tekkimiseks nõutavat põhjusliku seose tingimust, siis peab liidu institutsiooni toime pandud õigusvastase teo ja viidatud kahju vahel esinema piisavalt otsene põhjuslik seos. Etteheidetav tegevus peab seega olema väidetava kahju peamine põhjustaja (vt 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus AQ vs. eu‑LISA, T‑164/19, ei avaldata, EU:T:2021:456, punkt 100 ja seal viidatud kohtupraktika).
48 Hageja kahju hüvitamise nõude toetuseks esitatud etteheiteid tuleb hinnata nendest kaalutlustest lähtudes.
Varaline kahju
49 Kahju hüvitamise nõude toetuseks palub hageja maksta talle välja töötasu alates tema teenistussuhte ülesütlemise jõustumisest 31. detsembril 2020 kuni vaidlustatud otsuse tühistamise kuupäevani.
50 Ta lisab, et oma tervislikku seisundit arvestades ei soovi ta uuesti tööle asuda, vaid taotleb töövõimetuks tunnistamise menetluse alustamist.
51 CdT väidab esiteks, et liidu vastutuse tekkimise tingimused ei ole täidetud, ja teiseks, et töövõimetuks tunnistamise menetluse alustamise taotlus tähendab seda, et ta palub Üldkohtul talle ettekirjutuse teha, milleks viimasel puudub õigus.
52 Mis puudutab kahju tekkimisega seotud tingimust, siis tuleb kindlaks teha, kas sellega, et CdT hageja teenistussuhte õigusvastaselt üles ütles, jäi hagejal saamata tulu, mis vastab töötasu summale, millest ta alates teenistussuhte ülesütlemise jõustumisest 31. detsembril 2020 ilma jäi.
53 Sellega seoses tuleb tõdeda, et hageja oli alates 5. maist 2020 põhjuseta puudunud, millele ta vastu ei vaidle. Niisiis ei saanud ta alates sellest kuupäevast töötasu. Sellest tulenevalt ei ole hageja väidetud kahju tekkimine tõendatud.
54 Järelikult, arvestades hageja põhjuseta puudumist, mille tõttu ta alates 5. maist 2020 enam töötasu ei saanud, tuleb tema nõue hüvitada varaline kahju, mis talle alates teenistussuhte ülesütlemise jõustumisest 31. detsembril 2020 väidetavalt tekkis, tagasi lükata.
55 Töövõimetuks tunnistamise menetluse alustamise taotluse kohta tuleb tõdeda, et hageja taotlus tähendab seda, et ta palub Üldkohtul CdT‑le ettekirjutuse teha. Ent väljakujunenud kohtupraktika järgi ei ole Üldkohus õiguspärasuse kontrolli raames pädev tegema institutsioonidele ettekirjutusi (vt 2. veebruari 2022. aasta kohtuotsus LU vs. EIP, T‑536/20, ei avaldata, EU:T:2022:40, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).
56 Järelikult tuleb see taotlus rahuldamata jätta.
Mittevaraline kahju
57 Hageja nõuab hüvitist mittevaralise kahju eest, mis tuleneb vaidlustatud otsusega tema teenistussuhte ülesütlemisest töövõimetuks tunnistamise menetlust alustamata ning mille suuruseks hindab ta 15 000 eurot. Ta väidab, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmisega süvendas CdT, kes oli teadlik tema tervislikust seisundist, tema depressiooni ja ärevust.
58 CdT vaidleb nendele argumentidele vastu.
59 Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib õigusvastase akti tühistamine iseenesest olla adekvaatne ja põhimõtteliselt piisav hüvitis kogu mittevaralise kahju eest, mis võis olla aktiga tekitatud, kui hageja ei tõenda, et ta kandis mittevaralist kahju, mida ei saa tühistamisega täielikult hüvitada (vt selle kohta 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus AQ vs. eu‑LISA, T‑164/19, ei avaldata, EU:T:2021:456, punkt 130 ja seal viidatud kohtupraktika).
60 Praeguses asjas ei ole hageja tõendanud, et väidetavat mittevaralist kahju ei saa selle aluseks oleva vaidlustatud otsuse tühistamisega täielikult hüvitada. Seega tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud otsusega tekitatud mittevaraline kahju on selle otsuse tühistamisega adekvaatselt hüvitatud.
61 Järelikult tuleb viidatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata jätta, ilma et oleks vaja hinnata põhjuslikku seost õigusvastasuse ja nimetatud kahju vahel.
62 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja hagi ülejäänud osas rahuldamata jätta.
Kohtukulud
63 Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
64 Kuna CdT on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb vastavalt hageja nõudele kohtukulud temalt välja mõista.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (seitsmes koda)
otsustab:
1. Tühistada 26. novembri 2020. aasta otsus, millega Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (CdT) direktor WV ajutise teenistuja teenistussuhte üles ütles.
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Mõista kohtukulud välja CdT‑lt.
da Silva Passos | Truchot | Sampol Pucurull |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 5. oktoobril 2022 Luxembourgis.
Allkirjad