EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

14. mai 2014

Kohtuasi F‑11/13

Nicola Delcroix

versus

Euroopa välisteenistus

Avalik teenistus – Ametnik – Euroopa välisteenistus – Kolmandas riigis asuva delegatsiooni juht – Euroopa välisteenistuse asukohta üleviimine – Delegatsiooni juhi teenistussuhte ennetähtaegne lõpetamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega N. Delcroix palub sisuliselt tühistada Euroopa välisteenistuse asukohta Brüsselisse (Belgia) üleviimine ning nii tema teenistussuhte ennetähtaegne lõpetamine Euroopa Liidu Djibouti Vabariigi delegatsiooni juhina. Sama hagiavaldusega palub N. Delcroix kohustada Euroopa välisteenistust talle maksma varasema töötasu ja selle töötasu, mida ta sai välisteenistuse asukohta tagapöördumisest alates, vahe.

Otsus:      Tühistada 8. märtsi 2012. aasta kirjaga teatavaks tehtud otsus N. Delcroix üleviimise kohta Euroopa välisteenistuse asukohta ja tema teenistussuhte ennetähtaegse lõpetamise kohta Euroopa Liidu delegatsiooni juhina Djibouti Vabariigis. Jätta Euroopa välisteenistuse kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja N. Delcroixʼ kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Teenistusüksuste töö korraldus – Liidu delegatsiooni juhi ametikohale nimetamine – Teenistuse huvides ametniku üleviimine asukohta – Pädev asutus

(ELTL artikkel 221; nõukogu otsus 2010/427, artikkel 5)

2.      Ametnikud – Põhimõtted – Kaitseõigused – Ulatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a)

1.      ELTL artiklist 221 ja otsusest 2010/427, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine, nähtub, et delegatsioonid tagavad liidu diplomaatilise esindamise vastavalt 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile ning need alluvad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mistõttu otsus kutsuda delegatsiooni juht tagasi Euroopa välisteenistuse asukohta kui selline ei saa langeda Euroopa välisteenistuse tegevdirektorile ja inimressursside direktorile.

(vt punkt 25)

2.      Kaitseõigused on liidu õiguse aluspõhimõte, millest tuleneb, et asjaomasel isikul peab olema enne teda negatiivselt puudutava otsuse koostamist võimalus esitada tulemuslikult oma seisukoht nende faktiliste asjaolude tõelevastavuse ning asjakohasuse kohta, mille alusel selline otsus on tehtud. Et õiguse olla ära kuulatud rikkumine võiks viia vaidlustatud otsuse tühistamiseni, on veel siiski vaja analüüsida, kas selle rikkumise puudumisel oleks menetlus võinud anda teistsuguse tulemuse. Kui sellistel asjaoludel olla seisukohal, et pädev asutus oleks tingimata teinud identse otsuse isegi pärast asjaomase isiku ärakuulamist, tähendab see asjaomasel isikul oleva ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis a kehtestatud põhiõiguse olla ära kuulatud sisutühjaks muutmist, kuna selle õiguse enda sisu on see, et isikul on võimalus mõjutada asjaomast otsustamisprotsessi.

(vt punktid 35, 42 ja 44)

Viited:

Euroopa Kohus: 10. juuli 1986, kohtuasi 234/84: Belgia vs. komisjon (punkt 27); 5. oktoober 2000, kohtuasi C‑288/96: Saksamaa vs. komisjon (punkt 99); 9. november 2006, kohtuasi C‑344/05 P: komisjon vs. De Bry (punkt 37).

Avaliku Teenistuse Kohus: 12. detsember 2013, kohtuasi F‑129/12: CH vs. parlament (punkt 38).

Euroopa Liidu Üldkohus: 14. september 2011, kohtuasi T‑236/02: Marcuccio vs. komisjon (punkt 115).