Kohtuasi T‑304/08

Smurfit Kappa Group plc

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Lainepapist pakendid – Abi paberitehase ehitamiseks – Piirkondliku riigiabi andmise suunised – Otsus, millega abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks – Vastuvõetavus – Juriidilise isiku advokaatidele antud volituste nõuetekohasus – Otsuse vastuvõtmine uurimise esialgse etapi lõpus – Õigus esitada hagi – Asjassepuutuvate isikute menetlusõigused – Tõsised raskused, mis õigustavad ametliku uurimismenetluse algatamist – Komisjoni kaalutlusõiguse teostamine – EÜ artikli 87 lõike 3 punkt a – EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3 – Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikkel 4 – Kodukorra artikli 44 lõiked 5 ja 6

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Juriidiline isik – Tõend, et advokaadile on nõuetekohaselt andnud volitused õigustatud isik – Reeglitega kooskõlla viimine pärast hagi esitamist – Vastuvõetavus

(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 5 punkt b ja artikkel 6)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks ametlikku uurimismenetlust algatamata – Huvitatud isikute hagi EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses – Vastuvõetavus – Tingimused – Abi uurimise esialgse etapis osalemine – Ebapiisavus otsuse põhjendatuse vaidlustamiseks

(EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3 ning EÜ artikli 230 neljas lõik; nõukogu määrus nr 659/1999, artikkel 4)

3.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks ametlikku uurimismenetlust algatamata – Huvitatud isikute hagi EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses – Vaidluse eseme määratlemine – Hagi, mille eesmärk on kaitsta huvitatud isikute menetluslikke õigusi – Väited, mida saab esitada – Komisjoni kasutuses oleva teabe ja asjaolude hindamist puudutav väide – Vastuvõetavus

(EÜ artikli 88 lõige 2 ja EÜ artikli 230 neljas lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 6 lõige 1)

4.      Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise etapp ja ametliku uurimismenetluse etapp – Abi kokkusobivus ühisturuga – Hindamisraskused – Komisjoni kohustus algatada ametlik uurimismenetlus – Mõiste – Tõsised raskused – Objektiivsus – Asjaolud, mis võimaldavad selliste raskuste olemasolu tõendada

(EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 4 lõige 4)

5.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Piirkondlik riigiabi – Hindamiskriteeriumid – Asjaomasest meetmest tuleneva kasu ja ebamugavuste kaalumine – Piirkondliku riigiabi andmise suunised – Ulatus

EÜ artikli 87 lõige 3 ja artikli 88 lõige 2; komisjoni teadaanne 2006/C 54/08, punkt 68)

6.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Tema poolt suuniste vastuvõtmine abi ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks – Tagajärjed – Enda kaalutlusõiguse piiramine

(EÜ artikli 87 lõige 3; komisjoni teadaanne 2006/C 54/08)

1.      Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 5 punktist b ja lõikest 6 tuleneb, et Üldkohtu kohtusekretär peab nõudma eraõiguslikult juriidiliselt isikult hagiavalduse puuduste kõrvaldamist, kui see isik ei ole täitnud kohustust esitada tõendid selle kohta, et tema advokaatidele on nõuetekohaselt antud volitused ning alles siis, kui hageja ei ole kohtusekretäri nõuet täitnud ettenähtud tähtaja jooksul, on Üldkohtul õigus tunnistada hagi vastuvõetamatuks.

Tuleb asuda seisukohale, et seda nõuet täidab äriühingust hageja, kelle põhikiri näeb ette, et otsus kohtusse pöörduda ning anda äriühingu nimel volitus advokaatidele kuulub juhatuse kollegiaalsesse pädevusse ning juhatus võib selle pädevuse anda ühele või mitmele juhatajale, ning kes esitab pärast nimetatud nõude esitamist juhatuse otsuse, millega nimetatud äriühing viib reeglitega kooskõlla otsuse anda pädevus juhatuse liikmele, kes andis advokaatidele volituse hagi esitada.

(vt punktid 30, 36 ja 37)

2.      Tühistamishagi, mille EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses asjassepuutuv isik on esitanud EÜ artikli 88 lõike 3 alusel vastu võetud ja abi ühisturuga kokkusobivaks tunnistanud komisjoni otsuse peale, et tagataks talle osutatud sättest tulenevate menetluslike õiguste kaitse, tuleb tunnistada vastuvõetavaks. Asjassepuutuv isik selle sätte tähenduses on mis tahes isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine mõjutada, see tähendab eriti selle abi saajaga konkureerivad ettevõtjad.

Seevastu kui hageja vaidlustab abi ühisturuga kokkusobivuse hindamise otsuse põhjendatuse seisukohalt, siis ainuüksi asjaolu, et teda võib pidada asjassepuutuvaks isikuks EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses, ei ole hagi vastuvõetavaks tunnistamisel piisav. Ta peab seega tõendama, et ta on faktilises olukorras, mis individualiseerib teda sarnaselt otsuse adressaadiga.

See on eelkõige nii siis, kui vaidlustatud otsuse esemeks oleva abiga kahjustataks oluliselt hageja seisundit turul. Ainuüksi asjaolu, et akt võib teatud määral mõjutada asjaomasel turul esinevaid konkurentsisuhteid ja et puudutatud ettevõtja on teatud konkurentsisuhtes nimetatud akti soodustatud isikuga, ei ole piisav.

Määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ artikli 88 kohaldamiseks, artiklis 4 sätestatud esialgses uurimise etapis sellise ettevõtja osalemine ei tõenda samuti, et ainult selle tõttu, et ta kaebuse esitas, puudutab teda isiklikult vaidlustatud otsus, mis selle menetluse tulemusel vastu võeti.

(vt punktid 46–49, 56)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 50–52, 68)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 62, 76–81)

5.      Kui komisjon hindab riigiabi ühisturuga kokkusobivust EÜ artikli 87 lõike 3 punktis a sätestatud erandi suhtes, peab ta arvestama ühenduse huviga ning ta ei saa jätta analüüsimata nende meetmete mõju asjaomasele turule või turgudele terves Euroopa Majanduspiirkonnas. Sellisel juhul peab komisjon mitte ainult kindlaks tegema, et need meetmed tegelikult aitavad kaasa asjaomaste piirkondade majanduslikule arengule, vaid samuti hindama selle abi mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ning eelkõige hindama sektoraalseid tagajärgi, mida need meetmed võivad ühenduse tasandil tekitada.

Komisjonil tuleb talle EÜ artikli 87 lõikega 3 antud laia kaalutlusõigust teostada raskustes olnud piirkonnale antud abi kokkusobivuse üle, et teha kindlaks, kas regionaalarengu seisukohast saadud kasu kaalub üles konkurentsimoonutused ning toetuse saanud projekti mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. See tähendab, et komisjon peab alati kontrollima mitte ainult seda, kas toetuse saanud projektiga põhjustatud ebamugavused konkurentsimoonutuste näol püsivad piiratud tasemel, vaid ka seda, kas kasu regionaalarengu seisukohast kaalub üles need ebamugavused, ükskõik kui minimaalsed need ka ei oleks.

Sellest kohustusest ei vabasta teda asjaolu, et komisjoni poolt vastu võetud regionaalabi suuniste aastateks 2007–2013 punktis 68 on kehtestatud kohustus algatada EÜ artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus, kui seal viidatud piirmäärasid on ületatud, kuna sellest, et nimetatud menetluse algatamine on teatud piirmäärade ületamisel kohustuslik, ei saa tuletada, et menetluse algatamine on välistatud, kui neid piirmäärasid ületatud ei ole. Ületamata jätmine ei õigusta seega iseenesest otsust jätta ametlik uurimismenetlus algatamata.

(vt punktid 82, 88, 91, 94)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 83 ja 84)