ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda)
10. märts 2005(*)
Tühistamishagi – Vaidlustatud otsuse kohaldamise peatamine ja seejärel kehtetuks tunnistamine kohtumenetluse käigus – Asjas kohtuotsuse mittetegemine
Kohtuasjas T‑184/01,
IMS Health, Inc., asukoht Fairfield, Connecticut (Ameerika Ühendriigid), esindajad: solicitor N. Levy, solicitor J. Temple-Lang ja barrister R. O’Donoghue,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: A. Whelan, É. Gippini Fournier ja F. Siredey-Garnier, ning hiljem M. Whelan, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
kostja,
keda toetab
NDC Health Corp., varem National Data Corp., asukoht Atlanta, Georgia (Ameerika Ühendriigid), esindajad: I. Forrester, QC, solicitor F. Fine, advokaadid C. Price ja A. Gagliardi ning hiljem advokaadid C. Price, J. Bourgeois ja F. Fine, lõpuks F. Fine,
ja
NDC Health GmbH & Co. KG, asukoht Bad Camberg (Saksamaa), esindajad: I. Forrester, QC, solicitor F. Fine ja solicitor M. Powell, advokaadid C. Price ja A. Gagliardi ning hiljem advokaadid F. Fine, C. Price ja J. Bourgeois, lõpuks F. Fine,
ning
AzyX Deutschland GmbH Geopharma Information Services, asukoht Neu-Isenburg (Saksamaa), esindajad: advokaadid G. Vandersanden, L. Levi ja D. Dugois ning hiljem G. Vandersanden ja L. Levi,
menetlusse astujad,
mille esemeks on nõue tühistada komisjoni 3. juuli 2001. aasta otsus 2002/165/EÜ EÜ artikli 82 kohaldamise menetluses (asi COMP D3/38.044 – NDC Health/IMS Health: ajutised meetmed) (EÜT 2002, L 59, lk 18),
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda),
koosseisus: koja esimees M. Vilaras, kohtunikud F. Dehousse ja D. Šváby,
kohtusekretär: H. Jung,
on andnud järgmise
määruse
Vaidluse taust
1 IMS Health, Inc. (edaspidi „IMS”), mis on Ameerika Ühendriikide õiguse alusel asutatud äriühing, pakub teabeteenuseid paljudes riikides farmaatsiatoodete ja tervishoiu valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele.
2 IMS tegutseb Saksamaal oma tütarettevõtjate IMS Health GmbH & Co. OHG vahendusel. Ta pakub huvitatud farmaatsialaboratooriumidele teabeteenust, mis puudutab erinevate piirkondade müügiandmeid. Kõnealune teenus põhineb modulaarsel struktuuril, mida nimetatakse „1860 mooduliga struktuuriks”, mis tähendab Saksamaa territooriumi jagamist 1860-ks geograafiliseks piirkonnaks, et koostada andmeid ravimite müügi kohta.
3 Hageja leidis, et teatavad ettevõtjad, käesoleval juhul Pharma Intranet Information AG (edaspidi „PII”) ja AzyX Deutschland GmbH Geopharma Information Services (edaspidi „AzyX), kasutavad 1860 mooduliga struktuuri koopiaid, ja esitas hagi autoriõiguse rikkumise kohta Landgericht Frankfurt-am-Mainile (edaspidi „Landgericht Frankfurt”). Hagi PII vastu esitati 26. mail 2000 ja hagi AzyX vastu esitati 22. detsembril 2000.
4 Landgericht Frankfurt keelas 12. oktoobri 2000. aasta määrusega PII-l kasutada 1860 mooduliga struktuuri. Landgericht Frankfurt keelas 27. oktoobri 2000. aasta määrusega, mis kinnitati 16. novembri 2000. aasta kohtuotsusega, PII-l kasutada ka 2847 või 3000 mooduliga struktuuri või mõnda muud vastavat struktuuri, mis põhineb 1860 mooduliga struktuuril. Oberlandesgericht Frankfurt-am-Main (edaspidi „Oberlandesgericht Frankfurt”) kinnitas 17. septembri 2002. aasta otsusega 12. oktoobril 2000. aasta määruse ja 19. juunil 2001 tehtud otsusega 16. novembri 2000. aasta kohtuotsuse.
5 Pärast seda, kui NDC Health Corp. (varem National Data Corp., edaspidi „NDC”), kes on Ameerika Ühendriikide õiguse alusel asutatud äriühing, mille tegevus Saksamaal toimub tütarettevõtja NDC Health GmbH & Co. KG kaudu, ostis PII, anti sama keeld NDC-le Landgericht Frankfurti 28. detsembri 2000. aasta määrusega, mis kinnitati 12. juuli 2001. aasta kohtuotsusega.
6 Landgericht Frankfurt keelas 28. detsembri 2000. aasta määrusega ka AzyX-l 1860 mooduliga struktuuril põhineva teabe edastamise, turustamise või pakkumise. Landgericht Frankfurt kinnitas kõnealuse määruse 15. veebruari 2001. aasta kohtuotsusega.
7 Samal ajal, kui kõnealuseid hagisid puudutavad kohtumenetlused olid pooleli, taotlesid NDC ja AzyX IMS-lt litsentsi 1860 mooduliga struktuuri kasutamiseks litsentsitasu eest. IMS keeldus 28. novembri 2000. aasta ja 28. mai 2001. aasta vastustega taotluste rahuldamisest.
8 Sellises olukorras esitas NDC 19. detsembril 2000 komisjonile kaebuse EÜ artikli 82 alusel.
9 Komisjon võttis johtuvalt kõnealusest kaebusest 3. juulil 2001 vastu otsuse 2002/165/EÜ EÜ artikli 82 kohaldamise menetluses (asi COMP D3/38.044 – NDC Health/IMS HEALTH: ajutised meetmed) (EÜT 2002, L 59, lk 18; edaspidi „vaidlustatud otsus”).
10 Komisjon leiab selles otsuses, et IMS-i keeldumist õiguse andmisest 1860 mooduliga struktuuri kasutamiseks võib ilmselt pidada kuritarvituseks EÜ artikli 82 mõistes. Komisjon järeldas veel, et tõenäoliselt on tegemist raske ja korvamatu kahjuga üldisele huvile. Selle kohta märkis komisjon, et IMS-i konkurendid NDC ja AzyX võidakse Saksamaa turult välja tõrjuda, kui neile ei anta kõnealuseid litsentse.
11 Neil põhjustel võttis komisjon vastu ajutised meetmed korralduse vormis, millega nõuti IMS-ilt viivitamatult ja mittediskrimineerivatel tingimustel 1860 mooduliga struktuuri litsentsi andmist kõigile Saksamaal piirkondliku müügi teabeteenuste turul tegutsevatele ettevõtjatele.
Menetlus ja poolte nõuded
12 IMS esitas 6. augustil 2001 EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel hagi vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
13 Samal päeval esitas IMS eraldi dokumendina EÜ artiklite 242 ja 243 alusel Esimese Astme Kohtu kantseleile avalduse vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks kuni selle ajani, kui Esimese Astme Kohus teeb põhikohtuasjas otsuse.
14 Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peatas Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 105 lõike 2 alusel 10. augusti 2001. aasta määrusega vaidlustatud otsuse täitmise ettevaatusabinõuna, kuni tehakse otsus ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta (Esimese Astme Kohtu presidendi 10. augusti 2001. aasta määrus kohtuasjas T‑184/01 R: IMS Health v. komisjon, EKL 2001, lk II-2349).
15 Esimese Astme Kohtu president otsustas 26. oktoobri 2001. aasta määrusega, et vaidlustatud otsuse täitmine peatatakse (Esimese Astme Kohtu presidendi 26. oktoobri 2001. aasta määrus kohtuasjas T‑184/01 R: IMS Health v. komisjon, EKL 2001, lk II-3193). Tulenevalt NDC kaebusest kinnitas kõnealuse määruse Euroopa Kohtu president oma 11. aprilli 2002. aasta määrusega (Euroopa Kohtu presidendi 11. aprilli 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑481/01 P(R): NDC Health v. IMS Health ja komisjon, EKL 2002, lk I-3401).
16 Esimese Astme Kohtu kolmanda koja esimees andis 5. veebruari 2002. aasta määrusega loa AzyX-ile, NDC-le ja NDC Health GmbH & Co. KG-le menetlusse astumiseks komisjoni nõuete toetuseks.
17 Esimese Astme Kohtu kolmanda koja esimees peatas 26. septembri 2002. aasta määrusega menetluse käesolevas asjas kuni Euroopa Kohus teeb otsuse Landgericht Frankfurti esitatud eelotsuse küsimuste kohta, mis puudutavad EÜ artikli 82 tõlgendamist ja mis on seotud Saksamaal pooleli oleva kohtumenetlusega, mille poolteks on IMS ja NDC.
18 Komisjon võttis 13. augustil 2003 vastu otsuse 2003/741/EÜ EÜ artikli 82 kohaldamise menetluses (asi COMP D3/38.044 – NDC Health/IMS Health: ajutised meetmed) (EÜT L 268, lk 69; edaspidi „13. augusti 2003. aasta otsus”), millega ta tunnistas vaidlustatud otsuse kehtetuks.
19 Komisjon palus Esimese Astme Kohtu kantseleile 16. septembril 2003 esitatud avaldusega Esimese Astme Kohtul sedastada, et vajadus käesoleva hagi üle otsustada on ära langenud ja esitas avalduse toetuseks koopia 13. augusti 2003. aasta otsusest. Lisaks palus komisjon jätta kohtukulud poolte endi kanda.
20 Pooltel ja menetlusse astujatel paluti teha kirjalik avaldus selle kohta, kas on vaja tühistamishagi kohta otsus teha.
21 Esimese Astme Kohtu kantseleile 28. novembril 2003 esitatud märkustes, mis puudutasid taotlust asjas kohtuotsuse tegemata jätmise kohta, palus IMS Esimese Astme Kohtul:
– jätta komisjoni taotlus tervikuna rahuldamata ja kui langetatakse kohtuotsus põhikohtuasja menetluses, mõista komisjonilt välja kohtukulud koos käesolevate märkustega seotud kohtukuludega;
– teise võimalusena: juhul, kui komisjoni taotlus rahuldatakse, mõista kohtukulud välja komisjonilt.
22 NDC ja NDC Health GmbH & Co. KG leiavad ühistes märkustes, mis puudutavad taotlust asjas kohtuotsuse tegemata jätmise kohta ja mis on esitatud Esimese Astme Kohtu kantseleile 4. novembril 2003, et vaidlustatud otsuse tühistamishagi kohta ei tule otsust teha ning paluvad jätta kohtukulud poolte ja menetlusse astujate endi kanda.
23 Esimese Astme Kohtu kantseleile 14. oktoobril 2003 esitatud märkustes, mis puudutasid taotlust asjas kohtuotsuse tegemata jätmise kohta, täpsustab AzyX, et ta ei esita erilisi märkusi, kuid palub, et kohtukulud ei jääks tema enda kanda.
24 Euroopa Kohus langetas eelotsusetaotluse kohta 29. aprillil 2004 otsuse kohtuasjas C‑418/01: IMS Health (EKL 2004, lk I-5039).
25 Põhikohtuasja pooltele esitati 8. juunil 2004 kodukorra artikli 64 alusel menetlust korraldavate meetmete raames mitmeid küsimusi 13. augusti 2003. aasta otsuse ulatuse kohta. Pooled vastasid küsimustele ette nähtud tähtajal.
Taotlus kohtuotsuse tegemata jätmise kohta
Poolte argumendid
26 Komisjon leiab oma taotluses kohtuotsuse tegemata jätmise kohta, et käesoleva hagi ese on ära langenud.
27 Komisjon täpsustab Esimese Astme Kohtu 8. juunil 2004 esitatud küsimustele 13. augustil 2003 vastuvõetud otsuse ulatuse kohta antud vastustes, et viimati mainitud otsus põhineb sellistel asjaoludel, mis ilmnesid pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Komisjon märgib seetõttu, et 13. augustil 2003 vastuvõetud otsusel puudub tagasiulatuv jõud.
28 Komisjon väidab sellegipoolest, et vaidlustatud otsusel puudusid õiguslikud tagajärjed. Komisjon väidab esiteks, et vaidlustatud otsusega määrati vaid ajutised meetmed ja selle aluseks ei olnud seega EÜ artikli 82 rikkumise lõplik sedastamine. Komisjon märgib teiseks, et vaidlustatud otsuse täitmine oli peatatud kogu selle aja, kui seda oleks saanud kohaldada.
29 Komisjoni sõnul on ainus mõeldav õiguslik tagajärg see, mis otsusel võis olla Saksamaa kohtutele siseriiklikes kohtumenetlustes. Komisjon leiab siiski, et puudub vajadus jätkata käesolevat menetlust, ja rõhutab, et vaidlustatud otsusel ei saa käesolevas asjas olla tagajärgi kõnealustele kohtutele, sest vaidlustatud otsus tunnistati kehtetuks 13. augusti 2003. aasta otsusega. Komisjoni sõnul puudub õiguskindluse põhimõtet rikkuvate vastuoluliste otsuste oht.
30 IMS leiab, et käesolevas asjas tuleb kohtuotsus teha.
31 Esiteks leiab IMS, et vaidlustatud otsuse tühistamine ei ole kõrvaldanud otsuse õiguslikke tagajärgi. Hageja tuletab meelde, et hagi kohta võib jätta otsuse tegemata, kui kõnealune meede on tühistatud tervikuna või kui meede on asendatud hiljem meetmega, mis on ka vaidlustatud, ja leiab, et kohtumenetlusel võib olla endiselt ese, kui kehtetuks tunnistatud otsusel on endiselt õiguslikke tagajärgi ja eriti siis, kui kehtetuks tunnistamisel puuduvad tagajärjed tuleviku suhtes. IMS lisab, et kui otsuse kehtetuks tunnistamine ei toimunud tagasiulatuvalt, tähendab hagi kohta otsuse tegemata jätmine käesolevas asjas seda, et IMS-il puudub võimalus vaidlustada vaidlustatud otsuse kehtivust ja tagajärgi.
32 Teiseks leiab IMS, et vaidlustatud otsuse põhjendatus on oluline asjaolu Saksamaa kohtutes pooleliolevate kohtuasjade lahendamisel, ja tuletab selles osas meelde pooleliolevaid kohtumenetlusi, milles tema vastaspooleks on NDC. Selles kontekstis märgib IMS eelkõige seda, et üks NDC argumentidest on, et vaidlustatud otsusest nähtub esmapilgul, et IMS kuritarvitab turgu valitsevat seisundit, kui ta keeldub NDC-le litsentsi andmisest. IMS lisab veel, et NDC saab viidata sellele, et 3. juuli 2001 ja 13. augusti 2003 vahelisel ajal ei olnud vaidlustatud otsust veel tühistatud ja et tal oli õigus saada litsents selleks ajavahemikuks. IMS viitab eelkõige Euroopa Kohtu 14. detsembri 2000. aasta otsusele kohtuasjas C‑344/98: Masterfoods ja HB (EKL 2000, lk I-11369) ja leiab, et Saksamaa kohtute jaoks võib olla ebaselge, millist kohtuotsust langetada sellisel juhul, kui vaidlustatud otsust ei tühistata ega tunnistata kehtetuks tagasiulatuvalt. IMS leiab veel, et Euroopa Kohtule Landgericht Frankfurti esitatud eelotsuse küsimused ei puuduta kõiki neid asjaolusid, millele tühistamishagis viidatakse.
33 Kolmandaks väidab IMS, et kohtuotsuse tegemata jätmist puudutava taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud menetlusökonoomiast lähtuvatel kaalutlustel. IMS leiab selles osas, et ta on endiselt huvitatud tühistamismenetluse jätkumisest, sest tal on oht seista tulevikus silmitsi vaidlustatud otsusega analoogiliste otsustega. IMS märgib, et komisjon on keeldunud võtmast seisukohta selle kohta, kas uurimine tuleks edasi lükata või kas menetlus on lõppenud. IMS leiab, et esineb oht, et NDC või teised ettevõtjad saavad vaidlustatud otsuse alusel taotleda kasutuslitsentsi väljastamist.
Esimese Astme Kohtu hinnang
34 Komisjon esitab taotlusega kohtuotsuse tegemata jätmise kohta menetlusküsimuse, mis lahendatakse kodukorra artikli 114 lõike 3 alusel suulist menetlust avamata, sest Esimese Astme Kohus leiab, et tal on piisavalt teavet toimikus sisalduvate dokumentide alusel.
35 Tuleb sedastada, et komisjon on kohtumenetluse ajal 13. augustil 2003 vastuvõetud otsusega vaidlustatud otsuse sõnaselgelt kehtetuks tunnistanud.
36 Nagu rõhutab komisjon ja nagu nähtub 13. augustil 2003 vastuvõetud otsuse põhjendusest, puudub otsuse „kehtetuks tunnistamisel” tagasiulatuv jõud, ja seega tuleb järeldada, et kõnealuse otsusega tunnistatakse vaidlustatud otsus kehtetuks nimetatud kuupäevast alates.
37 Seetõttu ei tekita vaidlustatud otsus hagejale kohustuslikke õiguslikke tagajärgi alates 13. augustil 2003 vastuvõetud otsuse jõustumisest.
38 Kohtupraktika järgi võib hagejal säilida huvi taotleda akti tühistamist, mis on kehtetuks tunnistatud kohtumenetluse käigus, kui kõnealuse meetme tühistamisel võivad olla õiguslikud tagajärjed (14. märtsi 1997. aasta määrus kohtuasjas T‑25/96: Arbeitsgemeinschaft Deutscher Luftfahrt-Unternehmen ja Hapag-Lloyd v. komisjon, EKL 1997, lk II-363, punkt 16 ja viidatud kohtupraktika).
39 Käesolevas asjas täpsustab hageja, et tal on endiselt huvi taotleda vaidlustatud otsuse tühistamist viimati mainitud otsuse õiguslike tagajärgede tõttu, mis puudutavad kehtetuks tunnistamise otsusele eelnevat ajavahemikku.
40 Tuleb meelde tuletada, et vaidlustatud otsuse täitmine peatati kõigepealt Esimese Astme Kohtu presidendi 10. augusti 2001. aasta määrusega ja seejärel Esimese Astme Kohtu presidendi 26. oktoobri 2001. aasta määrusega. Vaidlustatud otsusel ei saanud seega olla õiguslikke tagajärgi ajavahemikus 10. augustist 2001, kui selle täitmine esimest korda peatati, kuni 13. augustil 2003 vastuvõetud otsuse jõustumiseni.
41 Vaidlustatud otsusel on olnud õiguslikud tagajärjed üksnes selle jõustumise ja selle täitmise peatamist puudutava määruse vastuvõtmise vahelisel ajal. Toimikus sisalduvatest dokumentidest nähtub, et kuigi vaidlustatud otsuse täitmine on alanud, puuduvad sellel sellised õiguslikud tagajärjed, mille alusel saaks põhjendada huvi vaidlustatud otsuse tühistamise taotlemiseks.
42 Vaidlustatud otsuse artiklist 2 nähtub, et sama otsuse artikli 1 järgset kohustust kasutuslitsentsi väljastamiseks sai täita vaid IMS-i konkurentide taotluste ja võimalike ekspertide abil kindlaks määratud kasutuslitsentsi tasu puudutava lepingu alusel.
43 Kohtutoimikus sisalduvatest dokumentidest nähtub, et IMS-i konkurendid, kelleks käesolevas asjas on AzyX ja NDC, esitasid taotluse kasutuslitsentsi saamiseks pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Pooled ei jõudnud kokkuleppele sobivate kasutuslitsentsi tasude osas ja alustati menetlust eksperdi valimiseks. Esimese Astme Kohtu presidendi 10. augusti 2001. aasta määruse tõttu jäi kõnealune menetlus pooleli ja komisjon peatas eksperdi määramise.
44 Seega on selge, et hageja ei ole kohustatud vaidlustatud otsuse alusel andma kasutuslitsentsi ühele oma konkurentidest ja et teda ei saa enam selleks kohustada samal alusel, sest vaidlustatud otsus on kehtetuks tunnistatud 13. augustil 2003.
45 Samuti on selge, et vaidlustatud otsuse artiklis 3 ettenähtud rahatrahvi ei saanud kohaldada selle aja eest ja seda ei saa enam määrata, sest kõnealune otsus on kehtetuks tunnistatud.
46 Hageja selliste argumentide osas, mis on seotud Saksamaal poolelioleva kohtumenetluse lõpptulemusega ja eespool punktis 32 viidatud kohtuotsuse Masterfoods ja HB arvestamisega, tuleb märkida, et kõnealuse kohtuotsuse eesmärk oli hoida ära vastuolu siseriiklike kohtute ja komisjoni otsuste vahel. Tuleb meeles pidada, et vaidlustatud otsus kadus ühenduse õiguskorrast 13. augustil 2003 ja et kõnealune otsuste vastuolu oht käesolevas asjas puudub. Saksamaa kohtutel on seega täielik vabadus lahendada nende menetluses olevad asjad, sest vaidlustatud otsuse eesmärk oli igal juhul üksnes ajutiste meetmete vastuvõtmine.
47 Tuleb lisada, et eespool punktides 40, 44 ja 45 esitatud asjaolude tõttu puuduvad vaidlustatud otsusel õiguslikud tagajärjed. Asjaolu, et hageja konkurendid Saksamaal või teised huvitatud ettevõtjad võiksid vajadusel kasutuslitsentsi või hüvitise saamiseks viidata siseriiklikes kohtutes üksnes asjaolule, et vaidlustatud otsus oli kunagi olemas, ei saa iseenesest mõjutada hageja õiguslikku seisundit.
48 IMS-i argumendi kohta, et ta võib tulevikus seista silmitsi vaidlustatud otsusega identse aktiga, märgib Esimese Astme Kohus, et igal juhul need otsused, mis võivad tulevikus mõjutada hageja olukorda, on vaidlustatud otsusest eraldiseisvad otsused, ja need kohtumenetlused, mille aluseks on kõnealuste otsuste vaidlustamine, on käesolevast tühistamistaotlusest eraldiseisvad vaidlused.
49 Kõigil neil põhjustel tuleb järeldada, et IMS ei ole esitanud ühtegi sellist asjaolu, mille põhjal saaks järeldada, et hoolimata vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisest on tal endiselt huvi taotleda kõnealuse otsuse tühistamist. Seetõttu on ära langenud käesoleva hagi ese ja puudub vajadus käesoleva hagi üle otsustada.
Kohtukulud
50 Komisjon leiab, et kõigil pooltel tuleb kanda enda kohtukulud, sest vaidlustatud otsus tunnistati kehtetuks asjaolude olulise muutumise tõttu. Kõnealune kehtetuks tunnistamine ei tähenda siiski seda, et komisjon oleks muutnud esialgset seisukohta selle kohta, et esmapilgul oli tegemist turgu valitseva seisundi kuritarvitusega. Kõnealune kehtetuks tunnistamine ei muuda küsitavaks ka kiireloomulisuse kriteeriumi hinnangut, vaidlustatud otsuses sisalduvat huvide võrdlemist ega otsuses määratud ajutiste meetmete asjakohasust.
51 IMS seevastu leiab, et kohtukulud tuleb välja mõista komisjonilt. IMS leiab esiteks, et poolte esitatud esialgsete etteheidete suhteline väärtus on asjaolu, mille põhjal saab Esimese Astme Kohus kasutada oma kaalutlusõigust kohtukulude osas. Selles osas viitab IMS eelkõige eespool punktis 15 viidatud Esimese Astme Kohtu presidendi 26. oktoobri 2001. aasta määrusele kohtuasjas IMS Health v. komisjon. IMS leiab veel, et oleks õiglane ja võrdne, kui kohtukulud mõistetakse välja komisjonilt, ja selgitab, et käesolev kohtuasi ja tehtud vead on põhjustanud talle suuri kulutusi.
52 Kodukorra artikli 87 lõike 6 alusel siis, kui kohtuasjas otsust ei tehta, jaotab Esimese Astme Kohus kohtukulud omal äranägemisel.
53 Tuleb märkida, et komisjon on tunnistanud vaidlustatud otsuse kehtetuks selle vastuvõtmise aluseks olnud asjaolude muutumise ehk konkurentsi muutumise tõttu. 13. augusti 2003. aasta otsuse ja toimikusse esitatud dokumentide põhjal ei saa järeldada, et komisjon on nõustunud, et vaidlustatud otsus oli õigusvastane vastavalt hageja esitatud väidetele.
54 Samuti tuleb meelde tuletada, et kodukorra artikli 107 lõike 4 alusel on ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku määrus ajutise toimega ning ei mõjuta Esimese Astme Kohtu sisulist otsust.
55 Esimese Astme Kohus peab käesolevas asjas ilmnenud asjaolude põhjal õiglaseks määrata, et kõik pooled kannavad ise oma kohtukulud, sh ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda)
määrab:
1. Käesolevas asjas puudub vajadus otsuse tegemiseks.
2. Jätta kõigi poolte kohtukulud nende endi kanda, sh ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kulud.
Luxembourgis, 10. märtsil 2005.
Kohtusekretär | | Koja esimees |