10. juulil 2024 esitatud hagi – Ungari versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu
(kohtuasi C-486/24)
Kohtumenetluse keel: ungari
Pooled
Hageja: Ungari (esindaja: M. Z. Fehér)
Kostjad: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu
Hageja nõuded
Hageja palub Euroopa Kohtul:
tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL,1 või
teise võimalusena
tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 järgmised sätted:
artikli 2 punkt 3 ja artikkel 5,
artikli 2 punkt 20 ja artikkel 4,
artikkel 6,
artikkel 7,
Euroopa meediateenuste nõukojaga seotud sätted,
artiklid 21–23 ja
artikli 2 punkt 19 ja artikkel 25,
ning
mõista menetluskulud välja Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult.
Väited ja peamised argumendid
Esimene väide, et määruse õiguslik alus ei ole nõuetekohane ning puudub nõuetekohane õiguslik alus
Määrusega reguleeritud meediateenused on olemuselt seotud kultuuri ja majandusega, aga määruses ei reguleerita tegelikult nende teenuste majanduslikke aspekte. Määrus sisaldab sätteid, mis kuuluvad valdkonda, mille üle on Euroopa Liidul kooskõlas ELTL artikli 6 punktiga c ja artikli 167 lõikega 5 ühtlustamis- ja täiendamispädevus, mistõttu ei saa ELTL artiklit 114 pidada nõuetekohaseks õiguslikuks aluseks. Määruse tegelik põhieesmärk on edendada Euroopa Liidu põhiväärtusi – demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet – meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse edendamise kaudu, milleks ELTL artikkel 114 ei ole nõuetekohane õiguslik alus. Isegi kui meediateenuste siseturu loomine on määruse põhieesmärk või regulatiivsetest eesmärkidest olulisim, ei nähtu määrusest, missuguseid siseturu toimimise takistusi sellega soovitakse kõrvaldada. Liikmesriikide õigusnormide vaheliste erinevustega ei saa iseenesest põhjendada tuginemist ELTL artiklile 114. Ilmne on nõuetekohase õigusliku aluse puudumine määruses käsitletud sisejulgeoleku ja kriminaalasjade küsimustes, milles ei ole Euroopa Liidul seadusandlikus tavamenetluses pädevust, mille alusel oleks määruse vastuvõtmine lubatav. Määruses sätestatud reeglid käsitlevad valdkonda – ja seeläbi annavad täiendavaid regulatiivseid võimalusi – küsimustes, milles liikmesriigid ei ole andnud ELL artikli 4 tähenduses pädevust Euroopa Liidule. See kehtib meediateenuste mittemajanduslike aspektide ja ajakirjandusväljaannete kohta ning nende mõju kohta avaliku korra tagamisele ja sisejulgeoleku kaitsele. Vastuolus ELL artikliga 4 toob määrus endaga eelkõige kaasa sekkumise liikmesriikide ainupädevusse sisejulgeoleku alal.
Teine väide, et määrus on vastuolus ELL artikli 4 lõigetega 1 ja 2, sellega seoses ELL artikliga 5 ning subsidiaarsuse põhimõtte ja proportsionaalsuse põhimõttega
Määrusega otsustatakse küsimusi, mida tohib reguleerida ja mis ongi juba rahuldavalt reguleeritud liikmesriikides riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, nii et neid ei saa kehtestada liidu tasandil kavandatud meetme ulatuse või mõjude tõttu, ning määrusega võetakse liikmesriikidelt mitmes valdkonnas pädevus. Lisaks, erinevalt direktiivi õiguslikust vormist võtab määruse õiguslik vorm liikmesriikidelt reguleerimisvõimaluse ja võimaldab kehtestada üksnes rangemaid reegleid, rikkudes seeläbi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.
Kolmas väide, et rikutud on õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtet, mida tunnustatakse EL õiguse üldpõhimõtetena
Osa määruses kasutatud alusmõisted ei ole defineeritud ja osa mõisteid ei saa ka ühtse definitsiooni alla paigutada ning seetõttu ei ole need kohane alus hinnangutele ja meetmetele, mida võidakse määruse põhjal luua või vastu võtta, ega võimaldamaks liikmesriikidel selles määruses nõutava kindlusega kindlaks teha, mida neilt nende õigussüsteemi või ametiasutuste toimimise osas oodatakse. Samamoodi on määruse mitme konkreetse sätte kohaldamisega, iseäranis kriminaalõiguse sätetega, mida liikmesriigid võivad kas eraldi või kogumis vastu võtta, seotud nii suur õiguslik ebakindlus, et rikutud on ELi õiguse üldpõhimõtetena tunnustatud õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtet ning see toob kaasa õigusliku ebakindluse liikmesriikide menetlustes, iseäranis kriminaalmenetlustes.
Neljas väide määruse artikli 2 punki 3 ja artikli 5 tühistamise kohta
Määruse artikli 2 punkt 3 ja artikkel 5 on vastuolus ELL artikliga 5, ELTL artikli 153 lõikega 1, ELTL artikli 167 lõikega 5 ja aluslepingutele lisatud protokolliga nr 29 ning õigusselguse ja õiguskindluse nõuetega.
Viies väide määruse artikli 2 punkti 20 ja artikli 4 tühistamise kohta
Määruse artikli 2 punkt 20 ja artikkel 4 on vastuolus ELL artikli 4 lõigetega 1 ja 2, ELL artikliga 5, ELTL artiklitega 82 ja 83, ELTL artikli 167 lõikega 5 ning õiguskindluse nõudega.
Kuues väide määruse artikli 6 tühistamise kohta
Määruse artikkel 6 on vastuolus ELL artikliga 5, ELTL artikliga 56, ELTL artikli 167 lõikega 5 ning proportsionaalsuse, õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega.
Seitsmes väide määruse artikli 7 tühistamise kohta
Määruse artikliga 7 on rikutud ELL artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet ja õiguskindluse nõuet.
Kaheksas väide Euroopa meediateenuste nõukojaga seotud sätete tühistamise kohta
Euroopa meediateenuste nõukojaga seotud sätted on vastuolus ELL artikliga 5 ja ELTL artikliga 167 ning proportsionaalsuse põhimõttega.
Üheksas väide määruse artiklite 21–23 tühistamise kohta
Määruse artiklid 21–23 on vastuolus ELL artikliga 5, ELTL artikliga 63, ELTL artikli 167 lõikega 5 ning subsidiaarsuse, proportsionaalsuse, õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega.
Kümnes väide määruse artikli 2 punkti 19 ja artikli 25 tühistamise kohta
Määruse artikkel 25 on vastuolus ELL artikliga 5 ning subsidiaarsuse, proportsionaalsuse, õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega.
____________
1 ELT L, 2024/1083, 17.4.2024.