Language of document : ECLI:EU:T:2022:261

ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)

27. aprill 2022(*)

Lepinguväline vastutus – Koostöö liikmesriikide politsei ja muude õiguskaitseteenistuste vahel – Kuritegevuse vastu võitlemine – Europoli poolt liikmesriigile teabe edastamine – Isikuandmete väidetav ebaseaduslik töötlemine – Määrus (EL) 2016/794 – Artikli 50 lõige 1 – Mittevaraline kahju

Kohtuasjas T‑436/21,

Leon Leonard Johan Veen, elukoht Oss (Madalmaad), esindaja: advokaat  T. Lysina,

hageja,

versus

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), esindaja: A. Nunzi, keda abistasid advokaadid G. Ziegenhorn ja M. Kottmann,

kostja,


ÜLDKOHUS (kaheksas koda),

koosseisus: president J. Svenningsen (ettekandja), kohtunikud R. Barents ja C. Mac Eochaidh,

kohtusekretär: E. Coulon,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades asjaolu, et kolme nädala jooksul alates menetluse kirjaliku osa lõpetamisest teatamisest ei ole pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning olles Üldkohtu kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel otsustanud lahendada kohtuasja ilma menetluse suulise osata,

on teinud järgmise

otsuse

1        ELTL artikli 268 alusel esitatud hagis palub hageja Leon Leonard Johan Veen hüvitada kahju, mis talle tekitati isikuandmete ebaseadusliku töötlemisega Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) poolt.

 Vaidluse taust

2        Uurimise raames, mis järgnes 1,5 tonni metamfetamiini konfiskeerimisele, taotles Slovakkia politsei Europoli abi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määruse (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT 2016, L 135, lk 53), artikli 3 lõikele 1 ja artikli 4 lõike 1 punktidele a, b ja h, andes talle muu hulgas teada, et hagejat kahtlustatakse selle aine salakaubaveos osalemises.

3        Liikmesriikide edastatud ja määruse 2016/794 artikli 17 lõike 1 punkti a, artikli 18 lõike 1 ja lõike 2 punktide a, c ja d ning artikli 31 kohaselt töödeldud teabe põhjal tegi Europol nimetatud määruse artikli 18 lõike 2 punkti a alusel ristkontrolli ning koostas seejärel aruande (edaspidi „aruanne“).

4        Aruanne, mis oli klassifitseeritud kui „Europoli salastamata dokument – kaitse põhitase“, edastati piiratult Prantsuse Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Slovaki Vabariigile ja United States Drug Enforcement Administrationile (uimastivastase võitluse amet, Ameerika Ühendriigid).

5        Inglise keeles koostatud aruandes esineb hageja nimi järgmises lõigus:

„Both, Leon Leonard Johan Veen and [A] came into noticed in several Dutch investigations concerning suspicious transactions. In addition, Leon Leonard Johan Veen had been reported also in a Swedish investigation concerning drugs trafficking and a Polish investigation concerning fraud.“ (Leon Leonard Johan Veen ja [A] on mõlemad olnud seotud mitme Madalmaade kahtlaseid tehinguid puudutava uurimisega. Lisaks oli Leon Leonard Johan Veeni kohta sisestatud ka hoiatusteade Rootsi ebaseaduslikku uimastikaubandust puudutava uurimise raames ja Poola pettusega seotud uurimise raames.)

 Poolte nõuded

6        Hageja palub Üldkohtul:

–        mõista Europolilt tema kasuks välja 50 000 eurot;

–        mõista kohtukulud välja Europolilt.

7        Europol palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

8        Käesolevas hagis viitab hageja Europoli kahjustavale käitumisele, mis tuleneb ebaseaduslikest andmetöötlustoimingutest, ning nõuab ELTL artiklite 268 ja 340 ning määruse 2016/794 artikli 50 lõike 1 alusel 50 000 euro suurust hüvitist sellest käitumisest tuleneva mittevaralise kahju eest.

9        Määruse 2016/794 artikli 50 lõike 1 kohaselt on igal füüsilisel isikul, kellele on tekitatud kahju andmete ebaseadusliku töötlemisega, õigus saada kahjuhüvitist vastavalt EL toimimise lepingu artiklile 340 Europolilt või riigisisese õiguse kohaselt sellelt liikmesriigilt, kus kahju tekitanud sündmus toimus.

10      Kuna hageja esitas Üldkohtule hagi Europoli vastu, tuleb tema hagi vaadata läbi ELTL artiklite 268 ja 340 alusel.

 Vastuvõetavus

11      Europol leiab, et hagi on vastuvõetamatu, kuna hagiavaldus ei ole selge ja täpne.

12      Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 21 esimesele lõigule, mida sama põhikirja artikli 53 esimese lõigu alusel kohaldatakse Üldkohtu menetluses, ja Üldkohtu kodukorra artikli 76 punktile d tuleb hagiavalduses märkida hagi ese, esitatud väited ja argumendid ning lühiülevaade nendest väidetest. Need elemendid peavad olema piisavalt selged ja täpsed, et kostja saaks oma kaitse ette valmistada ja Üldkohus saaks vajaduse korral teha asjas otsuse ilma täiendavate andmeteta. Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks on hagi vastuvõetavuseks vaja, et peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele tuginetakse, tuleneksid seostatult ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist endast (vt 11. märtsi 2021. aasta kohtumäärus Techniplan vs. komisjon, T‑426/20, ei avaldata, EU:T:2021:129, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).

13      Neile selguse ja täpsuse nõuetele vastamiseks peavad Euroopa Liidu institutsiooni poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõuet sisaldavas hagiavalduses olema esitatud andmed, tõendid või tõendite kogumise taotlused, mis võimaldavad kindlaks teha hageja poolt asjaomasele institutsioonile etteheidetava käitumise, põhjused, miks ta leiab, et sellise käitumise ja talle väidetavalt tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos, ning selle kahju laad ja ulatus (vt selle kohta 7. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Accorinti jt vs. EKP, T‑79/13, EU:T:2015:756, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).

14      Käesolevas asjas nähtub hagiavaldusest, et hageja soovib saada hüvitist kahju eest, mida talle väidetavalt tekitati Europoli kahe teo tõttu, st esiteks teda puudutavate isikuandmete mainimine aruandes (nõude esimene osa) ja teiseks selle aruande lisamine Europoli poolt tema suhtes läbi viidud Slovakkia kriminaalmenetluse toimikusse (nõude teine osa), mille ta väidab olevat ebaseadusliku, lähtudes isikule õigusi andvatest õigusnormidest, sealhulgas sätetest, mille eesmärk on tagada tema isikuandmete kaitse.

15      Seega tuleb tõdeda, et hagi ese ja hageja hagiavalduses esitatud väited nähtuvad piisavalt arusaadavalt hagiavalduse tekstist endast. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et Europolil oli võimalik nimetatud väidetele vastata.

16      Lisaks tuleb seoses Europoli argumentidega asja läbivaatamist takistava asjaolu kohta, mis tugineb väidetava ebaseadusliku käitumise ja väidetava kahju osas hageja esitatud tõendite ebapiisavusele, tõdeda, et niisugused küsimused ei kuulu mitte hüvitisenõude vastuvõetavuse, vaid selle põhjendatuse hindamise alla (vt selle kohta 29. septembri 2021. aasta kohtuotsus Kočner vs. Europol, T‑528/20, ei avaldata, edasi kaevatud, EU:T:2021:631, punkt 39).

17      Seega tuleb asuda seisukohale, et hagiavaldus vastab kodukorra artikli 76 punktis d ette nähtud nõuetele ja on seega vastuvõetav.

 Sisulised küsimused

18      Kõigepealt tuleb märkida, et ELTL artikli 340 teise lõigu kohaselt heastab liit lepinguvälise vastutuse korral kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele.

19      Esiteks tuleneb sellest, et ELTL artikli 340 teine lõik annab liidu kohtule üksnes pädevuse otsustada, et liit heastab kõik oma institutsioonide või teenistujate nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud, see tähendab hüvitab kahju, mis võib olla tekkinud seoses liidu lepinguvälise vastutusega (9. juuli 2019. aasta kohtumäärus Scaloni ja Figini vs. komisjon, T‑158/18, ei avaldata, EU:T:2019:491, punkt 19, ja 29. septembri 2021. aasta kohtuotsus Kočner vs. Europol, T‑528/20, ei avaldata, edasi kaevatud, EU:T:2021:631, punkt 59).

20      Sellega seoses on kohtupraktikas välja kujunenud, et mõiste „institutsioon“ ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses ei hõlma mitte ainult ELL artikli 13 lõikes 1 loetletud liidu institutsioone, vaid ka kõiki aluslepingutega või nende alusel asutatud liidu organeid ja asutusi, mille eesmärk on aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele (vt 16. detsembri 2020. aasta kohtuotsus nõukogu jt vs. K. Chrysostomides & Co. jt, C‑597/18 P, C‑598/18 P, C‑603/18 P ja C‑604/18 P, EU:C:2020:1028, punkt 80 ja seal viidatud kohtupraktika), kaasa arvatud ameteid, nende hulgas Europol (vt selle kohta 29. septembri 2021. aasta kohtuotsus Kočner vs. Europol, T‑528/20, ei avaldata, edasi kaevatud, EU:T:2021:631, punkt 60).

21      Teiseks on ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise eeldus see, et samal ajal on täidetud teatavad tingimused: liidu institutsioonile etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tegelik tekkimine ja põhjuslik seos institutsiooni tegevuse ja viidatud kahju vahel (16. detsembri 2020. aasta kohtuotsus nõukogu jt vs. K. Chrysostomides & Co. jt, C‑597/18 P, C‑598/18 P, C‑603/18 P ja C‑604/18 P, EU:C:2020:1028, punkt 79).

22      Kuna need kolm vastutuse tuvastamise tingimust on kumulatiivsed, piisab kahju hüvitamise hagi rahuldamata jätmiseks sellest, kui üks neist on täitmata (25. veebruari 2021. aasta kohtuotsus Dalli vs. komisjon, C‑615/19 P, EU:C:2021:133, punkt 42).

23      Mõlemat nõude osa tuleb analüüsida eespool nimetatud põhimõtetest lähtudes.

 Nõude esimene osa

24      Hageja palub hüvitada kahju, mis talle väidetavalt tekkis seetõttu, et Europoli aruandes sisaldus ebatäpne ja põhjendamatu märge, et ta oli kahtlustatav Rootsis ebaseadusliku uimastikaubanduse uurimises ja Poolas pettuse uurimises, samas kui neis riikides ei ole käimas või ei ole läbi viidud ühtegi teda puudutavat uurimist.

25      Sellise ebatäpse ja põhjendamata teabe mainimine kujutab endast isikuandmete ebaseaduslikku töötlemist, mis kahjustab tema õigust era- ja perekonnaelu austamisele, tema õigust isikuandmete kaitsele ning süütuse presumptsiooni põhimõtet, mis on kõik tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“). Nimelt esitleb see teave teda kui isikut, kes on osalenud ebaseaduslikus uimastikaubanduses või pettuses.

26      Hageja sõnul on selline kahjustamine seda enam ebaseaduslik, et tal ei olnud võimalik aruandes sisalduva teabe kohta arvamust avaldada, et aruandele ei eelnenud kohtu otsust ega sõltumatu haldusasutuse otsust ning Europolil ei olnud ühtegi tõendit, mis kinnitaks teda puudutava teabe tõelevastavust.

27      Seetõttu tekkis tal ebaõigluse tunne ning tema au, mainet ja eraelu kahjustati, eriti suhetes oma partneri ja pojaga.

28      Europol vaidleb hageja argumentidele vastu.

29      Mis esiteks puudutab tingimust, et Europolile etteheidetav käitumine peab olema ebaseaduslik, siis tuleb märkida, et hageja väide, mille kohaselt aruandes on ebaseaduslikult mainitud tema suhtes Rootsis ja Poolas läbi viidud kahte uurimist, tuleneb selle aruande väärast tõlgendamisest.

30      Nimelt vastupidi hageja väidetule ei ole selle aruande vaidlusaluses lõigus – vaatamata selle keelelisele kohmakusele inglise keeles ja hoolimata viisist, kuidas hageja seda tõlgendas – märgitud mitte seda, et hageja oli kahtlustatav kahes uurimises Rootsis ja Poolas, vaid üksnes seda, et tema nime kohta on sisestatud hoiatusteade nende kahe uurimise raames, nagu ilmneb ka aruande järgmisest sõnastusest: „In addition, Leon Leonard Johan Veen had been reported also in a Swedish investigation concerning drugs trafficking and a Polish investigation concerning fraud.“ (Lisaks on Leon Leonard Johan Veeni kohta sisestatud ka hoiatusteade Rootsis ebaseadusliku uimastikaubandusega seotud uurimise raames ja Poolas pettusega seotud uurimise raames.) Lisaks täpsustas Europol kostja vastuses, et kui ta kavatseb riigisisestele politseiasutustele suunatud aruandes märkida, et isik on või oli uurimises kahtlusalune, siis märgib ta seda sõnaselgelt ja üheseltmõistetavalt, eelkõige kasutades niisuguseid väljendeid nagu „kahtlusalune“ või „kahtlustatav“.

31      Seega heidab hageja Europolile ekslikult ette, et viimane mainis aruandes ebaseaduslikult asjaolu, et ta oli kahtlustatav kahes uurimises Rootsis ja Poolas, ning seega seda, et oli tuvastatud, et ta osales ebaseaduslikus uimastikaubanduses või pettuses.

32      Igal juhul ei saa asjaolu, et Europoli aruandes on mainitud isikuandmeid, mis puudutavad isikut, kelle nimi või isikuandmed see amet kogus või talletas, olla iseenesest ebaseaduslik, mis võiks kaasa tuua selle isiku vastutuse.

33      Nimelt, nagu tuleneb määruse 2016/794 artikli 3 lõikest 1 tõlgendatuna lähtuvalt selle põhjendustest 12 ja 13, on Europol liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise kriminaaluurimise valdkonna teabevahetuse keskus, mille eesmärk on toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ja nende vastastikust koostööd kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate teatud raskete kuritegude ennetamisel.

34      Nende eesmärkide saavutamiseks ning vastavalt määruse 2016/794 artikli 4 lõike 1 punktidele a ja b on Europoli ülesanne eelkõige koguda teavet, sealhulgas kriminaalteavet, seda säilitada, töödelda, analüüsida ja vahetada ning teavitada liikmesriike viivitamata neid liikmesriike puudutavatest andmetest ja kuritegudevahelistest seostest, kusjuures selline teavitamine võib olla nimetatud määruse artikli 22 kohaselt isegi kohustuslik.

35      Selleks võib Europol määruse 2016/794 artikli 18 lõigete 1 ja 2 alusel, tõlgendatuna lähtuvalt põhjendustest 24 ja 25, töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, tehes eelkõige ristkontrolle, et luua eri liiki isikute kohta käivate andmete vahel seoseid või muid asjakohaseid suhteid.

36      Sellegipoolest paneb määruse 2016/794 artikli 18 lõige 4 Europolile kohustuse järgida selles määruses ette nähtud andmekaitsetagatisi. Nagu nähtub selle määruse VI peatükist „Andmekaitsealased turvameetmed“ ja põhjendusest 40, on see kaitse autonoomne ja kohandatud õiguskaitse kontekstis isikuandmete töötlemise erilisele laadile, mida võimaldab EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud deklaratsioon nr 21 isikuandmete kaitse kohta kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ja politseikoostöö valdkonnas, millega tunnistatakse õiguskaitsevaldkonnas isikuandmete töötlemise eriolukorda.

37      Sellega seoses on määruse 2016/794 artikli 38 lõigetes 2, 4, 5 ja 7, tõlgendatuna lähtuvalt põhjendusest 47 täpsustatud ülesannete jaotus isikuandmete kaitse valdkonnas eelkõige Europoli ja liikmesriikide vahel.

38      Seega vastutab Europol eelkõige selle määruse artiklis 28 osutatud andmekaitse üldpõhimõtete järgimise eest, välja arvatud andmete õigsuse ja ajakohastamise nõue, ning kõikide tema poolt tehtavate andmetöötlustoimingute eest, välja arvatud see, mis tuleneb tema struktuuride kaudu toimuvast kahepoolsest andmevahetusest. Liikmesriigid vastutavad Europolile edastatavate isikuandmete kvaliteedi ja nende edastamise seaduslikkuse eest.

39      Käesoleval juhul ei ole hageja aga esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Europol oleks seoses tema nime või teda puudutavate isikuandmete mainimisega aruandes jätnud täitmata mõne määrusest 2016/794 tuleneva kohustuse, mis võib kaasa tuua tema vastutuse nimetatud määruse artikli 38 alusel, tõlgendatuna lähtuvalt artikli 50 lõikest 1.

40      Selles osas ei väida ega a fortiori tõenda hageja, et Europol oleks oma käsutuses olevat, teda puudutavat teavet ristkontrollides ja seejärel seda konfidentsiaalse korra alusel piiratud arvule õiguskaitseasutustele edastades sekkunud väljaspool määruse 2016/794 kohaldamisala, mis on määratletud artikli 18 lõikes 5, või ületanud talle eelkõige nimetatud määruse artikli 18 lõikes 2 antud volituste piire.

41      Mis puudutab seda, et hageja annab mõista, et teda puudutav teave aruandes on vale, siis tuleb märkida, et ta ei ole kordagi väitnud, et tema nime nende uurimiste käigus ei ilmnenud.

42      Isegi kui eeldada, et nimetatud teave on vale, ei ole ta kuidagi tõendanud, et Europoli saaks pidada vastutavaks selle ebatäpsuse eest. Nimelt, nagu on märgitud eespool punktis 38, ei saa teda pidada vastutavaks liikmesriigi edastatud andmete võimaliku ebatäpsuse eest. Hageja ei ole aga esitanud tõendeid või prima facie tõendeid, mis lubaksid vähemalt arvata, et Europol oli Rootsi ja Poola ametiasutuste edastatud teavet muutnud.

43      Lõpetuseks, mis puudutab hageja väidet, et Europol ei kuulanud teda ära enne teda puudutavate isikuandmete aruandes mainimist või nende andmete töötlemist ilma kohtuniku või sõltumatu haldusasutuse eelneva loata, siis piisab, kui märkida, et niisuguseid kohustusi ei ole määruses 2016/794 ette nähtud.

44      Iseäranis see, kui Europolile pannakse kohustus kuulata ära iga isik enne teda puudutavate isikuandmete mainimist aruandes, mis on mõeldud üksnes konkreetsetele politsei- ja õiguskaitseasutustele, võiks seada kahtluse alla määruse 2016/794 soovitava toime ning nimetatud asutuste ja talituste tegevuse, mida määrusega soovitakse toetada ja tugevdada.

45      Lisaks tuleb tagasi lükata argumendid, et on rikutud harta artikleid 7 ja 8 ning artikli 48 lõiget 1, mis käsitlevad vastavalt era- ja perekonnaelu austamist, isikuandmete kaitset ja süütuse presumptsiooni.

46      Mis puudutab väiteid harta artiklite 7 ja 8 rikkumise kohta, siis tuleb märkida, et harta artikli 52 lõikes 1 on ette nähtud, et hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab ise määratlema selle, kui ulatuslikult tohib asjaomase õiguse teostamist piirata, ning et õigusaktid, mis sisaldavad sellist riivet lubavat meedet, peavad sätestama selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad kõnealuse meetme ulatust ja kohaldamist ning kehtestavad miinimumnõuded, millest tulenevalt on isikutel, kelle isikuandmeid on edastatud, piisavad tagatised, mis võimaldavad neid andmeid kuritarvitamise ohu eest tõhusalt kaitsta (vt 24. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Valsts ieņēmumu dienests (isikuandmete töötlemine maksunduslikel eesmärkidel), C‑175/20, EU:C:2022:124, punktid 54 ja 55 ning seal viidatud kohtupraktika).

47      Nagu on aga märgitud määruse 2016/794 põhjenduses 76, on see määrus koostatud eesmärgiga järgida eriti õigust isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele, mida kaitstakse harta artiklitega 8 ja 7, järgides samas õiguspärast ja vajalikku eesmärki võidelda tõhusalt kahe või enamat liikmesriiki mõjutavate või isegi liidu välispiiri ületavate rasket liiki kuritegude vastu.

48      Selles kontekstis ja nagu nähtub eelkõige määruse 2016/794 VI peatükist, tõlgendatuna lähtuvalt põhjendusest 50, on liidu seadusandja välja töötanud selged ja täpsed eeskirjad Europolile antud volituste ulatuse kohta, sidunud Europoli tegevuse miinimumnõuetega isikuandmete kaitse valdkonnas ning kehtestanud sõltumatud, läbipaistvad ja aruandekohustuslikud järelevalvestruktuurid.

49      Seega, kuna hageja ei ole tõendanud, et Europol on aruandes teda puudutavaid isikuandmeid mainides rikkunud talle pandud kohustusi, ei saa sellest tulenevalt tuvastada harta artiklite 7 ja 8 rikkumist.

50      Mis puudutab väidet, et on rikutud harta artikli 48 lõiget 1, mis käsitleb süütuse presumptsiooni, siis ei ole selle kohta esitatud ühtegi argumenti. Järelikult ei vasta see väide kodukorra artikli 76 punktis d sätestatud nõuetele ja on seega vastuvõetamatu.

51      Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole nõude esimese osa puhul tõendanud, et Europol käitus ebaseaduslikult.

52      Mis teiseks ja igal juhul puudutab tingimusi seoses väidetava kahju tegelikkuse ning põhjusliku seosega selle kahju ja Europoli käitumise vahel, siis tuleb märkida, et hageja on piirdunud väitega, et aruandega said tutvuda prokurör, juurdluse läbiviija, riigisisene kohus ja osalised menetluses, mida ta ei ole pealegi määratlenud.

53      Kui aga hageja ei ole tõendanud, et on rikutud Europoli aruandele kohaldatavat konfidentsiaalsuskorda või et sellega said tutvuda muud isikud peale nende, keda see aruanne puudutab, siis ei ole hagejal alust väita, et teda puudutavate isikuandmete mainimine nimetatud aruandes kahjustas tema mainet või au.

54      Sarnastel põhjustel ja oma väite toetuseks esitatud tõendite puudumise tõttu ei ole hageja tõendanud ka seda, et nende samade andmete mainimine aruandes mõjutas tema suhteid oma partneri ja lapsega, kellel ei olnud Üldkohtule esitatud tõenditest lähtuvalt võimalik selle aruandega tutvuda.

55      Eeltoodust tuleneb, et kahju hüvitamise nõude esimene osa tuleb põhjendamatuse tõttu rahuldamata jätta.

 Nõude teine osa

56      Hageja palub hüvitada kahju, mis talle on tema hinnangul tekitatud sellega, et Europol lisas tema suhtes läbi viidud Slovakkia kriminaalmenetluse toimikusse aruande, kuna see lisandus tekitas temas ka ebaõigluse tunde ning kahjustas tema au, mainet ja õigust perekonnaelule.

57      Europol vaidleb hageja argumentidele vastu, väites eelkõige, et ta ei lisanud aruannet kõnealuse kriminaalmenetluse toimikusse.

58      Sellega seoses tuleb märkida, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega isegi mitte prima facie tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada, et aruande lisasid kriminaalmenetluse toimikusse tegelikult Europoli, mitte Slovakkia õiguskaitseasutused.

59      Lisaks ilmneb hagiavalduse punktist 17 otsesõnu, et hageja enda arvates edastas Europol aruande Slovakkia politseiasutustele.

60      Seda järeldust kinnitab ka määruse 2016/794 loogika ja ülesanne, mis sama määrusega kehtestatud õiguskaitseasutuste koostöö süsteemis on Europolile pandud.

61      Määruse 2016/794 artikli 3 lõikest 1 tuleneb nimelt, et Europoli ülesanne on toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste – mis on selle määruse artikli 2 punktis a määratletud kui „liikmesriikide politseiasutused ja muud õiguskaitseorganid, kes liikmesriigi õiguse kohaselt vastutavad kuritegude tõkestamise ja nende vastu võitlemise eest“ – tegevust.

62      Seega ei saa vastupidi hageja väidetele ja Üldkohtule esitatud tõendeid arvestades asuda seisukohale, et tema suhtes läbi viidud Slovakkia kriminaalmenetluse toimikusse lisas aruande Europol.

63      Järelikult ei saa Europol olla vastutav kahju eest, mis väidetavalt tuleneb aruande lisamisest kriminaalmenetluse toimikusse.

64      Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et kahju hüvitamise nõude teine osa tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, nagu ka hagi tervikuna, ilma et oleks vaja teha otsust hageja esitatud tõendite, menetlust korraldavate meetmete ja menetlustoimingute taotluste ning eelkõige nende vastuvõetavuse kohta, kuna Üldkohus leiab, et toimikusse lisatud tõendid on andnud talle kohtuasja lahendamiseks piisavalt teavet.

 Kohtukulud

65      Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, jäetakse kohtukulud vastavalt Europoli nõuetele hageja kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kaheksas koda)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Mõista kohtukulud välja Leon Leonard Johan Veenilt.

Svenningsen

Barents

Mac Eochaidh

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 27. aprillil 2022 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: slovaki.