Language of document : ECLI:EU:T:2013:273

Kohtuasi T‑187/11

Mohamed Trabelsi jt

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piirangud seoses olukorraga Tuneesias – Rahaliste vahendite külmutamine – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõige 1 – Kahju hüvitamise nõue – Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt c – Vastuvõetamatus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 28. mai 2013

1.      Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Nõue kaitsta üht hagejatest või anda vastamisõigus ühele või mitmele hagejale – Vastuvõetamatus

(ELL artikkel 13; ELTL artikkel 263)

2.      Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Nõue teha institutsioonile ettekirjutus – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 263)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Taotlus – Vorminõuded – Eraldi dokument – Puudumine – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 278; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõiked 2 ja 3)

4.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluse eseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagi, millega taotletakse liidu institutsiooni poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist – Asjaomasele institutsioonile etteheidetava käitumise, kahju laadi ja põhjusliku seose täpse kirjelduse puudumine – Vastuvõetamatus

(ELTL artikli 340 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21 ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

5.      Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Liikmesriigi vastu suunatud nõuded, mis on esitatud siseriiklike õigusnormide alusel – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 263)

6.      Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piirangud seoses olukorraga Tuneesias – Riigi vara seadusevastase omastamises osalenud isikute ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikute või üksuste vara külmutamine – Otsuse allkirjastamiseks pädev ametiasutus

(ELL artikli 16 lõige 9 ja ELL artikli 18 lõige 3; nõukogu kodukord, artikli 2 lõike 5 teine lõik; nõukogu otsus 2011/79)

7.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluse eseme määratlemine – Eksimus kohaldatava sätte kindlaksmääramisel – Mõju puudumine – Tingimused

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21 ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

8.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piirangud seoses olukorraga Tuneesias – Riigi vara seadusevastase omastamises osalenud isikute ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikute või üksuste vara külmutamine – Otsus, mis on tehtud puudutatud isikule teadaolevas kontekstis, mis võimaldab tal tema suhtes võetud meetme ulatust mõista – Kokkuvõtliku põhjenduse lubatavus – Piirid – Põhjendus ei saa seisneda üldises ja stereotüüpses formuleeringus

(ELTL artikkel 296; Euroopa Liidu põhiõiguste harta; artikkel 41; nõukogu otsus 2011/79)

9.      Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piirangud seoses olukorraga Tuneesias – Riigi vara seadusevastase omastamises osalenud isikute ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikute või üksuste vara külmutamine – Omandiõiguse piirang – Tingimused – Rakendusotsuses alusotsusega kehtestatud tingimuste järgimine – Puudumine – Omandiõiguse rikkumine

(ELL artikli 21 lõike 2 punktid b ja d; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 17 lõige 1 ja artikli 52 lõige 1; nõukogu otsus 2011/72, artiklid 1‑3 ja 5 ning nõukogu otsus 2011/79)

10.    Kohtumenetlus – Kohtu kohustus järgida poolte määratletud kohtuvaidluse raamistikku – Kohtu kohustus teha otsus üksnes poolte esitatud argumentide alusel – Puudumine

(Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2)

11.    Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piirangud seoses olukorraga Tuneesias – Riigi vara seadusevastase omastamises osalenud isikute ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikute või üksuste vara külmutamine – Seaduslikkuse hindamine otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel

(ELTL artikkel 263; nõukogu otsus 2011/72, artiklid 1‑3 ja 5 ning nõukogu otsus 2011/79)

12.    Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Euroopa Kohtu kehtestatav piirang – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piirangud seoses olukorraga Tuneesias – Riigi vara seadusevastase omastamises osalenud isikute ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikute või üksuste vara külmutamine – Tühistamine, mis tingiks määruse tühistamise ning jätaks kõik piiravad meetmed ilma õiguslikust alusest – Oht kahjustada oluliselt ja pöördumatult vahendite külmutamise tõhusust, mida nõukogu võib tulevikus otsustada tühistatud aktist puudutatud isikute suhtes kohaldada – Vaidlustatud otsuse tagajärgede kehtima jätmine seni, kuni möödub apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, või selle rahuldamata jätmise kuupäevani

(ELTL artikkel 264; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 60 teine lõik; nõukogu määrus nr 101/2011; nõukogu otsus 2011/79)

1.      Ükski aluslepingute säte ega põhimõte ei anna Üldkohtule pädevust teha otsus nõude kohta kaitsta üht hagejat või anda vastamisõigus ühele või mitmele hagejale. Neil tingimustel tuleb see nõue jätta läbi vaatamata põhjusel, et see on esitatud kohtule, kes ei ole ilmselgelt pädev seda läbi vaatama.

(vt punktid 36–38)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 40 ja 41)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 43 ja 45)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 46–48)

5.      EL lepingust ja EL toimimise lepingust tuleneva, autonoomsest allikast lähtuva õiguse vastu ei saa selle õiguse laadi tõttu kohtulikult tugineda mis tahes siseriiklikele õigusnormidele, seadmata seejuures kahtluse alla liidu enda õiguslikku alust. Seetõttu ei saa siseriiklikule õigusnormile tulemuslikult tugineda liidu akti vastu esitatud tühistamishagi põhjendamiseks.

(vt punktid 50 ja 61)

6.      ELL artikli 16 lõikest 9, ELL artikli 18 lõikest 3 ja nõukogu kodukorra artikli 2 lõike 5 teisest lõigust tuleneb, et välisasjade nõukogu poolt vastuvõetud aktidele allakirjutamiseks pädev ametnik on põhimõtteliselt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Vajaduse korral võib teda siiski asendada välisasjade nõukogu koosseisu liige, kes esindab liikmesriiki, kes kõnealusel poolaastal tegutseb nõukogu eesistujana, ilma et ta peaks õigustama allkirjastamisvolituse olemasolu.

(vt punkt 57 ja 58)

7.      Kui kohaldatava sätte kindlaksmääramisel on eksitud, ei too see kaasa esitatud nõude vastuvõetamatust, kui selle nõude ese ja sisu ülevaade tulenevad piisavalt selgelt hagiavaldusest. Sellest tuleneb, et hageja ei pea tingimata sõnaselgelt viitama spetsiifilisele õigusnormile, millele ta nõue tugineb, juhul kui tema argumendid on piisavalt selged, et vastaspool ja liidu kohus saaksid hõlpsalt selle õigusnormi kindlaks teha.

(vt punkt 63)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 66–72)

9.      Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõige 1 tagab omandiõiguse. Siiski ei kujuta see õigus endast absoluutset õigust. Harta artikli 52 lõikest 1 tuleneb, et selleks, et omandiõiguse teostamise piirang oleks kooskõlas liidu õigusega, peab see igal juhul vastama kolmele tingimusele. Esiteks peab piirang olema sätestatud seaduses, st asjaomasel meetmel peab olema seaduslik alus. Teiseks peab piirang vastama liidu poolt sellisena tunnustatud üldist huvi pakkuvale eesmärgile. Kolmandaks ei tohi piirang olla ülemäärane. Viimast tingimust puudutavas peab piirang esiteks olema taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik ning sellega proportsionaalne ja teiseks ei tohi riivata asjaomase õiguse või vabaduse põhiolemust.

Nimetatud tingimustest esimene ei ole täidetud otsuse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias rakendusotsuse puhul, millega kohaldatakse erinevat kriteeriumit sellest, mille näeb ette otsus, mis on rakendusotsuse õiguslik alus. Nii on see juhul, kui sellise rakendusotsusega lisati hageja nimi isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse vahendite külmutamist, seetõttu, et ta kohtuliku uurimise all seoses rahapesu raames toimepandud tegudega, samas kui alusotsus näeb ette riigi vara seadusevastase omastamise eest vastutavate isikute vahendite külmutamise, kui seejuures ei ole esiteks tuvastatud, et asjaomase riigi kriminaalõiguse alusel hõlmab riigi vara seadusvastase omastamise mõiste rahapesu, ja kui teiseks ei vasta direktiivi 2005/60 (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) artikli 1 lõikes 2 antud rahapesu määratlus ainuüksi sellisele tegevusele, mis võimaldab hoida saladuses riigi vara seadusvastasest omandamisest tuleneva vara ebaseaduslikku päritolu. Sellist rakendusotsust ei saa pidada seaduses sätestatuks Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 tähenduses.

(vt punkt 75, 78–81, 91, 93–96)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 82)

11.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 115)

12.    Kohtuotsustel, millega Üldkohus tühistab liidu institutsiooni või organi otsuse, on põhimõtteliselt vahetu õigusmõju selles mõttes, et tühistatud akt kõrvaldatakse õiguskorrast tagasiulatuvalt ning loetakse, et seda ei ole kunagi vastu võetud. ELTL artikli 264 teise lõigu alusel võib Üldkohus siiski jätta tühistatud otsuse tagajärjed ajutiselt kehtima.

Analoogia alusel Euroopa Kohtu põhikirja artikli 60 teise lõigu sätetega, mis käsitlevad tühistatud määrusi, tuleb vaidlustatud otsuse tagajärjed jätta kehtima seni, kuni möödub apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, või selle rahuldamata jätmise kuupäevani, kui Üldkohtu otsuse viivitamatu jõustumine jätaks määruse, mis käsitleb hagejat puudutavaid vahendite külmutamise piiravaid meetmeid, ilma õiguslikust alusest ning nõukogu oleks ELTL artikli 266 alusel kohustatud selle hagejat puudutavas osas tühistama. Hagejal oleks sellisel juhul võimalik kanda kogu oma vara või osa sellest üle väljapoole Euroopa Liitu, mis võiks oluliselt ja pöördumatult kahjustada vahendite külmutamise tõhusust, mida nõukogu võib tulevikus otsustada tema suhtes kohaldada, samas kui ei ole välistatud, et nimetatud isiku sellele otsusele lisatud loetellu on õigustatud muudel põhjustel kui need, mida on nimetatud otsuses.

(vt punktid 118, 121–123)