AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS (esimene koda)

27. september 2011

Kohtuasi F‑82/07

Daniel Dittert

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2006. aasta edutamine – Uus karjäärisüsteem – Karjääri pikendamine uute palgaastmete kehtestamisega, millel puuduvad endistes personalieeskirjades samaväärsed palgaastmed – Personalieeskirjade XIII lisa artikli 45 ning alates 2005. aastast kohaldatavate rakendussätete kohaldamine – Võrdse kohtlemise põhimõte – Enne 1. maid 2004 tehtud ametialase edutamise otsuste tagasiulatuv jõud – Üleminekumeetmed –Ilmselgelt vastuvõetamatu hagi

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega D. Dittert taotleb esimese võimalusena otsuse tühistamist, millega ta edutati 2006. aasta edutamise raames palgaastme A*10 asemel palgaastmele A*9.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja ja komisjoni kohtukulud nende endi kanda. Jätta menetlusse astuja nõukogu kohtukulud tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Tingimused – Ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi – Ulatus

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)

2.      Ametnikud – Edutamine – Kohaldatavad eeskirjad – 2004. aasta edutamine (Personalieeskirjad, artikkel 45; XIII lisa artikli 6 lõige 2; nõukogu määrus nr 723/2004, põhjendus 37)

3.      Ametnikud – Edutamine – Uue edutamissüsteemi kehtestamine – Varem kehtinud süsteemilt uuele süsteemile üleminek

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

4.      Ametnikud – Edutamine – Kohaldatavad eeskirjad – Karjääri ühtsuse põhimõte – Liidu õiguses kinnitamata põhimõte

1.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikkel 76 näeb ette, et kui hagi on tervikuna või osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, võib kohus menetlust jätkamata otsustada põhistatud määrusega menetlus lõpetada. Selles sättes toodud olukord hõlmab kõiki hagisid, mis on kohtuasja sisu puudutavatel põhjustel ilmselgelt vastuvõetamatud.

(vt punktid 38 ja 39)

2.      Kui personalieeskirjade valdkonnas muudetakse õigusnorme, võib olla vajalik seadusandja poolt üleminekumeetmete vastuvõtmine, arvestades asjaolu, et olemasolevatel töötajatel võib olla õigus õiguspärasele ootusele ja omandatud õigustele nende personalieeskirjade normide alusel, mis olid jõus enne nende normide muutmist.

Mis puudutab sellise karjäärisüsteemi kindlakstegemist, mis peab hõlmama 1. mail 2004 jõustunud uute personalieeskirjade järgse edutamise raames tehtud ametniku edutamise otsuse tagajärgi, siis personalieeskirjade XIII lisa artikli 6 teine lõik eristab selle otsuse tegemise ja jõustumise kuupäeva, ning valib jõustumise kuupäeva. Nimetatud sätte kohaselt määratakse enne 1. maid 2004 jõustunud edutamise korral kindlaks uute personalieeskirjade artiklis 45 viidatud kõrgem palgaaste mitte uutest personalieeskirjadest tuleneva karjäärisüsteemi, vaid endiste personalieeskirjadega kindlaksmääratud süsteemi alusel. See säte on seega üleminekusäte, mis võimaldab tagada asjaomastele ametnikele, et enne 1. maid 2004 jõustunud edutamistele kohaldataks endist karjäärisüsteemi.

Personalieeskirjade XIII lisa artikli 6 teise lõigu kohaldamisala osas tuleb nentida, et seda sätet saab kohaldada ainult nendele edutamisotsustele, mis tehti 2004. aasta edutamise raames ja mis jõustusid enne 1. maid 2004, ning seda sätet ei kohaldata seega ametnikele, keda 30. aprilli 2004. aasta seisuga ei olnud 2004. aasta edutamise raames edutatud või igal juhul kelle puhul ei olnud tegemist enne 1. maid 2004 jõustunud edutamisega.

Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi edutamine on iga-aastane tegevus, mis toob alati kaasa asjaomase edutamisega piirduvad tagasiulatuvad tagajärjed, siis juhul kui institutsioon otsustas anda tagasiulatuva jõu teatud edutamisotsustele nii, et need jõustuvad enne 1. maid 2004, siis see valik ei ole õigusvastane, kuna selle õiguslik alus on personalieeskirjade XIII lisa artikli 6 teine lõik.

(vt punktid 56, 60, 61 ja 104)

3.      30. aprillil 2004 ehk enne uute personalieeskirjade jõustumist kõrgemale palgaastmele edutatavad ametnikud, kuid keda tegelikult edutati 2006. aasta edutamise raames, ei ole samas õiguslikus ja faktilises olukorras 30. aprillil 2004 kõrgemale palgaastmele edutatavate ametnikega, kes määrati samale palgaastmele ja keda tegelikult edutati 2004. aasta edutamise raames.

Ametnike karjääri edenemist reguleerivad õigusnormid nimelt sätestavad, et teenete hindamisest, mida ametisse nimetav asutus peab iga-aastase edutamise raames tegema, tuleneb, et selle hindamise tulemusel edutatakse ainult neid edutatavaid ametnike, kes järjekindlalt väärivad edutamist. Sellega seoses tuleb märkida, et nende ametnike faktiline ja õiguslik olukord, keda ametisse nimetav asutus peab järjekindlalt vähem edutamist väärivaks, ja tegelikult edutatud kolleegide faktiline ja õiguslik olukord on oluliselt erinev. Esimesena nimetatud ametnikud ei kuulu seega samasse isikute gruppi kui nende edutatud kolleegid ning nad ei saa tugineda võrdsele kohtlemisele.

Pealegi, kui personalieeskirjades puudub institutsioonidele antud volitus selleks, et nad võtaksid vastu üleminekumeetmeid, mis teevad 2006. aasta edutamise raames erandi uue karjäärisüsteemi kohe kohaldamisest, siis see, kui institutsioon ei ole selliseid meetmeid võtnud, ei riku ei võrdse kohtlemise põhimõtet ega õiguspärase ootuse põhimõtet.

(vt punktid 76–78, 95 ja 96)

Viited:

Euroopa Kohus: 22. detsember 2008, kohtuasi C‑443/07 P: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punkt 99).

Esimese Astme Kohus: 11. juuli 2007, kohtuasi T‑58/05: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 86 ja 113).

4.      Liidu õiguses ei ole sõnaselgelt sätestatud ei karjääri ühtsuse ega karjääri põhimõtet. Seevastu kohtupraktikas toodi välja õigus ametikohal edasijõudmisele kui ametnikele kohaldatav võrdse kohtlemise põhimõtte erivorm.

(vt punktid 79, 80 ja 108)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 5. märts 2008, kohtuasi F‑33/07: Toronjo Benitez vs. komisjon (punkt 87).