21. augustil 2013 esitatud hagi – Sea Handling versus komisjon

(Kohtuasi T-456/13)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Sea Handling SpA (Somma Lombardo, Itaalia) (esindajad: advokaadid B. Nascimbene ja M. Merola)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus, millega komisjon keeldus andmast SEA handling S.p.A-le õigust tutvuda 27. veebruari 2013. aasta taotluses nimetatud dokumentidega;

kohustada komisjoni esitama taotletud dokumendid hagejale;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud komisjoni otsuse peale, millega hagejale keelduti andmast õigust tutvuda kostja valduses olevate dokumentidega, mis on seotud haldusmenetlusega, mille alusel võeti vastu komisjoni 19. detsembri 2012. aasta otsus äriühingu SEA S.p.A. poolt äriühingu SEA Handling kasuks tehtud kapitalisüstide kohta (menetlus SA. 21420 – Itaalia/SEA Handling).

Oma hagi põhjendamiseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide, et on rikutud menetlusnorme.

Hageja väidab, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) artikli 7 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 8 lõikeid 1 ja 2, samuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 41 ja 47, sest ühelt poolt iseloomustab vaidlustatud otsusega päädinud menetlust õigustamatu vaikimine teatud ajavahemikel ning sobimatult põhjendatud pikendamised, teiselt poolt kahjustas ettenähtud tähtaegade eiramine hageja kaitseõigusi.

Teine väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 2.

Hageja väidab, et vaidlustatud otsus sisaldab ilmselget hindamisviga ning see on võetud põhjendamiskohustust rikkudes, sest selles eeldatakse, et dokumentidega tutvumine kahjustaks tõsiselt komisjoni pooleliolevaid ning juba lõpetatud uurimisi, ilma et oleks täpsustatud, kuidas see neid kahjustaks.

Kolmas väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 2.

Hageja väidab, et vaidlustatud otsus sisaldab ilmselget hindamisviga ning see on võetud põhjendamiskohustust rikkudes, kuivõrd selles märgitakse, et dokumentidega tutvumise õiguse andmine kahjustaks kaebuse esitaja ärihuve, ilma et oleks selgitatud, milliseid huve täpselt kahjustatakse; sellega riivatakse kaudselt riigiabi üle järelevalve teostamise menetlust, sest eraõiguslikud huvid on aetud segi üldise huviga uurimiste nõuetekohase läbiviimise vastu ning on tõlgendatud laiendavalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 nimetatud huve.

Neljas väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 5 ja proportsionaalsuse põhimõtet.

Hageja väidab, et vaidlustatud otsuses ei ole antud hinnangut seoses võimalusega anda hagejale õigus tutvuda osaliselt taotletud dokumentidega.

Viies väite, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikeid 2 ja 3 ning proportsionaalsuse põhimõtet, muu hulgas ka seoses Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 42.

Hageja väidab, et vaidlustatud otsuses ei ole antud hinnangut kohaldatud erandite ja üldise huvi suhtele. Eeskätt olevat komisjon keeldunud andmast õigust tutvuda dokumentidega, ilma et ta oleks võtnud arvesse ülekaalukat üldist huvi taotletud dokumentide avalikustamise vastu ning uurimata, millised konkreetsed tagajärjed oleks selline avalikustamine toonud kaasa kolmandate isikute ärihuvidele ja määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 kaitstavale uurimistegevusele.