26. augustil 2013 esitatud hagi – SNCM versus komisjon
(kohtuasi T-454/13)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Société nationale maritime Corse Méditerranée (SNCM) (Marseille, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Winckler, F.-C. Laprévote, J.-P. Mignard ja S. Mabile)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada ELTL artikli 263 alusel komisjoni 2. mai 2013. aasta otsus C(2013) 1926;
teise võimalusena tühistada osaliselt otsus osas, milles leitakse, et abisumma hõlmab otsuse punktis 218 loetletud elemente;
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Oma hagiavalduses palub hageja tühistada komisjoni 2. mai 2013. aasta otsus C(2013) 1926 (final), milles komisjon kõigepealt kvalifitseeris riigiabiks rahalised hüvitised, mida maksti Société Nationale Corse Méditerranée’le (SNCM) ja Compagnie Méridionale de Navigationile (CNM) Marseille ja Korsika vahel osutatud mereveoteenustega seoses aastateks 2007-2013 avalike teenuste osutamise lepingu raames. Seejärel tunnistas komisjon siseturuga kokkusobivaks SNCM-ile ja CNM-ile aastaringselt osutatud veoteenustega (edaspidi „põhiteenus”) seoses makstud hüvitised, kuid tunnistas siseturuga kokkusobimatuks hüvitised, mida maksti seoses teenustega, mida osutati tippaegadel, milleks on jõuluperiood-, veebruar, kevad-sügisperiood ja/või suveperiood (edaspidi „lisateenus”). Viimaseks nõudis komisjon tagasi siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi [riigiabi asi SA.22843 2012/C (ex 2012/NN).
Hagi põhjendamiseks esitab hageja viis väidet.
Esimene väide, et rikutud on õigusnorme, tehtud faktivigu ja ilmseid hindamisvigu, kuna komisjon asus vääralt seisukohale, et „lisateenus” ei ole üldist majandushuvi pakkuv teenus. Hageja väidab, et seeläbi komisjon:
rikkus õigusnormi, piirates ulatuslikku kaalutlusõigust, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingus antud liikmesriikidele oma avalike teenuste määratlemisel;
kohaldas väära ja käesolevas asjas kohaldamatut avaliku teenuse „tegeliku vajaduse” testi;
rikkus õigusnormi, tegi faktivea ja ilmse hindamisvea, analüüsides „põhiteenust” ja „lisateenust” eraldi;
tegi ilmse hindamisvea seoses eraettevõtjate alternatiivsete pakkumuste ebapiisavusega „lisateenuse” osas.
Teine väide, et tehtud on ilmne hindamisviga, kuna komisjon asus vääralt seisukohale, et avalike teenuste osutamise lepingu sõlmimine ei vastanud Euroopa Kohtu 24. juuli 2003. aasta otsuses kohtuasjas C-280/00: Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburg (EKL 2003, lk I-7747) kehtestatud neljandale kriteeriumile, kuigi leping sõlmiti avatud ja läbipaistva hankemenetluse tulemusel.
Kolmas väide, mille kohaselt teise võimalusena ja eeldades, et „lisateenuse” hüvitis on abi (quod non), on rikutud ELTL artikli 106 lõiget 2 ja artiklit 107, proportsionaalsuse ja alusetu rikastumise keelu põhimõtteid ning tagasinõutava abisumma hindamisel on tehtud ilmne hindamisviga, kuna tagasinõutava abi arvutus ei võta arvesse „lisateenusega” seoses SNCM-i kantud tegelikke lisakulusid ega „põhiteenusega” seotud alahüvitamist, ning igal juhul rajaneb see arvutus valel hinnangul selle kohta, milline on „põhiteenusele” makstud hüvitise osa ja milline „lisateenusele” makstud hüvitise osa.
Neljas väide, et rikutud on õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna komisjon läks vastuollu oma otsustuspraktikaga ja kohaldas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste teatist1 , mida ei olnud avaliku teenuse osutamise lepingu allkirjastamise kuupäeval veel vastu võetud. Lisaks väidab hageja, et tema õiguspärast ootust põhjendab menetluse kestus, takistades komisjonil anda siseriiklikele asutustele korraldust abi tagasi nõuda.
Viies väide, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna SNCM-i ja teisi laevandusettevõtjaid koheldi põhjendamatult erinevalt.
________________________1 Komisjoni teatis Euroopa Liidu riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (ELT 2012, C 8, lk 4).