Kohtuasi T‑454/13

Société nationale maritime Corse Méditerranée (SNCM)

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Merekabotaaž – Abi, mida Prantsusmaa andis ettevõtjatele Société nationale maritime Corse Méditerranée (SNCM) ja Compagnie méridionale de navigation – Üldist majandushuvi pakkuv teenus – Hüvitised põhiteenuse lisateenuse eest, mille eesmärk on katta tippkoormusega aeg turismihooaja vältel – Otsus, millega abi tunnistati siseturuga kokkusobimatuks – Mõiste „riigiabi“ – Eelis – Kohtuotsus Altmark – Abisumma kindlaksmääramine

Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 1. märtsi 2017. aasta otsus

1.      Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Väljaarvamine – Altmarki kohtuotsuses välja toodud tingimused

(ELTL artikli 107 lõige 1)

2.      Konkurents – Üldise majandushuvi teenuste osutamiseks volitatud ettevõtjad – Üldise majandushuvi teenuste määratlemine – Liikmesriikide kaalutlusõigus – Piirid – Komisjoni kontroll, mis piirdub ilmse veaga – Võimalus hinnata komisjoni poolt varem kehtestatud suuniste alusel

(ELTL artikli 106 lõige 2 ja artikli 107 lõige 1; nõukogu määrus nr 3577/92, artiklid 1 ja 4; komisjoni teatis 2012/C 8/02, punkt 46)

3.      Riigiabi – Mõiste – Hindamine ELTL artikli 107 lõike 1 alusel – Varasema praktika arvestamine – Välistamine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

4.      Riigiabi – Komisjoni otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(ELTL artikli 107 lõige 1 ja artikkel 296)

5.      Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Altmarki kohtuotsuses välja toodud esimene tingimus – Merekabotaaži sektor – Üldise majandushuvi teenuste määratlemine – Avaliku teenuse tegelik vajadus – Ulatus – Liikmesriigi asutuste kohustus tõendada erainitsiatiivi puudumist

(ELTL artikli 107 lõige 1; nõukogu määrus nr 3577/92, artiklid 1 ja 4)

6.      Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Altmarki kohtuotsuses välja toodud neljas tingimus –Hankemenetlus, mis võimaldab valida välja taotleja, kes on võimeline osutama asjaomaseid teenuseid kogukonnale vähima kuluga – Ulatus

(ELTL artikli 107 lõige 1)

7.      Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Eelnenud olukorra taastamine – Proportsionaalsuse põhimõtte ja alusetu rikastumise keelu põhimõtte rikkumine – Puudumine

(ELTL artikli 106 lõige 2 ja artikli 107 lõige 1)

8.      Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Kohustus – Raskustes või pankrotistunud abisaajad – Mõju puudumine

(ELTL artikli 108 lõige 2)

9.      Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Eelnenud olukorra taastamine –Tagasinõutava summa arvutamine

(ELTL artikli 108 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 14 lõiked 1 ja 2)

10.    Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Abi andmine ELTL artiklis 108 sätestatud menetlusnorme rikkudes – Abisaajatel tekkida võiv õiguspärane ootus – Kaitse – Tingimused ja piirid – Erakorralised asjaolud – Puudumine

(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 84–90)

2.      Arvestades ühelt poolt liikmesriigi ulatuslikku kaalutlusõigust üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesande ja selle täitmise tingimuste määratlemisel ja teiselt poolt asjaolu, et komisjoni kontroll on selles osas piiratud ilmse vea olemasolu küsimusega, ei saa kontroll, mida Üldkohus peab teostama komisjoni vastavasisulise hinnangu üle, samuti ületada seda sama piiri ja peab seega piirduma uurimisega, kas komisjon on õigustatult tuvastanud liikmesriigi tehtud ilmse vea olemasolu või selle puudumise.

Ometi ei ole liikmesriigi pädevus määratleda üldist majandushuvi pakkuvad teenused piiramatu ning seda ei või kasutada meelevaldselt ainult selleks, et vältida konkurentsieeskirjade kohaldamist teatud sektori suhtes. Eelkõige siis, kui on olemas liidu õiguse erinormid, mis seavad raamistiku üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja ulatuse määratlemisele, peavad liikmesriigid neist lähtuma vastavalt komisjoni teatise Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes punktile 46.

Käesolevas kohtuasjas olid aga sellised normid olemas – määruse nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) sätted; selle määruse artiklis 1 on ette nähtud merekabotaaži teenuste liidus vaba osutamise põhimõte ning põhjenduses 3 on täpsustatud, et määruse eesmärk on kaotada selle teenuse vaba osutamise piirangud. Merekabotaaži määruse artiklis 4 on ette nähtud võimalikud erandid sellest juhtpõhimõttest, see tähendab liikmesriikide õigus sõlmida avaliku teenuse osutamise lepinguid laevaühingutega, kes osalevad regulaarsete teenuste osutamisel saartele ja saartelt ning nende vahel, või kehtestada neile avaliku teenuse kohustused kabotaažiteenuste osutamise tingimusena.

(vt punktid 93 ja 112–115)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 98 ja 99)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 102)

5.      Võttes arvesse mõttekäiku, mille Euroopa Kohus arendas välja 20. veebruari 2001. aasta otsuses Analir jt (C‑205/99) ning mis tugineb määruse nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) artiklite 1 ja 4 tõlgendamisele lähtudes nende põhieesmärgist, mis seisneb merekabotaaži teenuste vaba osutamise tagamises ja seega selle vabaduse piirangute lubamises vaid äärmiselt rangetel tingimustel, asus komisjon otsuses, millega asjaomane riigiabi tunnistati siseturuga kokkusobimatuks, esimese Altmakri kriteeriumi täidetuse kontrollimisel õigustatult seisukohale, et „avaliku teenuse osutamise lepinguga kindlaksmääratud avaliku teenuse ulatus peab olema vajalik ja proportsionaalne avaliku teenuse tegeliku vajaduse seisukohast, kusjuures sellisest vajadusest annab tunnistust regulaarsete veoteenuste ebapiisavus tavapäraste turutingimuste korral“.

Liikmesriigi asutused ei saa vabastada end erainitsiatiivi puudumise tõendamise kohustusest. Nimelt tuleneb eespool viidatud kohtuotsuse Analir jt punktist 34 selgelt, et avaliku teenuse tegeliku vajaduse olemasolu tõendamine on seotud nimetatud erainitsiatiivi puudumise tõendamisega. Teisisõnu tehakse avaliku teenuse tegelik vajadus kindlaks tuvastuse alusel, et puudub erainitsiatiiv.

Seega ei piisa merekabotaaži sektoris üldist majandushuvi pakkuva teenuse kehtestamiseks sellest, et asjaomane liikmesriik viitab territoriaalse ühendatuse eesmärgi taotlemisele. Lisaks sellele on vaja, et selle eesmärgi saavutamist ei taga juba turujõudude lihtne toimimine. Kui viimased võimaldavad saavutada osa eesmärgist, on sellise üldist majandushuvi pakkuva teenuse kehtestamine õigustatud vaid niivõrd, kuivõrd see vastab vastavale puudujäägile turul.

(vt punktid 119, 124, 125 ja 172)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 238)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 268 ja 269)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 270)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 278)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 282–284, 292 ja 293)