Kohtuasi T‑461/08

Evropaïki Dynamiki – Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE

versus

Euroopa Investeerimispank (EIP)

Teenuste hanked – Hankemenetlus – Infosüsteemi hoolduses, tehnilises toes ja arendamises seisnevate teenuste osutamine – Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine – Hankelepingu sõlmimine teise pakkujaga – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Kohtualluvus – Põhjendamiskohustus – Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile – Läbipaistvus – Proportsionaalsus – Võrdne kohtlemine ja diskrimineerimiskeeld – Kvalifitseerimis- ja hankelepingu sõlmimise tingimused – Kahju hüvitamise nõue – Vastuvõetavus – Saamata jäänud tulu

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Euroopa Investeerimispanga aktid

(EÜ artikli 225 lõige 1; EÜ artikkel 230 ja EÜ artikli 237 punktid b ja c)

2.      Kahju hüvitamise nõue – Autonoomsus tühistamishagi suhtes – Piirid – Euroopa Investeerimispanga kui hankija tekitatud kahju hüvitamise nõue

(EÜ artikli 225 lõige 1; EÜ artikkel 235 ja EÜ artikli 288 teine lõik)

3.      Tühistamishagi – Vastuvõetavuse tingimused – Põhjendatud huvi – Uurimine kohtu algatusel – Analoogia alusel kohaldamine tühistamisnõuetele, mis on esitatud selliste hagide raames, mis sisaldavad täiendavalt ka kahju hüvitamise nõuet

(EÜ artikkel 230; Üldkohtu kodukord, artikkel 113)

4.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Täidetud otsuse vastu suunatud hagi

(EÜ artiklid 230 ja 233)

5.      Euroopa ühenduste hanked – Hankemenetlus – Hankedokumentide õiguspärasuse vaidlustamine

(EÜ artikli 230 neljas lõik)

6.      Euroopa Investeerimispank – Hankemenetlused, mida rahastatakse panga enda vahenditest – Kohaldatavad sätted

(EÜ artiklid 28, 43 ja 49; Euroopa Liidu põhiõiguste harta; nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 88 lõige 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18)

7.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus

(EÜ artikli 230 viies lõik ja EÜ artikkel 253)

8.      Euroopa ühenduste hanked – Hankemenetlus – Pakkujate õigus tõhusale õiguskaitsele – Ulatus

(EÜ artikli 225 lõige 1; EÜ artiklid 242, 243 ja 253)

9.      Euroopa ühenduste hanked – Hankemenetlus – Pakkujate õigus tõhusale õiguskaitsele – Õigus vaidlustada otsus sõlmida hankeleping teise pakkujaga

10.    Euroopa Investeerimispank – Hankemenetlused, mida rahastatakse panga enda vahenditest – Hankelepingute sõlmimine – Hankelepingu sõlmimine majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajaga – Kriteeriumid – Hankija valik – Piirid

11.    Tühistamishagi – Väited – Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete rikkumine – Hankemenetlus

12.    Lepinguväline vastutus – Tingimused – Põhjuslik seos – Pakkuja kahju mis tulenes sellest, et hankemenetluses ei sõlmitud temaga hankelepingut – Selle kahju ja asjaomase õigusvastase hankelepingu sõlmimise otsuse vahel seose puudumine

(ELTL artikkel 266 ja ELTL artikli 340 teine lõik)

1.      Ühenduse õigusaktide õiguspärasuse täieliku kontrolli nõudest tuleneb vajadus tõlgendada EÜ artikli 225 lõiget 1 ja EÜ artiklit 230 nii, et nendega ei välistata Üldkohtu pädevust sellise tühistamishagi läbivaatamisel, mis on esitatud halduskomitee poolt Euroopa Investeerimispanga jooksva äritegevuse käigus tehtud toimingu peale, mis tekitab lõplikke õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.

Kuigi pank ei ole ühenduse institutsioon, on ta siiski ühenduse organ ja asutamislepinguga loodud juriidiline isik ning seetõttu allub ta Euroopa Kohtu kontrollile, eelkõige EÜ artikli 237 punktis b kindlaks määratud ulatuses. Ametlikud õigusaktid, mille andja on panga mõni muu üksus kui EÜ artikli 237 punktides b ja c loetletud organid, st muud organid kui juhatajate nõukogu või direktorite nõukogu, peavad seega alluma kohtulikule kontrollile, juhul kui nad on lõplikud ja tekitavad kolmandatele isikutele õiguslikke tagajärgi.

(vt punktid 46, 50, 52)

2.      Kuigi asutamislepinguga loodud õiguskaitsevahendite süsteemis kujutab kahju hüvitamise hagi võrreldes tühistamishagiga endast sõltumatut õiguskaitsevahendit, tuleb siiski silmas pidada „otsest seost” või „täiendavust”, mis esineb tühistamishagi ja kahju hüvitamise hagi vahel, juhul kui see seos või täiendavus on olemas ning nende hagide vastuvõetavuse hindamisel tuleb silmas pidada teise täiendavat olemust võrreldes esimesega, et vältida seda, et kahju hüvitamise hagi tulemus ei oleks kunstlikult eraldatud tühistamishagi tulemusest, mille suhtes ta on igal juhul mõeldud lisana või täiendavalt.

Kui kahju, mille tekitas Euroopa Investeerimispank mõnele hagejale, on alguse saanud panga sellise tegevuse elluviimise käigus, mis aitab kaasa ühenduse haldusülesannete täitmisele ja kujutab endast haldusvõimu sekkumist hankijana, ja kõnealune kahju ei tulene seega panga tegevuse elluviimisest või selle tehingutest rahandusvaldkonnas, kuulub Üldkohtu alluvusse panga vastu EÜ artikli 225 lõike 1, artikli 235 ja artikli 288 teise lõigu alusel esitatud kahju hüvitamise nõue, kuna see nõue kaasneb vastuvõetava nõudega tühistada panga õigusakt, mis tekitab lõplikke õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.

(vt punktid 55–58)

3.      Hagi vastuvõetavuse tingimuste, eriti menetluse algatamise huvi puudumise osas, mis kuulub asja läbivaatamist takistavate asjaolude hulka, tuleb Üldkohtul uurida omal algatusel, kas hagejal on huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Seda lahendit saab analoogia alusel kohaldada tühistamisnõuetele, mis on esitatud selliste hagide raames, mis sisaldavad täiendavalt ka kahju hüvitamise nõuet.

(vt punkt 62)

4.      Isegi juhul, kui hankemenetluses on hankelepingu sõlmimise otsus täielikult ellu viidud mõne teise konkurendi kasuks, säilib pakkujatel huvi selle otsuse tühistamise vastu, mis seisneb kas hankijalt algse olukorra taastamise või hankijalt tulevikus hankemenetlustesse asjakohaste muudatuste tegemise nõudmises, siis kui asjaomane hankemenetlus tunnistatakse teatud seaduslikele nõuetele mittevastavaks. Asjaolu, et hanke elluviimise leping on allkirjastatud või juba täidetud enne hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja poolt asjaomases hankemenetluses lepingu sõlmimise otsuse peale esitatud hagi osas otsuse tegemist ja asjaolu, et hankija on eduka pakkujaga sõlmitud lepinguga seotud, ei takista juhul, kui hagi põhiküsimuses rahuldatakse, tegelikult hankijal EÜ artikli 233 alusel vajalike meetmete võtmist, et tagada hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja huvide vajalik kaitse.

Kui vaidlustatud otsus hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja esitatud hagi tulemusel tühistatakse, kuid hankijal ei ole enam võimalik kõnealust hankemenetlust uuesti alustada, saab pakkuja huvisid kaitsta näiteks rahalise hüvitisega, mille suurus vastab hankelepingu sõlmimise võimaluse kaotamisele või kui on võimalik kindlalt välja selgitada, et pakkujaga oleks asjaomane hankeleping sõlmitud, siis saamata jäänud tulu hüvitamisega. Nimelt on võimalik kindlaks määrata hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja poolt õigusvastase otsuse tõttu kantud sellise kahju majanduslik väärtus, mis tuleneb sellest, et on kaotatud võimalus, et temaga sõlmitakse hankeleping.

(vt punktid 64–66)

5.      Sellist hankemenetluse dokumenti nagu hankedokumendid ei saa pidada õigusaktiks, mis puudutab kõiki pakkujaid isiklikult. Nimelt kohaldatakse sarnaselt kõigi teiste hankija koostatud hankemenetluse dokumentidega, mille hulka nad kuuluvad, hankedokumente objektiivselt määratletud olukordades ja need toovad endaga kaasa õiguslikke tagajärgi üldiselt ja abstraktselt kindlaks määratud isikute rühmale. Seega on need üldist laadi ja hankija poolt nende individuaalne teatavakstegemine pakkujatele ei võimalda igaüht nendest pakkujatest kõigist teistest isikutest EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses eristada. Niisiis ei ole hankedokumendid õigusakt, mille peale on võimalik selle sätte alusel otse hagi esitada. Seega on mõne pakkuja pakkumuse tagasilükkamise otsus esimene toiming, mida saab vaidlustada ja seega esimene toiming, mis annab sellele pakkujale õiguse hageda muu hulgas hankija koostatud hankedokumentides esitatud pakkumuste võrdlevaks hindamiseks kasutatud valemi õiguspärasust.

(vt punktid 73 ja 74)

6.      Euroopa Investeerimispanga hankemenetlusi, mida rahastatakse panga enda vahenditest, ei rahastata määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, teise osa IV jaotise sätete kohaselt ega seda enam komisjoni määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse määruse nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, teise osa III jaotise sätete alusel. Nimetatud sätted on kohaldatavad üksnes Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes ja nagu nähtub finantsmääruse artikli 88 lõikest 1, on riigihankelepingud lepingud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt nimetatud üldeelarvest.

Ent sellegipoolest tuleb panga hankemenetlused läbi viia kooskõlas asutamislepingu alusnormidega ja õiguse üldpõhimõtetega ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta eesmärkidega, mis puudutavad eelkõige kaupade vaba liikumist (EÜ artikkel 28), asutamisvabadust (EÜ artikkel 43), teenuste osutamise vabadust (EÜ artikkel 49), mittediskrimineerimist, võrdset kohtlemist, läbipaistvust ja proportsionaalsust.

Olgugi et ehitustööde, asjade ja teenuste hankedirektiivid reguleerivad ainult selliseid hankeid, mille korraldajad on liikmesriikide üksused või hankijad ja neid ei saa vahetult kohaldada ühenduse haldusasutuste hangetele, võib nende direktiivide raames kehtestatud eeskirjadele või neis väljendatud põhimõtetele siiski tugineda asjaomase haldusasutuse tegevuse vastustamiseks, kuna need direktiivid ise on vaid ühenduse haldusasutuste suhtes vahetult kohaldatavate EÜ asutamislepingu aluspõhimõtete ja õiguse üldpõhimõtete täpsem väljendus. Nimelt on ühenduse õiguse ühetaoline kohaldamine üks ühenduse õiguskorra alustest, mis on kohaldatav ühetaoliselt kõigi õigussubjektide suhtes, ja kõik õigussubjektid peavad järgima seaduslikkuse põhimõtet. Pealegi saab nende direktiivide raames kehtestatud eeskirjadele või neis väljendatud põhimõtetele viidata ühenduse haldusasutuse vastu nõude esitamiseks, kui see võtab oma funktsionaalset ja institutsioonilist iseseisvust kasutades ja talle asutamislepinguga antud volituste piires vastu õigusakti, milles viidatakse otseselt nende hankemenetlustele, mida ta korraldab oma huvides, vastavalt teatud eeskirjadele või teatud põhimõtetele, mis on esitatud kõnealustes direktiivides ja mille tulemusel kohaldatakse neid eeskirju ja põhimõtteid patere legem quam ipse fecisti (enda poolt kehtestatud seaduste täitmine) printsiibi kohaselt.

Lisaks ilmneb Euroopa Investeerimispanga hankemenetluse juhendist panga huvides teenuste, asjade ja ehitustööde hankemenetluste läbiviimise kohta, et kuigi direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta iseenesest panga suhtes ei kohaldata, on see asjakohane vahend panga kehtestatud korra mõistmiseks. Hankejuhend määrab üldreeglid, millest tulenevad õiguslikud tagajärjed kolmandatele isikutele, eelkõige neile, kes otsustavad esitada pakkumuse hankemenetluses, mida rahastatakse täielikult või osaliselt panga omavahenditest, ning teeb need reeglid panga suhtes õiguslikult siduvaks, juhul kui ta otsustab korraldada hankemenetluse oma huvides. Niisiis, kui pank kasutab kapitalituru vahendeid ja omavahendeid, eelkõige juhul, kui ta viib läbi hankemenetluse oma huvides, siis peab ta järgima nii asutamislepingu alusnorme, õiguse üldpõhimõtteid ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta eesmärke kui ka hankejuhendi eeskirju ja tõlgendama neid eeskirju lähtudes põhimõtetest, mida nende eeskirjadega soovitakse rakendada, lähtudes vajaduse korral direktiivist 2004/18, millele need eeskirjad viitavad.

(vt punktid 87–90, 92 ja 93)

7.      Kuigi ühenduse asutusel on ulatuslik kaalutlusõigus, on väga oluline pidada kinni ühenduse õiguskorraga haldusmenetlustes ette nähtud tagatistest. Mainitud tagatiste hulka kuulub eelkõige asjaomase asutuse kohustus põhjendada piisavalt oma otsuseid.

Samas tuleneb Euroopa Investeerimispanga hankemenetluse juhendist panga huvides teenuste, asjade ja ehitustööde hankemenetluste läbiviimise kohta, et osapoole nõudel edastab pank 15 päeva jooksul alates kirjaliku taotluse saamisest: kõigile pakkujatele, kelle pakkumus on vastu võetud, edukat pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised tema pakkumusega võrreldes ning eduka pakkuja nime või raamlepingu osapoolte nimed.

Selline toimimisviis on kooskõlas EÜ artiklis 253 sätestatud põhjendamiskohustusega. Hankemenetluses ei jäta asjaolu, et huvitatud pakkujad saavad põhjendatud otsuse ainult siis, kui nad seda otseselt taotlevad, mingit võimalust tõhusalt kaitsta oma õigusi Üldkohtus. Tegelikult hakkab EÜ artikli 230 viiendas lõigus kehtestatud tähtaeg kulgema alles siis, kui põhjendatud otsus on teatavaks tehtud, tingimusel et pakkuja oli esitanud põhjendatud otsuse saamise taotluse mõistliku aja jooksul oma pakkumuse tagasilükkamise otsusest teadasaamisest.

Samas, võttes arvesse hankija ulatuslikku kaalutlusõigust hankemenetluses, on talle pandud kohustus edastada piisavad põhjendused hankemenetlusest kõrvaldatud pakkujatele, kes seda taotlevad, mis eeldab, et hankija kaalub hoolikalt, millised põhjendused ta esitab ja millised on tegurid, mille alusel ta oma otsuse teeb.

Neil asjaoludel ei saa pidada kirja, mille pank saatis hankemenetlusest kõrvaldatud pakkujale, milles ta teatas edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja nime, hankelepingu sõlmimise kriteeriumide hindamispunktide osakaalud ja hindamispunktide jaotuse, olgugi et see võib endast kujutada selgituse algatust, siiski pidada piisavaks, pidades silmas nõudeid, mille kohaselt põhjendus peab selgelt ja ühemõtteliselt näitama õigusakti andja arutluskäiku. Selline pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus ei ole neil tingimustel piisavalt põhjendatud ja seega on see vastuolus nimetatud hankejuhendiga ja üldisemalt EÜ artikliga 253.

(vt punktid 100, 106–108, 112, 114, 116)

8.      Hankemenetlustes tuleb kaitsta pakkujaid hankija omavoli eest, tagades, et hankijate õigusvastaseid otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ja võimalikult kiiresti.

Kõigepealt toob pakkujate täielik õiguskaitse hankija omavoli eest seega endaga kaasa kõigile pakkujatele hankelepingu sõlmimise otsusest teatamise kohustuse, et neil oleks juhul, kui selleks nõutavad tingimused on täidetud, tegelik võimalus esitada hagi otsuse tühistamiseks. Lisaks nõuab kõnealune täielik õiguskaitse veel, et hankemenetlusest kõrvaldatud pakkujale on ette nähtud võimalus hinnata mõistliku aja jooksul küsimust, kas hankelepingu sõlmimise otsus on kehtiv, mis eeldab, et jäetakse mõistlik aeg hankemenetlusest kõrvaldatud pakkujatele hankelepingu sõlmimise otsusest teatamise ja hankelepingu allkirjastamise vahele, et võimaldada viimati nimetatutel esitada ajutiste meetmete kohaldamise taotlus EÜ artikli 242 alusel, koostoimes EÜ artikliga 243 ja EÜ artikli 225 lõikega 1, mis sätestavad, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peatab hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja pakkumuse tagasilükkamise otsuse täitmise, kuni asja sisuliselt arutav kohus teeb põhikohtuasjas otsuse vaidlustatud otsuse tühistamise kohta. Õigus täielikule ja tõhusale kohtulikule kaitsele tähendab nimelt seda, et esialgne õiguskaitse peaks olema isikutele kättesaadav juhul, kui see on vajalik hagi põhiküsimuses tehtava otsuse täieulatusliku toime tagamiseks, vältimaks lünka pädevate kohtute antavas õiguskaitses. Lõpuks peab selleks, et tõhusa õiguskaitse nõue saaks täidetud hankija järgima talle pandud põhjendamiskohustust seeläbi, et ta esitab kõigile hankemenetlusest kõrvaldatud pakkujatele, kes seda taotlevad, põhjenduse, millest piisab, et nad saaksid seda õigust kasutada võimalikult headel tingimustel ning saaksid võimaluse kõiki asjaolusid arvestades otsustada, kas neile on kasulik pädevale kohtule hagi esitada.

(vt punktid 119–122)

9.      Hankemenetluse raames tuleb kõrvaldatud pakkuja õigust kasutada hankelepingu mõne teise pakkujaga sõlmimise otsuse vastu tõhusat õiguskaitsevahendit ning ka sellele õigusele vastavat hankija kohustust teha sellele pakkujale tema taotlusel teatavaks oma otsuse põhjendused, lugeda olulisteks menetlusnormideks, kuna see õigus ja kohustus määravad hankelepingu sõlmimise otsuse ettevalmistamisel kindlaks tagatised, mis võimaldavad tõhusalt kontrollida, et otsuseni jõuti hankemenetluses erapooletult. Kui hankija ei järginud olulisi menetlusnorme, tuleb asjaomane otsus tühistada.

(vt punktid 130 ja 131)

10.    Euroopa Investeerimispanga ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida tuleb arvesse võtta hankemenetluses edukaks pakkujaks tunnistamise otsuse tegemisel, annab talle ka ulatusliku kaalutlusõiguse määrata kindlaks nii nende reeglite sisu kui ka rakendamine, mida kohaldatakse edukaks pakkujaks tunnistamise otsuse tegemisel hankemenetluses, mille ta viib läbi oma huvides.

Sellegipoolest tuleb pidada silmas hankemenetluse käigu suhtes Euroopa Investeerimispanga hankemenetluse juhendis panga huvides teenuste, asjade ja ehitustööde hankemenetluste läbiviimise kohta kehtestatud eeskirju, mille eesmärk on tagada, et pank teostab talle hankelepingu sõlmimise tingimuste määramisel antud kaalutlusõigust järgides hankelepingu sõlmimiseks pakkumusi hinnates võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Nende eeskirjade eesmärk on seega esiteks võimaldada kõigil mõistlikult informeeritud ja tavapäraselt hoolikatel pakkujatel tõlgendada lepingu sõlmimise kriteeriume ühel ja samal viisil ning järelikult asetada nad samaväärsesse olukorda pakkumuse koostamisel ja teiseks tagada proportsionaalsuse põhimõtte järgimine.

Kuigi on tõsi, et nimetatud hankejuhendis ei ole ammendavalt loetletud tingimused, mida hankija võib seada, kui hankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajaga, ja nimetatud hankejuhend annab hankijale õiguse valida hankelepingu sõlmimise tingimused omal äranägemisel, peab nende valimine siiski toimuma üksnes eesmärgiga selgitada välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Niisiis on hankelepingu sõlmimise tingimusena välistatud tingimused, mille eesmärk ei ole selgitada välja mitte majanduslikult soodsaim pakkumus, vaid mis on sisuliselt seotud pakkujate võimekusega asjaomast hankelepingut täita, mis kuulub pakkujate kvalifitseerimise etappi ning mida ei saa võtta arvesse pakkumuste võrdleval hindamisel.

Kui sellise pakkuja pakkumus, keda ei ole kõrvaldatud hankemenetlusest ja kes vastab hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustele, ei tundu hankija arvates olevat hanketeates esitatud hankelepingu sõlmimise tingimustest lähtudes majanduslikult soodsaim, siis peab hankija ta hankemenetlusest kõrvaldama, kuna hankijal ei ole kõigest hoolimata lubatud kõrvale kalduda hankemenetluse ülesehitusest, muutes mõnd hankelepingu sõlmimise olulist tingimust. Kui hankijal oleks nimelt õigus muuta oma soovi kohaselt hankemenetluse käigus isegi selliseid hankelepingu sõlmimise tingimusi nagu hankelepingu sõlmimise kriteeriumide hindamispunktide osakaalud, ilma et see oleks asjaomasel juhul kohaldatavate eeskirjadega otseselt lubatud, siis moonutaks see esialgu kindlaks määratud hankelepingu sõlmimist reguleerivaid tingimusi. Lisaks toob selline tegevus paratamatult kaasa läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumise, sest tagatud ei ole hankelepingu sõlmimise tingimuste ühetaoline kohaldamine ja menetluse erapooletus.

(vt punktid 137 ja 138, 141 ja 142, 160)

11.    Kui Euroopa Investeerimispanga hankelepingu sõlmimise otsuse tühistamismenetluse raames ei ole Üldkohtule esitatud ühtki tõendit, mis võimaldaks tal kindlalt järeldada või välistada, et muudatused eduka pakkuja pakkumuses ja tehnilistele tingimustele ja majanduslikule tingimusele antavate hindamispunktide osakaalus, mis tehti enne kui võeti vastu vaidlustatud otsus, olid sellised, mis moonutasid pakkumuste võrdleval hindamisel antud hinnanguid hankemenetlusest kõrvaldatud pakkujate kahjuks viisil, mis võis mõjutada hankemenetluse tulemust, siis tuleb seda kahtlust tõlgendada Euroopa Investeerimispanga kui hankija kahjuks.

(vt punkt 181)

12.    Kui kahju hüvitamise hagi raames ei ole võimalik tuvastada põhjusliku seose esinemist hankija poolt pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse, mis on tunnistatud õigusvastaseks, ja hageja viidatud kahju vahel, mis tulenes hanke enda kaotamisest, siis ei ole hageja suutnud põhjendada oma nõuet hüvitada kahju, mis tulenes sellest, et hankija ei sõlminud temaga hankelepingut ning seetõttu ei saanud ta hankelepingut täita.

See ei mõjuta hüvitist, mida hageja võib ELTL artikli 266 alusel saada vaidlustatud otsuse tühistamise tõttu oma algse olukorra taastamiseks.

(vt punktid 212, 214)