AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)

23. november 2010

Kohtuasi F‑50/08

Gábor Bartha

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Avalik konkurss – Reservnimekirja kandmata jätmine – Meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus konkursikomisjonis

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega G. Bartha palub sisuliselt esiteks, et tühistataks avaliku konkursi EPSO/AD/56/06 konkursikomisjoni otsus, millega talle anti teada, et ta ei saanud nimetatud konkursi katsel läbi, ja teiseks, et komisjoni kohustataks hüvitama selle otsuse tagajärjel talle tekkinud kahju.

Otsus: Tühistada 23. jaanuari 2008. aasta otsus, millega konkursi EPSO/AD/56/06 komisjon lükkas tagasi hageja taotluse vaadata uuesti läbi tema kandidatuuri tagasilükkamise otsus. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Varasema otsuse läbivaatamise järel tehtud otsus

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 2)

2.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Koosseis

(Personalieeskirjad, III lisa, artikli 3 viies lõik)

4.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos

1.      Juhul, kui konkursikandidaat, keda konkursi tulemusel koostatud reservnimekirja ei kantud, taotleb konkursikomisjoni otsuse uuesti läbivaatamist, on isikut kahjustavaks meetmeks otsus, mille see komisjon tegi pärast seda, kui oli kandidaadi olukorra uuesti läbi vaadanud.

(vt punkt 22)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 13. detsember 2006, kohtuasi T‑173/05: Heus vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑329 ja II‑A‑2‑1695, punkt 19).

2.      Kaebuse ja hagiavalduse vastavuse nõuet on rikutud üksnes siis, kui kohtule esitatud hagis muudetakse kaebuse eset või alust, kusjuures aluse mõistet tuleb tõlgendada laialt. Niisuguse tõlgenduse kohaselt tuleb tühistamisnõuete puhul „vaidluse aluse” all mõista vaidlustatud akti sisemise õiguspärasuse vaidlustamist hageja poolt, või teise võimalusena selle välise õiguspärasuse vaidlustamist. Järelikult, ja ilma et see mõjutaks õigusvastasuse väidet ja avalikul huvil põhinevaid väiteid, on vaidluse alus muutunud ja vastavuse nõuet on järelikult rikutud, kui hageja, kes on kaebuses üksnes kritiseerinud teda kahjustava akti ja selle menetluslike aspektide vormilist õiguspärasust, esitas hagis sisulised väited, või vastupidi, kui hageja, kes on kaebuses vaidlustanud tema huve kahjustava akti sisulise õiguspärasuse, esitas hagi, mis sisaldab selle akti vormilise õiguspärasusega seotud väiteid.

(vt punkt 34)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 1. juuli 2010, kohtuasi F‑45/07: Mandt vs. parlament (punktid 119 ja 120).

3.      Konkursikomisjon, kuhu liikmete nimekirja avaldamise hetkel kuulus enam kui neli põhiliiget, vastab personalieeskirjade III lisa artikli 3 viienda lõigu tingimustele üksnes siis, kui selle põhiliikmete hulgas on vähemalt kaks mõlemast soost liiget.

Siiski võib nõuet, et arvesse peab võtma konkursikomisjoni põhiliikmeid nende liikmete nimekirja avaldamise hetkel, piirata konkreetsel juhul, kus vaatamata asjaolule, et konkursikomitee koostamine ei vastanud selles faasis personalieeskirjade III lisa artikli 3 viienda lõigu sätetele, vastas konkursikomisjoni koosseis katsete tegeliku toimumise ajal sellele eeskirjale. Nimelt on sellises olukorras täielikult täidetud selle sätte eesmärk – tagada, et konkursi kandidaadi sooritust hindaks komisjon, milles on tagatud naiste ja meeste tasakaalustatud esindatus.

(vt punktid 43 ja 44)

4.      Administratsiooni vastutuse tekkimine eeldab, et esineksid koos teatud tingimused, milleks on institutsioonidele etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tegelik tekkimine ja põhjusliku seose olemasolu tegevuse ja väidetava kahju vahel. Need kolm tingimust peavad esinema koos. Kui nendest üks puudub, võib hüvitist käsitlevad nõuded jätta rahuldamata.

Mis puudutab põhjuslikku seost, siis on põhimõtteliselt vajalik, et hageja tõendab, et institutsiooni toime pandud rikkumise ja viidatud kahju vahel on vahetu ja kindel põhjuslik seos.

Siiski võib pidada põhjuslikku seost kohtupraktikas nõutava kindlusastmega tõendatuks, kui liidu institutsiooni õigusvastase teo tagajärjeks saab pidada mitte tingimata seda, et isikut ei ole tööle võetud – sest huvitatud isik ei suuda kunagi tõendada, et tal olnuks sellele õigus –, vaid seda, et isik on jäänud ilma ka tõsisest võimalusest saada ametnikuks või teenistujaks, mille tõttu ta on kandnud varalist kahju sissetuleku kaotamise näol.

(vt punktid 53–55)

Viited:

Euroopa Kohus: 1. juuni 1994, kohtuasi C‑136/92 P: komisjon vs. Brazzelli Lualdi jt (EKL 1994, lk I‑1981, punkt 42); 21. veebruar 2008, kohtuasi C‑348/06 P: komisjon vs. Girardot (EKL 2008, lk I‑833, punkt 52).

Esimese Astme Kohus: 28. september 1999, kohtuasi T‑140/07: Hautem vs. EIP (EKL AT 1999, lk I‑A‑171 ja II‑897, punkt 85); 5. oktoober 2004, kohtuasi T‑45/01: Sanders jt vs. komisjon (EKL 2004, lk II‑3315, punkt 150).

Avaliku Teenistuse Kohus: 22. oktoober 2008, kohtuasi F‑46/07: Tzirani vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑323 ja II‑A‑1‑1773, punkt 218).