Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Županijski Sud u Zagrebu (Horvaatia) 18. mail 2017 – Ured za suzbijanje korupcije i organiziranog kriminaliteta versus AY

(kohtuasi C-268/17)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Županijski Sud u Zagrebu

Põhikohtuasja pooled

Süüdistaja: Ured za suzbijanje korupcije i organiziranog kriminaliteta

Süüdistatav: AY

Eelotsuse küsimused

1.    Kas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et isiku suhtes ei alustatud menetlust seoses süüteoga, mille kohta on tehtud Euroopa vahistamismäärus, või et see lõpetati, puudutab ainult süütegu, mille kohta on tehtud Euroopa vahistamismäärus, või tuleb seda õigusnormi mõista nii, et menetlusest loobumine või selle lõpetamine peab puudutama ka tagaotsitavat isikut kui kahtlustatavat/süüdistatavat selle menetluse raames?

2. Kas liikmesriik võib tehtud Euroopa vahistamismääruse täitmisest raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 punkti 3 alusel keelduda, kui teise liikmesriigi õigusasutus otsustas süüteo suhtes, mille kohta on tehtud Euroopa vahistamismäärus, menetlust mitte alustada või selle lõpetada, juhul kui asjaomase menetluse raames oli tagaotsitav isik tunnistaja, mitte kahtlustatava/süüdistatava staatuses?

3. Kas otsus lõpetada uurimine, mille raames tagaotsitav isik ei olnud kahtlustatav, vaid ta kuulati üle tunnistajana, on teiste liikmesriikide jaoks alus tehtud Euroopa vahistamismäärust mitte menetleda vastavalt raamotsuse 2002/584/JSK artikli 3 punktile 2?

4. Millises seoses on raamotsuse artikli 3 punktis 2 ette nähtud isiku üleandmisest keeldumise kohustuslik alus juhul, kui „vahistamismäärust täitev õigusasutus teab, et tagaotsitava suhtes on samade tegude eest teises liikmesriigis langetatud lõplik kohtuotsus“, ja raamotsuse artikli 4 punktis 3 ette nähtud isiku üleandmisest keeldumise vabatahtlik alus juhul, kui „tagaotsitava suhtes on liikmesriigis seoses samade tegudega langetatud lõplik kohtuotsus, mis ei võimalda menetlust jätkata“?

5. Kas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et vahistamismäärust täitev riik on kohustatud vastu võtma otsuse iga talle edastatud Euroopa vahistamismääruse kohta ja seda ka siis, kui ta on juba teinud otsuse varasema Euroopa vahistamismääruse kohta, mille on teinud teine õigusasutus sama tagaotsitava isiku suhtes sama kriminaalmenetluse raames, ja kui uus Euroopa vahistamismäärus on tehtud seetõttu, et asjaolud Euroopa vahistamismääruse teinud riigis on muutunud (tagasisaatmisotsus –kriminaalmenetluse algatamine, süüteo toimepanemise kaudsete tõendite rangem käsitlus, uus pädev õigusasutus/kohus)?

____________