3. novembril 2010 esitatud hagi - Prantsusmaa versus komisjon

(kohtuasi T-516/10)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Prantsusmaa Vabariik (esindajad: E. Belliard, G. de Bergues ja B. Cabouat)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

tühistada komisjoni 23. augusti 2010. aasta otsus K(2010) 5724 (lõplik), mis puudutab finantskorrektsioone EAGGF arendusrahastust antud abile, mis anti ühenduse algatusprogrammis CCI 2000.FR.060.PC.001 (Prantsusmaa - LEADER+);

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagiavalduses palub hageja tühistada komisjoni 23. augusti 2010. aasta otsuse K(2010) 5724 (lõplik), mis puudutab finantskorrektsioone EAGGF arendusrahastust antud abile, mis anti ühenduse algatusprogrammis CCI 2000.FR.060.PC.001 (Prantsusmaa - LEADER+). See otsus sätestab, et EAGGF arendusrahastut, mis eraldati komisjoni 7. augusti 2001. aasta otsuse K(2001) 2094 alusel ühenduse algatusprogrammis Leader+ Prantsusmaal tehtud kulutustele, vähendati 7 437 217,61 euro võrra.

Kõigepealt märgib hageja, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada põhjusel, et komisjon andis määruse nr 1260/1999¹ artikli 9 punktile l ning artikli 32 lõike 1 kolmandale lõigule vale tõlgenduse ja kohaldas neid sätteid valesti. Komisjon leidis nimelt, et kohalikud tegevusrühmad (KTR) olid ühenduse algatusprogrammi Leader+ lõplikud abisaajad. Selle programmi lõplikud abisaajad ei ole aga mitte KTR-id, vaid projekti elluviijad. Järelikult ei pidanud komisjon vastupidi oma väitele eelrahastama kulutusi, mille olid teinud algatusprogrammi Leader+ lõplikud abisaajad.

Teise võimalusena väidab hageja, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kuna komisjon rikkus õiguspärase ootuse põhimõtet. Kuna aprillis 2005 läbi viidud auditi järel ei koostanud komisjon auditi järeldusi ning seejärel ei katkestanud asjaomaseid kulutusi, jättis komisjoni tegevus Prantsuse ametivõimudele mulje, et komisjon ei sea kahtluse alla nende tõlgendust KTR-i rolli kohta ning et igal juhul ei sisalda nende kulutuste deklareerimise juhtimissüsteem olulisi puudusi, mis põhjendaks finantskorrektsiooni.

Kolmanda võimalusena leiab hageja, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kuna komisjon oleks pidanud kasutama madalamat finantskorrektsiooni summat. Esiteks tegi komisjon vea seoses 5% suuruse finantskorrektsiooni arvutamisel arvesse võetava summaga. Teiseks rikkus komisjon määruse nr 1260/1999 artikli 39 lõiget 3, kuna ta ei kasutanud finantskorrektsiooni, mis on proportsionaalne tuvastatud puuduste finantsmõju.

____________

¹ - Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, lk 1, EÜT eriväljaanne 14/01, lk 31).