Liidetud kohtuasjad T-349/06, T-371/06, T-14/07, T-15/07 ja kohtuasi T‑332/07

Saksamaa Liitvabariik

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

ERF – Rahalise abi vähendamine – Rahastamiskavade muutmine komisjoni heakskiiduta – Mõiste „oluline muudatus” – Määruse (EMÜ) nr 4253/88 artikkel 24 – Tühistamishagi

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus – Struktuuriabi – Ühendusepoolne rahastamine – Rahalise abi andmine

(Nõukogu määrus nr 4253/88, määrusega nr 2082/93 muudetud kujul, artikkel 24 ja artikli 25 lõige5)

2.      Ühenduse õigus – Tõlgendamine – Mitmekeelsed õigusaktid

3.      Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus – Struktuuriabi – Ühendusepoolne rahastamine – Rahalise abi ülekandmine

(Nõukogu määrus nr 4253/88, määrusega nr 2082/93 muudetud kujul, artikkel 24)

1.      Iga struktuurifondidest eraldatud rahalist abi tuleb rakendada vastavalt selle heakskiitmise otsusele ja eeskätt vastava otsuse lisas olevale rahastamistabelile, sest see on komisjoni ja liikmesriigi ametiasutuste ühist seisukohta peegeldav programmdokument. Komisjoni heakskiidetud rahastamiskava muutmine tema nõusolekuta toob põhimõtteliselt kaasa kõnesolevale programmile eraldatud abisumma vähendamise, sõltumata muudatuste kvalitatiivsest või kvantitatiivsest tähtsusest.

Sellises kontekstis tuleb komisjoni suuniseid struktuurifondide rakendusmeetmete (1994–1999) finantsaruandluse kohta, mis lubavad abisummade ülekandeid selle programmi eri meetmete vahel, millele rahaline abi anti, kui kehtiva rahastamiskava järgset alaprogrammi kogusummat ei ületata, mõista programmide finantsaruandlust lihtsustavana selles mõttes, et komisjon aktsepteerib teatavat paindlikkust selle kaalutlusruumi alusel, mis on talle antud määruse nr 4253/88, millega nähakse ette sätted määruse nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega, muudetud määrusega nr 2082/93, artikliga 24, et otsustada, kas ühenduse abi tuleb vähendada või peatada, ning sellest tulenevalt ei too suuniste tingimusi täitvad muudatused kaasa abi vähendamist ka juhul, kui neid muudatusi ei esitatud komisjonile heakskiidu saamiseks. Eelnevast tuleneb, et suuniste punkti 6.2, mis sätestab kõnealuse paindlikkuse klausli, tuleb tõlgendada kitsendavalt. Määruse nr 4253/88 artikli 25 lõikes 5 on ette nähtud ametlik menetlus rahastamiskavade muutmiseks, mis on kohustuslik nii liikmesriikidele kui ka komisjonile, nii et järelikult peaks nende juhtumite hulk, mil liikmesriigid saab selle menetluse järgimisest vabastada ilma abisumma vähendamise riskita, olema nii väike kui võimalik.

(vt punktid 60, 64, 72)

2.      Ühenduse õigusnormi grammatilise tõlgendamise raames tuleb arvestada asjaolu, et kuna ühenduse õigusaktid on koostatud paljudes keeltes ning kõik keeleversioonid on võrdselt autentsed, eeldab sellise õigusnormi tõlgendamine keeleversioonide võrdlust. Ühenduse õiguse sätete ühetaolise tõlgendamise nõue välistab ühe keeleversiooni käsitlemise teistest eraldi ning nõuab kahtluse korral selle tõlgendamist ja kohaldamist teistes ametlikes keeltes koostatud versioone arvestades, isegi kui see tähendab kõnealuse sätte tõlgendamist ja kohaldamist viisil, mis erineb ühes või mitmes keeleversioonis sisalduvate mõistete tegelikust või tavapärasest tähendusest ja läheb nii vastuollu õiguskindluse nõuetega.

(vt punkt 67)

3.      Ühenduse õigusnormidega loodud toetuste süsteemi raames ei piisa kava elluviimise tõendamisest rahalise abi väljamaksmise nõude õigustamiseks. See süsteem tugineb eelkõige terve rea kohustuste täitmisele abisaaja poolt, millest on omakorda seatud sõltuvusse ettenähtud rahalise abi saamine. Kui abisaaja ei täida osaliselt või tervenisti neid kohustusi, nt ei pea kinni õiguslikust ja finantsraamistikust, lubab määruse nr 4253/88, millega nähakse ette sätted määruse nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega, muudetud määrusega nr 2082/93, artikkel 24 komisjonil uuesti läbi vaadata kõnealuse abi eraldamise otsusest talle tulenevate kohustuste ulatuse. Väljakujunenud kohtupraktikast ilmneb samuti, et ühenduse süsteemi nõuetekohase toimimise seisukohalt põhjapaneva tähtsusega kohustuste rikkumist võib karistada ühenduse õigusnormidest lähtuva õiguse kaotusega, ilma et sellega kaasneks proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine.

(vt punkt 77)