Kohtuasi T‑548/14

Hispaania Kuningriik

versus

Euroopa Komisjon

Tolliliit – Ecuadori päritolu tuunist valmistatud toodete import – Imporditollimaksu tollivormistusjärgne sissenõudmine – Imporditollimaksu sissenõudmata jätmise taotlus – Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punkt b ja artikkel 236 – Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatis importijatele – Heausksus – Imporditollimaksu vähendamise taotlus – Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikkel 239

Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda) 15. detsembri 2016. aasta otsus

1.      Euroopa Liidu omavahendid – Impordi- ja eksporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine – Määruse nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punktis b sätestatud imporditollimaksu järelarvestuskande tegemata jätmise tingimused – Kumulatiivne laad

(nõukogu määrus nr 2913/92, artikli 220 lõike 2 punkt b)

2.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguskindlus – Õigusnormid, mis võivad tekitada rahalisi kohustusi

3.      Euroopa Liidu omavahendid – Impordi- ja eksporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine – Määruse nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punktis b sätestatud imporditollimaksu järelarvestuskande tegemata jätmise tingimused – Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatis importijatele põhjendatud kahtluste kohata seoses sooduskohtlemise õige kohaldamisega – Nõue, et teatis oleks selge ja täpne

(nõukogu määrus nr 2913/92, artikli 220 lõike 2 punkti b neljas ja viies lõik)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 27–29)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 44)

3.      Määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 220 lõike 2 punkti b enda tekstist tuleneb, et Euroopa Liidu Teatajas importijatele adresseeritud teatise, milles avaldatakse kahtlust, kas soodustatud kolmas riik kohaldab sooduskohtlemist nõuetekohaselt, avaldamine välistab importijate võimaluse tugineda avaldamisest alates heausksusele, tagades nii väga kõrgel tasemel õiguskindluse ja kohustades liikmesriigi ametiasutusi või komisjoni lükkama tagasi imporditollimaksu sissenõudmata jätmise taotluse. Arvestades importijatele adresseeritud teatise suurt tähtsust, peab mainitud teatis olema eriti selge eelkõige küsimuses, millised riigid on sellega hõlmatud. Veelgi enam on see nii selle tõttu, et ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b viienda lõigu kohaselt peab sellises teatises väljenduma põhjendatud kahtlus, kas „soodustatud riik“ kohaldab sooduskorda nõuetekohaselt. Kui seda teatist ei saa tõlgendada nii, et see viitab piisava täpsusega ka kolmandast riigist pärinevale impordile, siis ei saa nõuda, et vastutav isik pidanuks oma tegevusviisi sellest riigist pärineva impordi suhtes pärast selle teatise avaldamist muutma. Eeltoodust erinev tõlgendamine vähendaks ettevõtjate õiguskindlust, kuna nad oleks sunnitud mis tahes importijatele adresseeritud teatise reguleerimisalas kaheldes alati ettevaatuse mõttes kohaldama täiendavaid kaitsemeetmeid, ning tegema seda ka siis, kui import pärineb riigist, mida komisjoni kahtluste objektina täpselt määratletud ei ole.

(vt punktid 46, 60 ja 76)