Kohtuasi T‑402/12

Carl Schlyter

versus

Euroopa Komisjon

Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Artikli 4 lõike 2 kolmas taane – Uurimise eesmärkide kaitse erand – Määrus (EÜ) nr 1367/2006 – Artikli 6 lõige 1 – Komisjoni üksikasjalik arvamus nanoosakestest koosnevate ainete iga‑aastase deklaratsiooni sisu ja esitamise tingimusi käsitleva määruse eelnõu kohta, millest Prantsuse ametiasutus teatas komisjonile direktiivi 98/34/EÜ sätete kohaselt – Dokumendi väljastamisest keeldumine

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 16. aprill 2015

1.      Õigusaktide ühtlustamine – Tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord – Direktiiv 98/34 – Liikmesriikide kohustus teavitada komisjoni kõigist tehniliste eeskirjade eelnõudest – Ulatus – Kohustuse rikkumine – Tagajärjed

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34, muudetud direktiiviga 98/48, artikli 8 lõige 1)

2.      Euroopa Liidu Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kitsalt tõlgendamine ja kohaldamine – Institutsiooni kohustus hinnata dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Ulatus – Dokumendi väljastamisest keeldumine – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(ELTL artikkel 296; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2)

3.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse – Ulatus – Kohaldamine direktiivi 98/34 raames esitatud komisjoni üksikasjaliku arvamuse suhtes – Välistamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 kolmas taane; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34, muudetud direktiiviga 98/48, artikli 8 lõige 9)

4.      Õigusaktide ühtlustamine – Tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord – Direktiiv 98/34 – Liikmesriikide kohustus teavitada komisjoni kõigist tehniliste eeskirjade eelnõudest – Teatamismenetluse eristamine liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlusest

(ELTL artikkel 258; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34, muudetud direktiiviga 98/48, artikli 8 lõige 9)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 38)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 49–51 ja 76)

3.      Direktiivis 98/34, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, ette nähtud menetluse raames esitatud komisjoni üksikasjalik arvamus ei ole uurimine määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 kolmanda taande tähenduses, st osa sellisest menetlusest, mille käigus haldusorgan kogub teavet ja kontrollib enne otsuse tegemist teatavate faktide paikapidavust.

Nimelt esiteks ei pea komisjon direktiivis 98/34 ette nähtud menetluse raames enne üksikasjaliku arvamuse esitamist teavet koguma. Teiseks, kuigi komisjon kontrollib teavitavalt liikmesriigilt saadud teabe alusel teatavate faktide paikapidavust, ei tee ta siiski otsust, vaid esitab vajaduse korral ajutise arvamuse, mis ei ole siduv. Nimelt on üksikasjalik arvamus pelgalt tehniliste eeskirjade eelnõu analüüsi tulemus, mille lõpus komisjon otsustab, kas tehniliste eeskirjade eelnõu sisaldab üksikasju, mis võivad siseturul tõkestada kaupade ja teenuste vaba liikumist või piirata teenuseosutajate asutamisvabadust Lisaks sellele ei peegelda üksikasjalik arvamus tingimata komisjoni lõplikku seisukohta, sest pärast arvamuse esitamist teavitab liikmesriik komisjoni sellest, kuidas ta kavatseb sellele arvamusele reageerida, ning komisjon kommenteerib seda vastust.

Direktiivis 98/34 ette nähtud menetluse raames komisjoni esitatud üksikasjalik arvamus ei ole samuti rikkumise tuvastamise eesmärgil pädeva asutuse poolt läbiviidud uurimise tulemus. Olemuse poolest on tehniliste eeskirjade eelnõu nimelt ettevalmistav dokument, mida saab arendada ja muuta. Kui tehnilisi eeskirju vastu võetud ei ole, siis ei saa need rikkuda siseturul kaupade ja teenuste vaba liikumist või teenuseosutajate asutamisvabadust reguleerivaid norme. Seega ei saa liikmesriigile, kellele arvamus on adresseeritud, heita ette liidu õiguse rikkumist, kuna direktiivi 98/34 alusel üksikasjaliku arvamuse esitamise hetkel olid liikmesriigi tehnilised eeskirjad alles eelnõu staadiumis.

Lisaks tuleb tõdeda, et isegi kui oletada, et üksikasjaliku arvamuse puhul on tegemist uurimisega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande tähenduses, ei ole selles sättes kehtestatud erandi eesmärk mitte uurimise kui sellise, vaid uurimise eesmärgi kaitse. Seda arvestades ei kahjusta direktiivis 98/34 ette nähtud menetluse raames esitatud komisjoni üksikasjaliku arvamuse ooteajal avalikustamine tingimata selle menetluse eesmärki. Nimelt ei kahjusta eesmärki ehk liidu õigusega kooskõlas olevaid riigisiseseid tehnilisi eeskirju see, kui komisjon avalikustab oma üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt tehniliste eeskirjade eelnõu teatavad üksikasjad võivad siseturul tõkestada kaupade või teenuste vaba liikumist või piirata teenuseosutajate asutamisvabadust. Liikmesriik käsitab sellist avalikustamist hoopis täiendava ergutamisena tagada oma tehniliste eeskirjade kooskõla neid põhivabadusi reguleerivate liidu õigusnormidega.

(vt punktid 55, 56, 58–61, 63, 64, 84 ja 87)

4.      Direktiivis 98/34, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, ette nähtud menetluse raames teostatav kontroll erineb põhiolemuselt ELTL artikli 258 alusel liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluses toimuvast kontrollist. Direktiivis 98/34 ette nähtud teatamismenetlus on näide eelkontrollist, mille eesmärk on tagada, et liikmesriik võtab vastu kavandatavate tehniliste eeskirjade eelnõu, mis on kooskõlas liidu õigusega. Selle menetluse vältel ei saa asjaomast liikmesriiki süüdistada üheski liidu õiguse rikkumises, kuna menetluse eesmärk ongi tehniliste eeskirjade eelnõu ja liidu õiguse vaheliste võimalike vastuolude ärahoidmine. Komisjoni seisukohavõtt ei saa seega olla siduv ja mingi toimingu eest sanktsioonide kehtestamisele suunatud.

Liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlus on seevastu klassikaline näide järelkontrollist, mille käigus kontrollitakse riigisiseseid meetmeid pärast seda, kui liikmesriik on need vastu võtnud, ning mille eesmärk on taastada õiguskorra järgimine. Vastab tõele, et liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlusse kuuluvasse kohtueelsesse etappi kuulub ka komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vaheline dialoog. Sellegipoolest on eesmärk komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vaheliste lahkarvamuste lahendamine kokkuleppe teel, ning kui kokkuleppele ei jõuta, siis Euroopa Kohtusse pöördumine kehtiva ja siseturul õiguslikke tagajärgi tekitava riigisisese meetme kooskõlalisuse puudumise tõttu.

Sellega seoses ei ole direktiivis 98/34 ette nähtud menetluse raames esitatud komisjoni üksikasjalik arvamus märgukiri, sest formaalselt ei ole menetluse selles staadiumis komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahel lahkarvamusi. Kuna tehnilised eeskirjad on alles kavandamise faasis, siis ei ole nimelt tõendatud komisjoni poolt üksikasjalikus arvamuses esile tõstetud võimalik vastuolu nende eeskirjade ja liidu õiguse vahel, mis on selles mõttes üksnes oletuslik. Lisaks on komisjoni üksikasjalikus arvamuses väljendatud seisukoht esialgne selles mõttes, et vastavalt selle direktiivi artiklile 9 on tegemist komisjoni esialgse seisukohaga. Üksikasjaliku arvamuse ajutine olemus välistab võimaluse, et see kahjustab hilisemaid läbirääkimisi liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse raames. Nimelt eeldab liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlus esiteks seda, et komisjon kinnitab oma seisukoha märgukirjas. Kui komisjoni seisukoht on kinnitamata, siis ei saa see läbirääkimisi kahjustada.

(vt punktid 78–81)