Kohtuasi T‑403/12
Intrasoft International SA
versus
Euroopa Komisjon
Teenuste hankemenetlused – Hankemenetlus – Tehniline abi Serbia tolliametile tollisüsteemi ajakohastamise toetamiseks – Huvide konflikt – Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine Euroopa Liidu Serbia delegatsiooni poolt – Pakkumuse tagasilükkamise peale esitatud vaide vaikimisi rahuldamata jätmine
Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 13. oktoobri 2015. aasta otsus
1. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Tagajärgede hindamine akti sisu järgi
(ELTL artikli 263 esimene lõik)
2. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Liidu delegatsiooni kiri, milles teavitatakse pakkujat sellest, et tal ei ole huvide konflikti tõttu õigust hankelepingu sõlmimise etapis osaleda – Hõlmamine
(ELTL artikkel 263)
3. Tühistamishagi – Kostja – Liidu delegatsioon – Liidu organi või asutuse staatuse puudumine – Liidu delegatsiooni juhi aktid hankemenetluses – Komisjonile omistatavad aktid
(ELTL artiklid 221 ja 263)
4. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Õigus esitada hagi – Hankemenetlus – Hankija otsus, mis on adresseeritud hankijast konsortsiumile, kellel ei ole juriidilise isiku staatust – Nimetatud konsortsiumi liikmest äriühingu hagi – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
5. Tühistamishagi – Tähtaeg – Aegumine – Sellises hankemenetluses institutsiooni otsuse peale esitatud hagi, milles on ette nähtud vaidluste lahendamine vabatahtlikus kokkuleppemenetluses – Hageja poolt sellise kokkuleppemenetluse kasutamine – Tühistamishagi esitamise tähtaja kulgemisele mõju puudumine
(ELTL artikkel 263)
6. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Tekkinud ja olemasoleva huvi tingimus – Hagi, mille tulemusel võib selle esitanud pool saada mingit kasu
(ELTL artikkel 263)
7. Tühistamishagi – Sellise otsuse peale esitatud hagi, mis kinnitab varasemat, jõustunud otsust – Vastuvõetamatus – Kinnitava otsuse mõiste – Uute asjaolude puudumine võrreldes varasema otsusega ja otsuse adressaadi olukorra läbivaatamise puudumine
(ELTL artikkel 263)
8. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Kohustus anda väljalangenud pakkujatele või taotlejatele nende taotlusel, täiendavat teavet tagasilükkamise põhjuste kohta – Sellise kohustuse täitmine, mille tagajärjeks ei ole pakkumust tagasilükkava otsuse asendamine
(nõukogu määrus nr 1605/2002; komisjoni määrus nr 2342/2002, artikli 149 lõike 3 neljas lõik)
9. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Institutsiooni hoidumine vastamast väljalangenud pakkuja vaidele sellises hankemenetluses, milles on ette nähtud vaidluste lahendamine vabatahtlikus kokkuleppemenetluses – Välistamine
(ELTL artikkel 263)
10. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Lepingute sõlmimine – Pakkujate kõrvaldamine huvide konflikti korral – Mõiste „huvide konflikt“ – Pakkuja kuulumine sellisesse konsortsiumi, kes on koostanud mõne varasema hanke dokumendid, mis on hiljem võetud asjassepuutuva hanke dokumentide koostamisel aluseks – Kui pakkuja ei ole varsema hanke ettevalmistamisel osalenud – Huvide konflikti puudumine
(nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 94 punkt a)
11. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Lepingute sõlmimine – Pakkujate kõrvaldamine huvide konflikti korral – Tingimused – Pakkuja pakkumuse ja olukorra konkreetne hindamine – Vajadus tuvastada, et oht oleks tegelik mitte oletuslik
(nõukogu määrus nr 1605/2002, artikkel 94)
12. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Kohustus järgida pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet – Ulatus
(nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 89 lõige 1; komisjoni määrus nr 2342/2002)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 28–30)
2. Akti siduvaid õiguslikke tagajärgi tuleb hinnata lähtuvalt objektiivsetest kriteeriumidest nagu selle akti sisu, võttes vajaduse korral arvesse selle akti vastuvõtmisega seotud asjaolusid ning akti vastu võtnud institutsiooni pädevust.
Mis puutub komisjoni edasivolitatud hankijana tegutseva liidu delegatsiooni kirja, millega selle koostaja võttis seisukoha pakkuja õiguse suhtes osaleda eduka pakkuja valimise etapis ning teatas, et pakkujal oli huvide konflikt ning et seetõttu ei ole võimalik hankelepingut sõlmida konsortsiumiga, kuhu huvitatud isik kuulus, siis selle kirja sisu, õiguslikku ja faktilist konteksti ning selle koostaja pädevust arvestades on see kiri selle pakkuja huve kahjustav akt, mille peale võib Üldkohtule esitada tühistamishagi.
(vt punktid 32 ja 43–45)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 34)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 35)
5. Mis puutub liidu delegatsiooni kirja, milles pakkujale teatakse, et lepingut temaga ei sõlmita, siis selles kirjas – kookõlas komisjoni välistegevuse raames lepingute sõlmimise korda käsitleva praktilise juhendi punktiga 2.4.15.1 – toodud märge võimaluse kohta esitada vaie ei võta akti adressaadilt õigust esitada liidu õiguses sõnaselgelt ette nähtud tähtaja jooksul Üldkohtusse hagi. Sellest tuleneb, et selline võimalus ei vabasta huvitatud isikut kohustusest neid tähtaegu Üldkohtule tühistamishagi esitamisel järgida. Hagi esitamiseks ei pea huvitatud isik ootama oma vaidele vastust.
(vt punktid 38, 39 ja 46)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 47)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 48, 50, 52 ja 54)
8. Kuigi komisjoni määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse määruse nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikli 149 lõike 3 neljanda lõigu kohaselt võivad väljalangenud pakkujad või taotlejad kirjalikult taotleda hankijalt lisateavet tagasilükkamise põhjuste kohta, ei asenda sellise lisateabe andmine otsust, millega asjaomase pakkuja pakkumus tagasi lükati, kuna sellise otsuse põhjendamine võib toimuda mitmes etapis.
(vt punkt 51)
9. Institutsiooni vaikimine juhul, kui tal palutakse võtta seisukoht, ei saa iseenesest luua õiguslikke tagajärgi, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusnormides sõnaselgelt ette nähtud. Kui aga puuduvad sellised sõnaselged sätted, mis määraksid kindlaks tähtaja, mille lõppedes loetakse otsus vaikimisi vastu võetuks, ja määratleksid otsuse sisu, ei saa institutsiooni tegevusetust võrdsustada otsusega, seadmata sellega kahtluse alla aluslepinguga loodud õiguskaitsevahendite süsteemi.
Seega ei saa hankija vaikimist komisjoni välistegevuse raames lepingute sõlmimise korda käsitleva praktilise juhendi punktis 2.4.15.1 kindlaks määratud tähtaja lõppedes pidada vaikivaks otsuseks jätta väljalangenud pakkuja vaie rahuldamata. Kõnealune praktiline juhend kujutab endast nimelt töövahendit, mis selgitab teatud valdkonnas kohaldatavat korda ja mis ei saa iseenesest olla õiguslik alus, millega viiakse sisse eelneva vaide nõue. Samuti ei saa see juhend olla õiguslikuks aluseks sellele organile tähtaja seadmisele, kes peab vaidele vastama.
(vt punktid 57 ja 58)
10. Mis puutub pakkuja huvidekonflikti hankemenetluses määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, siis mõiste „huvide konflikt” on objektiivne mõiste, mille iseloomustamiseks tuleb jätta kõrvale huvitatud isikute kavatsused, ning pelk huvide konflikti võimalus ei saa olla piisav, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada, kuna see oht peab olema kõnealuses asjas tegelikult tuvastatud.
Selles osas ei saa nõustuda sellega, et huvide konflikti oht võiks põhineda pelgal asjaolul, et asjaomasel pakkujal oli enne teisi pakkujaid juurdepääs dokumentidele, mis puudutasid teist hankemenetlust, sest ta kuulub konsortsiumi, kes oli koostanud dokumendid, mida hiljem kasutati näidisena käesolevas kohtuasjas käsitletava hankega seonduvate tegevuste kirjeldamisel. Huvide konflikti oht ei ole aga põhjendatav pelga oletusega, et teise hankemenetluse jaoks dokumentide koostamisel oli pakkujale teada hankija kavatsus avaldada uus hanketeade ja tema kavatsus valida selle konsortsiumi koostatud dokumendid, kuhu pakkuja kuulus, aluseks teatavate tegevuste puhul, mida uues hanketeates nimetatud hange puudutab.
Nii esineb huvide konflikt isiku puhul, kes hankemenetluse ettevalmistustöödes osalenuna osaleb selles samas hankes. Kuna aga väljendiga „ettevalmistustööd” viidatakse sama hankemenetluse ettevalmistustöödele, siis ei ole hankijal alust samastada teise hankemenetluse jaoks dokumentide koostamist vaidlusaluse hankemenetluse ettevalmistustöödena, välja arvatud juhul, kui ta oleks suutnud objektiivselt ja konkreetselt tõendada esiteks, et nimetatud dokumendid koostati vaidlusaluse hankemenetluse jaoks, ja teiseks, et need andsid asjaomasele pakkujale tegeliku eelise. Kui need asjaolud ei ole tõendatud, ei saa teise hankemenetluse jaoks koostatud dokumente, mille hankija võttis hiljem näidiseks osale uue hanke esemeks olevate tegevuste kirjeldamisel, käsitada „ettevalmistustöödena” komisjoni välistegevuse raames lepingute sõlmimise korda käsitleva praktilise juhendi punkti 2.3.6 tähenduses, millest viimane määratleb ettevalmistustöödena need tööd, mis puudutavad „projekti ettevalmistamist”, nagu hankedokumentide koostamine.
(vt punktid 74, 75 ja 82–85)
11. Määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikkel 94 võimaldab jätta pakkuja hankemenetlusest kõrvale üksnes siis, kui selles viidatud huvide konflikt on tegelik, mitte oletuslik. Samas ei tähenda see, et huvide konflikti oht oleks pakkumuse tagasilükkamiseks ebapiisav. Tegelikult võib huvide konflikt olla oletuslik vaid enne lepingu sõlmimist ning seega viitab finantsmääruse nimetatud säte sellele, et ohtu on vaja põhjendada. Huvide konflikti esinemise tuvastamiseks tuleb hinnata konkreetselt esiteks pakkumust ja teiseks asjaomase pakkuja olukorda ning selle pakkuja kõrvalejätmine on vahend, mille eesmärk on tagada läbipaistvuse ja pakkujate võrdsete võimaluste põhimõtte järgimine.
Hankijatel ei ole absoluutset kohustust jätta süstemaatiliselt kõrvale pakkujad, kellel on huvide konflikt, kuna niisugune kõrvaldamine ei ole põhjendatud olukordades, kus on võimalik tõendada, et see olukord ei mõjutanud nende käitumist hankemenetluses ja et selle puhul ei esine tegelikult niisuguse tegevuse ohtu, mis võib moonutada pakkujatevahelist konkurentsi. Seevastu sellise pakkuja kõrvalejätmine, kellel esineb huvide konflikt, on tingimata vajalik juhul, kui ei ole sobivamat lahendust pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete mis tahes viisil rikkumise vältimiseks.
(vt punktid 74, 76 ja 79)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 77 ja 78)