7. mail 2013 esitatud hagi – Prantsusmaa versus komisjon

(kohtuasi T-259/13)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Prantsuse Vabariik (esindajad: E. Belliard, D. Colas ja C. Candat)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada osaliselt komisjoni 26. veebruari 2013. aasta otsus nr 2013/123/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, kuivõrd sellega ei kaeta Prantsuse Vabariigi tehtud kulutusi vähem soodsate piirkondade hüvitiste maaelu kuusnurkse arengu abikavale 2007–2013 eelarveaastate2008 ja 2009 jooksul;

teise võimalusena tühistada osaliselt otsus 2013/123/EL esiteks niivõrd, kuivõrd selle kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata osa kulutusi, mida Prantsuse Vabariik tegi vähem soodsate piirkondade hüvitiste abikava raames seoses lammastega, kes ei olnud lammastena deklareeritud, ja teiseks, kuivõrd selle kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata osa kulutusi, mida Prantsuse Vabariik tegi vähem soodsate piirkondade hüvitiste abikava raames seoses veistega, kes pidid läbima kohapealse kontrolli vastavalt loomade identifitseerimise või veisekasvatuse lisatasude kontrollile;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et rikuti määruse nr 1975/2006¹ artikli 10 lõikeid 2 ja 4 ja artikli 14 lõiget 2, kuna komisjon järeldas, et Prantsusmaa valitsus oli rikkunud oma kontrollikohustusi, kuna ta ei olnud veiste ja lammaste, kellele taotleti lisatasu ute kohta, osas vähem soodsate piirkondade hüvitiste abikava alusel kohapealsete kontrollide käigus läbi viinud nende loomade loendamist. See väide jaguneb kaheks haruks, mille raames hageja väidab, et:

kohustus vähem soodsate piirkondade hüvitiste abikava alusel kohapealsete kontrollide käigus loomi loendada on vastuolus loomkoormuse kriteeriumi jätkuvusega ja võrdse kohtlemise põhimõttega, ja

komisjon tõlgendas vääralt määruse nr 1975/2006 artikli 10 lõikeid 2 ja 4 ja artikli 14 lõiget 2, kui ta järeldas, et Prantsusmaa kontrollisüsteem ei olnud loomkoormuse kriteeriumile vastavuse kontrollimiseks asjakohane.

Teine väide, et rikuti määruse nr 1082/2003² artikli 2 lõiget 2 ja määruse nr 796/2004³ artikli 26 lõike 2 punkti b, mis puudutab kontrolli üksikasju veiste identifitseerimise või veisekasvatuse lisatasude raames, kuna komisjon järeldas, et määruse nr 1975/2006 artikli 10 lõiked 2 ja 4 ja artikli 14 lõige 2 sätestavad loomade loendamise kohustuse loomkoormuse kriteeriumi kontrollimiseks läbi viidud kohapealse kontrollimise käigus.

Kolmas väide, et teise võimalusena laiendas komisjon ebaseaduslikult kindlasummalise korrektsiooni kohaldamist lambamajanditele, kes ei olnud kõlbulikud saama lisatasu ute kohta ja veisemajanditele, mida oli kontrollitud veiste identifitseerimise või veisekasvatuse lisatasude raames.

____________

¹ Komisjoni 7. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, lk 74).

² Komisjoni 23. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2003, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi raames läbiviidava kontrolli miinimumtaseme kohta (ELT L 156, lk 9).

³ Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, lk 18).