Kohtuasi T‑107/08

Transnational Company „Kazchrome” AO ja ENRC Marketing AG

versus

Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon

Dumping – Hiinast ja Kasahstanist pärineva ränimangaani import – Tühistamishagi – Ekspordihind – Ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdlemine – Allalöömismarginaali arvutamine – Lepinguväline vastutus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Nõukogu määrus lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta – Komisjoni vastu esitatud hagi – Vastuvõetamatus

(EÜ artikkel 230; nõukogu määrus nr 1420/2007)

2.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise määrus – Ekspordihinna kohandamine, et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus – Piisava põhjenduse puudumine

(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 1420/2007)

3.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine – Tingimus – Kahju – Kindlaksmääramine – Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemine – Allalöömismarginaali arvutamine

(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 3 lõiked 2 ja 3, nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 3 lõiked 2 ja 3 ja nõukogu määrus nr 1420/2007, põhjendused 104 ja 105)

4.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise määrus – Niisuguse ettevõtja müügimahu vähenemine, kellele kohaldatakse seda määrust – Põhjusliku seose puudumine

(EÜ artikkel 288; nõukogu määrus nr 1420/2007)

5.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Kulud, mis kanti osalemiseks dumpinguvastases menetluses, mis on seotud õigusvastase määrusega – Põhjusliku seose puudumine

(EÜ artikli 288 teine lõik)

1.      Komisjoni roll dumpinguvastases menetluses on osa nõukogu otsustusprotsessist. Tema ülesanne on viia läbi uurimisi ja nende alusel otsustada, kas menetlus lõpetada või vastupidi, seda jätkata, võttes ajutisi meetmeid ja tehes nõukogule ettepaneku selliste lõplike meetmete võtmiseks, nagu dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise määrus. Otsuse tegemise õigus on aga nõukogul, kes võib juhul, kui ta komisjoniga ei nõustu, otsust mitte teha, või vastupidi, teha otsuse komisjoni ettepaneku alusel. Seda arvestades on ainult nõukogu poolt vastu võetud määruse peale esitatud tühistamishagi vastuvõetamatu, kui see on esitatud komisjoni vastu.

(vt punkt 26)

2.      EÜ artikliga 253 nõutav põhjendus peab vastama asjassepuutuva akti laadile, sellest peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista võetud meetme põhjuseid ja pädeval kohtul teostada kontrolli. Põhjendamise nõuet hinnates tuleb arvestada juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, põhjenduste laadi ja selgituste saamise huvi, mis võib olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab. Ei ole nõutud, et põhjendus täpsustaks kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna otsuse põhjenduse vastavust EÜ artikli 253 nõuetele tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja asjaomase valdkonna õiguslikku regulatsiooni silmas pidades.

Mis puudutab nõukogu määrust, millega kehtestatakse dumpinguvastane tollimaks, siis hinnang, mille kohaselt dumpinguvastase maksu esemeks olevaid kaupu müüval äriühingul on neid kaupu tootva ettevõtja kaubandusvõrgus samalaadsed funktsioonid kui komisjonitasu alusel töötaval agendil, on puudulikult põhjendatud, kui normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks ja ekspordihinna kohandamiseks muu hulgas komisjonitasu arvessevõtmiseks piirdub nõukogu tähelepanekuga, et nende ettevõtjate ärisuhe oli tekkinud tavapärastes konkurentsitingimustes ja et seda arvestades ei saa müügiga tegelevat ettevõtjat pidada kaupu tootva ettevõtja sisemiseks müügiosakonnaks, olenemata asjassepuutuvate ettevõtjate tõenditest, mille nad on esitanud selleks, et tõendada, et nendevaheline suhe on äriühingu ja tema sisemise müügiosakonna vaheline suhe.

(vt punktid 31, 34, 36 ja 37, 40)

3.      Dumpinguvastase algmääruse nr 384/96 artikli 1 lõikes 1 (nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 1 lõige 1) on sätestatud dumpinguvastase tollimaksu kohaldamise oluline reegel, mille kohaselt ei piisa, et imporditud kaubal on dumpinguhind, vaid lisaks on nõutav, et selle vabasse ringlusesse laskmine tekitab kahju. Just kahju tuvastamiseks on selle määruse artikli 3 lõigetes 2 ja 3 (nüüd määruse nr 1225/2009 artikli 3 lõiked 2 ja 3) sätestatud, et objektiivselt tuleb uurida impordi mõju samasuguste toodete hindadele liidu turul ja et selleks uuritakse, kas dumpinguhinnaga impordi mõjul on toimunud oluline hinna allalöömine võrreldes samasuguse toote hinnaga või kas sellise impordi mõjul hinnad muidu oluliselt langevad või takistatakse olulisel määral hinnatõuse, mis muidu aset leiaksid.

Seda arvestades teeb nõukogu, kes määruses nr 1420/2007 (millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärineva ränimangaani impordi suhtes ja lõpetatakse menetlus Ukrainast pärineva ränimangaani impordi suhtes) arvutab impordiga tekitatud hindade allalöömist, et võrrelda impordi ja liidu tootmisharu hindu ning et kindlaks teha, kas sellele tootmisharule on dumpingu esemeks oleva impordiga kahju tekitatud, ilmse hindamisvea, asudes seisukohale, et liidu tootmisharu hindade ja impordihindade objektiivseks võrdlemiseks on nõutav, et koht, mis tuleb viimaste kindlaksmääramiseks aluseks võtta, on koht, kus toode esmakordselt sisenes liidu territooriumile, mitte tollivormistuse tegemise koht, olenemata nende kahe koha vahelisest distantsist, välistades nii nende hinnast nende kohtade vahelise olulise veokulu.

Nimelt saavad klientide otsustele, et nad ostavad eksportivate äriühingute, mitte liidu tootmisharu tooteid, määrav olla ainult eksportivate äriühingute ja klientide läbiräägitud hind tollivormistuse kohas, mitte hind, mille nõukogu arvutab välja veo vaheetapis, mis on liidu territooriumil. Komisjon ja nõukogu peavad aga oma kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võtma iga juhtumi kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, sealhulgas kaudseid tõendeid, mis lubavad järeldada, et veoteed ja tollivormistuste tegemise kohad valiti selleks, et moonutada imporditud toodete ja liidu toodete hindade võrdlust.

(vt punktid 58, 63, 67 ja 68)

4.      Ainult viitest niisuguse ettevõtja müügimahu vähenemisele, kellele kohaldatakse määrust nr 1420/2007, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärineva ränimangaani impordi suhtes ja lõpetatakse menetlus Ukrainast pärineva ränimangaani impordi suhtes, ei piisa, et tõendada põhjuslikku seost – mis on nõutav liidu lepinguvälise vastutuse tekkimiseks – selle ettevõtja saamata jäänud tulu ja nimetatud määruse viidatud õigusvastasuse vahel, sest müügimahud on aasta-aastalt väga kõikuvad, olenemata nimetatud määruse vastuvõtmisest.

(vt punktid 76 ja 77)

5.      Liidu lepinguvälise vastutuse valdkonnas peab kahju tulenema otseselt õigusvastasest tegevusest, mitte hageja valikust küsimuses, kuidas reageerida väidetavalt õigusvastasele aktile. Nii ei piisa põhjusliku seose tuvastamiseks ainuüksi sellest, et õigusvastane tegevus oli kahju tekkimise vajalik eeltingimus selles mõttes, et ilma selle tegevuseta ei oleks kahju tekkinud.

Nii saavad dumpinguvastases menetluses ettevõtja osalemiseks kantud kulud olla käsitatavad ainult kahjuna, mis tuleneb dumpinguvastast tollimaksu kehtestava õigusvastase määruse vastuvõtmisest, kuna eksportivatelt tootjatelt ega muudelt huvitatud isikutelt ei nõuta selles menetluses osalemist ja kuna nad võivad ise otsustada, kas nad soovivad selles osaleda ning kas neil on selleks huvi, kui aktiivselt nad seda teha tahavad ja milliseid kulusid nad on sellega seoses nõus kandma. Lisaks ei saa niisuguste eksportivate tootjate töötajate töö kulu igal juhul pidada uurimisega otseselt seotud kuluks, kuna nende töötajatele tuli palka maksta sõltumata käimasolevast dumpinguvastasest menetlusest.

(vt punktid 80–82)