EUROOPA KOHTU OTSUS (üheksas koda)
11. jaanuar 2024(*)
Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Lennutransport – Rumeenia – TAROMi päästmisabi – Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Euroopa Komisjoni otsus jätta vastuväited esitamata põhjusel, et meetmed kujutavad endast siseturuga kokkusobivat abi
Kohtuasjas C‑440/22 P,
mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 4. juulil 2022 esitatud apellatsioonkaebus,
Wizz Air Hungary Légiközlekedési Zrt. (Wizz Air Hungary Zrt.), asukoht Budapest (Ungari), esindajad: dikigoros I.‑G. Metaxas-Maranghidis, abogado S. Rating ja avocat E. Vahida,
apellant,
teine menetlusosaline:
Euroopa Komisjon, esindajad: I. Barcew, V. Bottka ja L. Flynn,
kostja esimeses kohtuastmes,
EUROOPA KOHUS (üheksas koda),
koosseisus: J.‑C. Bonichot koja presidendi ülesannetes, kohtunikud S. Rodin (ettekandja) ja L. S. Rossi,
kohtujurist: A. Rantos,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Wizz Air Hungary Légiközlekedési Zrt. (Wizz Air Hungary Zrt.) (edaspidi „Wizz Air“) palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 4. mai 2022. aasta kohtuotsuse Wizz Air Hungary vs. komisjon (TAROM; päästmisabi) (T‑718/20, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, EU:T:2022:276), millega Üldkohus jättis rahuldamata tema hagi nõudega tühistada komisjoni 24. veebruari 2020. aasta otsus C(2020) 1160 (final) riigiabi SA.56244 (2020/N) kohta – Rumeenia – TAROMi päästmisabi (ELT 2020, C 310, lk 3; edaspidi „vaidlusalune otsus“).
Õiguslik raamistik
2 Suuniste raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT 2014, C 249, lk 1; edaspidi „päästmise ja ümberkorraldamise suunised“) punktis 38 on ette nähtud:
„Selle hindamisel, kas teatatud abi saab ühisturuga kokkusobivaks pidada, kaalub komisjon, kas see vastab kõigile järgmistele tingimustele:
a) meetmega aidatakse kaasa täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele: riigiabimeede peab teenima ühist huvi pakkuvat eesmärki kooskõlas aluslepingu artikli 107 lõikega 3 (jagu 3.1);
[…]
f) konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine: abi negatiivne mõju peab olema piisavalt väike selleks, et meetme üldine mõju oleks positiivne (jagu 3.6);
[…]“.
3 Päästmise ja ümberkorraldamise suuniste jao 3.1 „Kaasaaitamine ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele“ punkt 43 on sõnastatud järgmiselt:
„Võttes arvesse turult väljumise tähtsust tootlikkuse kasvu protsessi seisukohast, ei kujuta vaid ettevõtja turult väljumise takistamine endast piisavat põhjendust abile. Tuleks esitada konkreetsed tõendid, et abiga taotletakse ühishuvieesmärki: hoida ära sotsiaalprobleeme või lahendada turutõrkeid (jagu 3.1.1), taastades ettevõtja pikaajalise elujõulisuse (jagu 3.1.2).“
4 Jao 3.1.1 „Sotsiaalprobleemide ja turutõrgete tõendamine“ punktis 44 on ette nähtud:
Liikmesriik peab tõendama, et abisaaja tegevuse lõpetamine tooks tõenäoliselt kaasa suuri sotsiaalprobleeme või tõsiseid turutõrkeid, eelkõige näitama järgmist:
[…]
b) tekib raskesti asendatava olulise teenuse osutamise katkemise oht, kus ühelgi konkurendil ei oleks kerge lihtsalt raskustes oleva ettevõtja asemele asuda (nt riikliku taristuettevõtja puhul);
[…]“.
5 Suuniste jaos 3.1.2 „Ümberkorralduskava ja pikaajalise elujõulisuse taastamine“ on sätestatud:
„45. Käesolevate suuniste kohaldamisalasse kuuluv ümberkorraldusabi ei saa piirduda üksnes finantsabiga varasema kahjumi korvamiseks ja jätta kahjumi põhjused puutumata. Seetõttu nõuab komisjon ümberkorraldusabi puhul, et asjaomane liikmesriik esitaks abisaaja pikaajalise elujõulisuse taastamiseks realistliku, ühtse ja laiaulatusliku ümberkorralduskava. Ümberkorraldamine võib hõlmata üht või mitut järgmist elementi: ettevõtja tegevuse ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine selle tõhustamiseks, mis tavaliselt tähendab loobumist kahjumlikust tegevusest, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamist, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimaluse korral tegevuse mitmekesistamist uute ja elujõulisemate valdkondade kaasamise kaudu. Tavaliselt hõlmab see ka finantsvaldkonna ümberkorraldamist uute või olemasolevate osanike kapitalisüstide ja olemasolevatele kreeditoridele võlgnetava summa vähendamise näol.
46. Abi andmine peab seega sõltuma ümberkorralduskava rakendamisest, mille komisjon kinnitab iga erakorralise abi puhul.
47. Ümberkorralduskavaga peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel, millega tuleks välistada igasugune ümberkorraldamiskavaga hõlmamata edasine riigiabi, taastama ettevõtja pikaajalise elujõulisuse. Ümberkorraldamisperiood peaks olema võimalikult lühike. Üksikasjalik ümberkorralduskava tuleb esitada komisjonile ja see peab sisaldama eelkõige käesolevas jaos (3.1.2) nõutud teavet.
[…]“.
6 Suuniste jaos 3.6 „Negatiivne mõju“ sisalduvas alajaos 3.6.1 „Ühekordse abi põhimõte“ on ette nähtud:
„70. Selleks et vähendada moraaliriski, stiimuleid liiga riskantsete otsuste tegemiseks ja võimalikke konkurentsimoonutusi, võib abi anda ainult seoses ühe ümberkorraldustegevusega. Seda nimetatakse ühekordse abi põhimõtteks. Päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust saanud ettevõtja vajadus saada edasist abi näitab, et ettevõtja raskused on püsiva iseloomuga või ei tegeletud nendega varasema abi andmise korral adekvaatselt. Korduv riigi sekkumine võib tõenäoliselt põhjustada moraaliriski ja konkurentsimoonutusi, mis on vastuolus ühiste huvidega.
71. Teatades komisjonile kavandatavast päästmis- või ümberkorraldusabist, peab liikmesriik täpsustama, kas asjaomane ettevõtja on minevikus juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, kaasa arvatud enne käesolevate suuniste kohaldamiskuupäeva antud abi ning igasugune muu abi, millest ei ole teatatud. Sellisel juhul ning juhul kui päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutise ümberkorraldustoetuse andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest on möödunud alla 10 aasta (olenevalt sellest, mis on hilisem), ei luba komisjon käesolevate suuniste kohaselt enam edasist abi.
[…]“.
Vaidluse aluseks olevad asjaolud ja vaidlusalune otsus
7 Vaidluste tausta saab nii, nagu see ilmneb vaidlustatud kohtuotsustest, kokku võtta järgmiselt.
8 Compania Naıională de Transporturi Aeriene TAROM SA (edaspidi „Tarom“) on Rumeenia lennuettevõtja, kes teenindab lendusid ühe sõlmlennujaama, nimelt Bukaresti (Rumeenia) OTP Henri-Coandă rahvusvahelise lennujaama kaudu. Ta tegeleb peamiselt reisijate-, kauba- ja postiveoga. 2020. aasta alguses töötas Taromis 1795 isikut ning tal oli 25 lennukit. Tarom teenindas nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lendusid.
9 Rumeenia teatas 19. veebruaril 2020. aastal komisjonile kavast anda Taromile päästmisabi, mis seisnes viimase likviidsusvajaduste rahuldamiseks 175 952 000 Rumeenia leu (RON) (umbes 36 660 000 eurot) suuruse laenu andmises kuueks kuuks osalise ennetähtaegse tagasimaksmise võimalusega (edaspidi „kõnealune meede“).
10 Komisjon võttis 24. veebruaril 2020 vastu vaidlusaluse otsuse, milles ta tuvastas muu hulgas, et Taromi finantsolukord oli eelneva viie aasta jooksul märkimisväärselt halvenenud ning rõhutas, et aastatel 2004–2019 oli kahjum kokku 3 362 130 000 leud (umbes 715 350 000 eurot), mis ületas enam kui poole võrra Taromi kapitali summa.
11 Rumeenia transpordivõrgu olukorra kohta märkis komisjon, et Rumeenia raudtee- ja maanteevõrgu üldine seisukord ja usaldusväärsus on keskpärased ning riigi regionaalse arengu seisukohast on jätkuvalt esmatähtis lennutransport ja eelkõige Taromi teenindatavad siseliinid.
12 Komisjon märkis veel, et Rumeenia väitel ei ole Taromi turult lahkumise korral võimalik tagada juba tehtud broneeringutega seotud lendusid ning Taromi konkurendid ei saa asjaomaseid liine kiiresti üle võtta ning see mõjutaks suurt hulka ettevõtjaid, sealhulgas põhiliselt siselendude lennujaamu.
13 Kõnealust meedet hinnates leidis komisjon kõigepealt, et tegemist on riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.
14 Seejärel kontrollis komisjon, kas kõnealune meede on siseturuga kokkusobiv ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel.
15 Esiteks leidis komisjon vaidlusaluse otsuse põhjendustes 52–57, et Tarom on raskustes olev ettevõtja päästmise ja ümberkorraldamise suuniste tähenduses.
16 Teiseks märkis komisjon vaidlusaluse otsuse põhjendustes 58–65, et Rumeenia esitatud teave kinnitab, et kõnealune meede vastab suuniste punktides 43–52 kehtestatud tingimusele, mille kohaselt peab abi aitama kaasa ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.
17 Kolmandaks leidis komisjon vaidlusaluse otsuse põhjendustes 66–77, et kõnealune meede on sobiv taotletava eesmärgi saavutamiseks ehk Taromi tegevuse lõpetamise vältimiseks.
18 Neljandaks leidis komisjon otsuse põhjendustes 78–85, et arvestades Taromi kuue kuu likviidsusvajadusi, on kõnealune meede proportsionaalne.
19 Viiendaks järeldas komisjon vaidlusaluse otsuse põhjendustes 86–89, et järgitud on päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktides 70–74 ette nähtud ühekordse abi põhimõtet.
20 Seetõttu otsustas komisjon vaidlusaluses otsuses jätta kõnealuse meetme kohta vastuväited esitamata, kuna see oli vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c siseturuga kokkusobiv.
Hagi Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus
21 Wizz Air esitas vaidlusaluse otsuse tühistamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 5. detsembril 2020.
22 Hageja põhjendas oma hagi nelja väitega, millest esimene puudutab ilmse hindamisvea tegemist seoses sellega, kas kõnealune meede aitab kaasa selgelt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, teine õigusnormi rikkumist ja ilmset hindamisviga seoses ühekordse abi põhimõtte täitmisega, kolmas tõsiste raskuste esinemist, mille tõttu oleks komisjon pidanud algatama ametliku uurimismenetluse, ning neljas ELTL artikli 296 teises lõigus nimetatud põhjendamiskohustuse rikkumist.
23 Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuses kõigepealt hagi vastuvõetavuse üle otsustades, et hagi on vastuvõetav, kuna Wizz Air on huvitatud pool, kellel on huvi tagada oma ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevate menetluslike õiguste kaitse, ja osas, milles ta soovis muu hulgas hagi kolmanda väitega, et järgitaks tema menetluslikke õigusi.
24 Sellega seoses leidis Üldkohus, et tal oli pädevus analüüsida sisulisi argumente, mille hageja esitas kahe esimese väite raames, et kontrollida, kas need toetavad kolmandat väidet, mille hageja on selleks sõnaselgelt esitanud ja mis puudutas kahtlusi, mis põhjendavad ELTL artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamist.
25 Olles esiteks analüüsinud Wizz Airi kolmandat väidet, milles viidati kahele esimesele väitele, ja selle tagasi lükanud, ja teiseks analüüsinud neljandat väidet ja selle tagasi lükanud, jättis Üldkohus hagi tervikuna rahuldamata.
Apellatsioonimenetluse poolte nõuded
26 Wizz Air palub apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul:
– tühistada vaidlustatud kohtuotsus;
– esimese võimalusena tühistada vaidlusalune otsus ja mõista kohtukulud välja komisjonilt või
– teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse ning otsustada esimese kohtuastme ja apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulude kandmine edaspidi.
27 Komisjon palub Euroopa Kohtul:
– jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja
– mõista kohtukulud välja Wizz Airilt.
Apellatsioonkaebus
28 Wizz Air esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks seitse väidet. Esimese väite kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et täidetud on tingimus, et tekib raskesti asendatava olulise teenuse osutamise katkemise oht. Teine väide puudutab päästmise ja ümberkorraldamise suuniste väära kohaldamist seoses tõenditega konkurendi raskuste kohta osutada teenust abisaaja asemel. Kolmanda väite kohaselt on ilmselgelt moonutatud tõendeid, kui ta hindas kasutamata teenindusvõimsust turul ja odavlennuettevõtjate (edaspidi „odavlennuettevõtjad“) suutlikkust käitada siseliine. Neljanda väite kohaselt on rikutud õigusnormi, kuna Üldkohus leidis, et kapitali suurendamised ei saanud olla seotud ümberkorralduskavaga. Viies väide puudutab tõendite ilmselget moonutamist seoses Taromi ümberkorraldusperioodi kestusega. Kuuenda väite kohaselt on Üldkohus rikkunud õigusnormi, kui ta leidis, et komisjonil ei olnud vaja kontrollida, kas olemasolev abi on muutunud uueks abiks. Seitsmenda väite kohaselt on rikutud õigusnormi, kuna komisjon ei algatanud ametlikku uurimismenetlust.
Esimene väide
Poolte argumendid
29 Esimeses väites leiab Wizz Air sisuliselt, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 50 ja 51, et hindamaks, kas tekib päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 44 alapunkti b tähenduses raskesti asendatava olulise teenuse katkemise oht, ei olnud komisjon kohustatud arvesse võtma asjaomase turu suurust.
30 Apellant leiab, et vastupidi Üldkohtu seisukohale on vaja analüüsida turu suurust ja abi saava ettevõtja turuosa sellel turul, et teha kindlaks, kas teenust, mis võib katkeda, võib pidada oluliseks, kuna need asjaolud näitavad selle ettevõtja turult lahkumisega kaasnevat kahju. Lisaks väidab ta, et vaidlustatud kohtuotsuse punkt 51, milles on märgitud esiteks, et asjaomase turu suurust ei tule arvesse võtta, ja teiseks, et teenust võib pidada oluliseks isegi siis, kui seda osutatakse „suhteliselt piiratud“ turul, on vastuoluline.
31 Komisjoni arvates tuleb esimene väide osaliselt vastuvõetamatuse ja ülejäänud osas põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Euroopa Kohtu hinnang
32 Kõigepealt tuleb märkida, et päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktist 1 nähtub, et suunistes on kehtestatud tingimused, mis peavad olema täidetud, et nendes osutatud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavaid abimeetmeid saaks pidada ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks.
33 Selliste suuniste vastuvõtmine kuulub komisjoni ainupädevusse hinnata abimeetmete kokkusobivust siseturuga ELTL artikli 107 lõike 3 alusel. Komisjonil on selles osas ulatuslik kaalutlusõigus (vt selle kohta eelkõige 19. juuli 2016. aasta kohtuotsus Kotnik jt, C‑526/14, EU:C:2016:570, punktid 37–39, ning 15. detsembri 2022. aasta kohtuotsus Veejaam ja Espo, C‑470/20, EU:C:2022:981, punkt 29).
34 Kehtestades suunistega tingimused, mille alusel võib abi pidada siseturuga kokkusobivaks, ja teatades suuniste avaldamisega, et ta kohaldab suunistes sisalduvaid eeskirju, piirab komisjon oma kaalutlusõiguse kasutamist nii, et kui liikmesriik teatab abikavast, mis on nende eeskirjadega kooskõlas, peab komisjon põhimõtteliselt abikava heaks kiitma. Põhimõtteliselt ei saa ta nendest eeskirjadest kõrvale kalduda ilma, et tema suhtes olenevalt olukorrast rakendataks sanktsioone selliste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine või õiguspärase ootuse kaitse (19. juuli 2016. aasta kohtuotsus Kotnik jt, C‑526/14, EU:C:2016:570, punkt 40, ning 31. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus komisjon vs. Braesch jt, C‑284/21 P, EU:C:2023:58, punkt 90).
35 Kuna Wizz Air väidab oma esimeses väites sisuliselt, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 50 ja 51, et päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 44 alapunkti b kohaldamisel ei olnud komisjon kohustatud arvesse võtma asjaomase turu suurust või abisaaja osa sellel turul, siis tuleb esiteks märkida, et punkti 44 alapunkti b kohaselt peavad liikmesriigid eelkõige näitama, et „tekib raskesti asendatava olulise teenuse osutamise katkemise oht“.
36 Teiseks, nagu nähtub suuniste punkti 44 sissejuhatavast lausest, kuulub selle ohu tekkimine tegurite hulka, mis on loetletud mitteammendavalt punkti 44 alapunktides a–g ja mille abil liikmesriigid võivad tõendada suuri sotsiaalprobleeme või tõsiseid turutõrkeid, mille abisaaja tegevuse lõpetamine võib kaasa tuua, kusjuures see tõendamine on vajalik abi ühist huvi pakkuva eesmärgi tunnustamiseks.
37 Seega, kuigi selle turu suurus, kus abisaaja tegutseb, ja tema turuosa sellel turul võivad olla tegurid, mis näitavad selle teenuse olulisust, mida abisaaja osutab, ei nähtu suuniste punkti 44 alapunktist b ega kontekstist, et see sõltub tingimata nendest teguritest ning eelkõige sellest, et abisaaja tegevuse lõpetamine võib tuua kaasa suuri sotsiaalprobleeme või tõsiseid turutõrkeid üksnes tingimusel, et turg, kus ta tegutseb, ületab teatud suuruse.
38 Nimelt, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 51 sisuliselt märkis, ei takista asjaolu, et asjaomane turg on suhteliselt piiratud, sellel turul osutatava teenuse kvalifitseerimist oluliseks nimetatud suuniste tähenduses. Nii on see käesoleva juhtumi asjaoludel, kus – nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 52 tõdes – Taromi tegevuse lõpetamine, millega kaasneb konkreetne oht, et teatavad reisijate lennutranspordi teenused Rumeenias katkevad, kahjustaks Rumeenia piirkondade vahel neid „lennuühendusi“, mida teenindab üksnes see lennuettevõtja, ja nende piirkondade majanduslikku olukorda.
39 Sellest järeldub, et Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 50 ja 51, et hindamaks, kas tekib päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 44 alapunkti b tähenduses raskesti asendatava olulise teenuse katkemise oht, ei olnud komisjon kohustatud arvesse võtma turu suurust, millel Tarom tegutseb, ega selle ettevõtja turuosa sellel turul.
40 Eeltoodust tuleneb, et esimene väide tuleb tagasi lükata.
Teine väide
Poolte argumendid
41 Teises väites, mis puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 58, 63, 64 ja 66, väidab Wizz Air sisuliselt, et Üldkohus rikkus õigusnorme, kui ta hindas päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 44 alapunktis b ette nähtud kriteeriume, mis puuduvad olulise teenuse katkemise ohtu ja konkurentide raskusi selle teenuse osutamisel abisaaja asemele asuda.
42 Esimesena, mis puudutab selle tõendi eset, mille komisjon peab selles valdkonnas esitama, siis esiteks leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 63 ja 64 ekslikult, et selleks, et päästmisabi oleks põhjendatud, peab selle eesmärk olema vältida häireid olulise teenuse osutamisel, samas kui suuniste punkti 44 alapunkt b nõuab, et abi eesmärk oleks vältida sellise teenuse „katkemise“ ohtu, milleks on peale lihtsa häirimise vajalik, et teenuse osutamine katkeb või lõpeb.
43 Teiseks nõudis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 64 ekslikult, et Taromi konkurendid peavad suutma tagada „hõlpsalt“ selle ettevõtja osutatavaid teenuseid, kuigi suuniste punkti 44 alapunkt b näeb üksnes ette, et raskustes oleva ettevõtja tagatavaid teenuseid ei oleks konkurentidel „kerge“ osutada.
44 Teisena, mis puudutab tõendeid, mis komisjon peab esitama, siis väidab Wizz Air, et kuna Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 58, et odavlennuettevõtjate ärihuvi siseneda turule selleks, et tagada kõik lennuliinid, oli „eeldatavasti väike“, siis lähtus ta lihtsalt oletustest, eirates suuniste punktis 43 kehtestatud kohustust „esitada konkreetsed tõendid“, et abiga taotletakse ühishuvieesmärki.
45 Komisjon väidab, et teine väide tuleb vastuvõetamatuse või igal juhul põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Euroopa Kohtu hinnang
46 Mis puutub esiteks teise väite osasse, mis puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkti 58, siis tuleb märkida, et selles punktis tõdes Üldkohus, et vastupidi sellele, mida hageja kinnitas esimeses kohtuastmes esitatud hagi kolmanda väite esimeses osas, hindas komisjon vaidlusaluse otsuse põhjenduses 61 võimalust, et tema konkurendid asendavad Taromi siseliinidel, mida üksnes viimane teenindab. Üldkohus märkis muu hulgas, et komisjon pidas selles põhjenduses ebatõenäoliseks, et Rumeenia turul juba tegutsevad konkureerivad lennuettevõtjad, mis on põhiliselt odavlennuettevõtjad, teenindaksid kõiki neid liine, kuivõrd nende lennuettevõtjate sellekohane ärihuvi on „eeldatavasti väike“.
47 Vaidlusaluses otsuses sisalduva komisjoni hinnangu kirjeldusest ei nähtu aga, et Üldkohus oleks tuginenud pelkadele oletustele või et ta oleks rikkunud õigusnormi seoses komisjonil päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 43 alusel lasuva tõendamiskoormisega.
48 Seega tuleb teise väite see osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
49 Kuivõrd Wizz Air heidab Üldkohtule teiseks sisuliselt ette seda, et viimane lähtus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 63, 64 ja 66 suuniste punkti 44 alapunkti b kohaldamisel valedest kriteeriumidest, siis piisab, kui tõdeda, et põhjendused, mis esitati nendes punktides, et lükata tagasi hageja argumendid Taromi teenuse konkurentide poolt asendamise tõenäosuse kohta, on üksnes täiendavad.
50 Teise väite see osa tuleb seega tulemusetuse tõttu tagasi lükata.
51 Eeltoodust tuleneb, et teine väide tuleb tagasi lükata.
Kolmas väide
Poolte argumendid
52 Kolmandas väites heidab Wizz Air Üldkohtule ette, et viimane moonutas ilmselgelt tõendeid, kui ta hindas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 69 kasutamata reisijateveoga seotud teenindusvõimsust Rumeenia turul ja odavlennuettevõtjate suutlikkust käitada siseliine.
53 Kõigepealt moonutas Üldkohus tõendeid, kui ta nõustus komisjoni eksliku järeldusega, et reisijateveoga seotud teenindusvõimsus ei olnud piisav, sest vaidlusaluse otsuse tegemise kuupäeval kuulusid „enam kui pooled otsuse tegemise ajal seisnud lennukitest […] Taromile“.
54 Seejärel, otsustades, et hageja ei selgitanud, kuidas oleks odavlennuettevõtjate jaoks majanduslikult otstarbekas teenindada siseliine, mis puudutavad vaid piiratud arvu reisijaid, kordas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 58 esitatud kinnitusi, mis põhinevad vaid pelgal eeldusel.
55 Lõpuks leiab Wizz Air, et ükski tõend ei võimaldanud Üldkohtul vaidlustatud kohtuotsuse punktis 69 kinnitada, et kõik Taromiga konkureerivad lennuettevõtjad olid odavlennuettevõtjad.
56 Komisjon on seisukohal, et kolmas väide on osaliselt vastuvõetamatu ja ülejäänud osas põhjendamatu.
Euroopa Kohtu hinnang
57 Olgu meenutatud, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale tuleneb ELTL artikli 256 lõike 1 teisest lõigust ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust, et üksnes Üldkohus on pädev esiteks tuvastama asjaolusid – välja arvatud juhtudel, kui tema tuvastuste sisuline ebatäpsus tuleneb talle esitatud dokumentidest – ja teiseks neid asjaolusid hindama (25. juuni 2020. aasta kohtuotsus Satcen vs. KF, C‑14/19 P, EU:C:2020:492, punkt 103 ja seal viidatud kohtupraktika).
58 Seega, kui Üldkohtule esitatud tõendeid ei ole moonutatud, ei kujuta faktiliste asjaolude hindamine endast Euroopa Kohtu kontrollile alluvat õigusküsimust kui sellist (25. juuni 2020. aasta kohtuotsus Satcen vs. KF, C‑14/19 P, EU:C:2020:492, punkt 104 ja seal viidatud kohtupraktika).
59 Kui apellant väidab, et Üldkohus on moonutanud tõendeid, peab ta ELTL artikli 256, Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimese lõigu ning Euroopa Kohtu kodukorra artikli 168 lõike 1 punkti d kohaselt osutama täpselt tõenditele, mida Üldkohus on moonutanud, ning tooma välja hindamisvead, mis tema arvates on selle moonutamise põhjustanud. Lisaks ilmneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et moonutamine peab selgelt nähtuma toimiku materjalidest, ilma et fakte ja tõendeid oleks vaja uuesti hinnata (25. juuni 2020. aasta kohtuotsus Satcen vs. KF, C‑14/19 P, EU:C:2020:492, punkt 105 ja seal viidatud kohtupraktika).
60 Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et kolmanda väite põhjendamiseks esitatud argumendid ei võimalda tõendada, et järeldused, mille Üldkohus tegi vaidlustatud kohtuotsuse punktis 69, et lükata tagasi argument, et vaidlusaluse otsuse tegemise ajal oli Rumeenias väidetavalt liigne teenindusvõimsus, põhinevad esimeses kohtuastmes esitatud tõendite moonutamisel, kuna nende argumentidega soovitakse seega tegelikult kahtluse alla seada sõltumatut hinnangut faktilistele asjaoludele, mille Üldkohus selleks andis.
61 Järelikult tuleb kolmas väide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
Neljas väide
Poolte argumendid
62 Neljandas väites leiab Wizz Air, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 103, et kapitali suurendamised ei ole osa raskustes oleva äriühingu ümberkorralduskavast.
63 Täpsemalt on Üldkohtu tõlgendus, mis välistab selle, et selliseid finantsaspekte nagu kapitali suurendamisi hõlmavat ümberkorraldamisabi võiks pidada ümberkorraldamiskava osaks, ilmselgelt vastuolus päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktiga 45, mille kohaselt võib kapitalisüstide näol toimuv finantsvaldkonna ümberkorraldamine olla ümberkorralduskava osa samadel alustel muudatustega tegevuses nagu abisaaja tegevuse ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine.
64 See tõlgendus, millele ei ole lisatud ühtegi viidet kohtupraktikale, on vastuolus ka vaidlustatud kohtuotsuse punktis 96 esitatud tõlgendusega.
65 Komisjon leiab, et käesolev väide on tulemusetu ja igal juhul põhjendamatu.
Euroopa Kohtu hinnang
66 Kõigepealt tuleb märkida, et neljas väide, nagu ka apellatsioonkaebuse viies ja kuues väide, puudutab teatud põhjendusi, millega Üldkohus lükkas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 79–110 tagasi Wizz Airi esimeses kohtuastmes esitatud hagi põhjendamiseks esitatud kolmanda väite teise osa. Selles viidati hagi teisele väitele, mille kohaselt oli komisjon sisuliselt kõnealuse meetme heakskiitmisega rikkunud päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 70 ettenähtud ühekordse abi põhimõtet, kuigi Taromi kapitali suurendati kuni 2019. aastani mitu korda ümberkorraldusabi raames, mida anti enne Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (edaspidi „Taromi ümberkorraldusabi“).
67 Selle põhimõtte kohaselt, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 79 ja 80 märkis, võib raskustes olevatele ettevõtjatele abi anda põhimõtteliselt ainult ühe ümberkorraldamistoimingu jaoks. Suuniste punktis 71 on selles kontekstis muu hulgas täpsustatud, et kui ettevõtja on juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, mille peab ära märkima liikmesriik, ei luba komisjon uut abi vastavalt nimetatud suunistele, kui abi andmisest, ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava lõpetamisest on möödunud vähem kui kümme aastat.
68 Osas, milles Wizz Air väidab neljandas väites, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 103 vääralt, et kapitali suurendamised ei ole osa raskustes oleva äriühingu ümberkorralduskavast, tuleb tõdeda, et need argumendid põhinevad vaidlustatud kohtuotsuse vääral tõlgendusel.
69 Nimelt on Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 103 üksnes kirjeldanud ja tõlgendanud päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkte 45–47 selleks, et kohtuotsuse punktis 104 õigusnormi rikkumata järeldada, et nendes punktides eristatakse mõistet „abimeetme rakendamine“ mõistest „ümberkorraldamiskava rakendamine“, ning selleks, et lükata eelkõige kohtuotsuse punktis 105 tagasi hageja argumendid, et Taromi ümberkorralduskava kestis kuni Taromi ümberkorraldusabi rakendamise lõpuni 2019. aastal.
70 Seega, vastupidi sellele, mida väidab Wizz Air oma neljandas väites, ei leidnud Üldkohus oma otsuse punktis 103, et ümberkorraldusabi selliseid finantsaspekte nagu kapitali suurendamisi ei saa kunagi pidada ümberkorralduskava osaks.
71 Seega tuleb neljas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Viies väide
Poolte argumendid
72 Viiendas väites leiab Wizz Air, et Üldkohus moonutas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 85 ja 99 ilmselgelt tõendeid, kui ta hindas Taromi ümberkorraldusperioodi kestust.
73 Wizz Air väidab sellega seoses esiteks, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 85 esitatud Üldkohtu järeldus, et kõik laenutagatised, mille Rumeenia andis Taromile, realiseeriti kohe pärast nende andmist, on vastuolus vaidlusaluse otsuse põhjendustes 25 ja 88 esitatud komisjoni seisukohtadega.
74 Teiseks moonutas Üldkohus tõendeid, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 99, et hageja ei esitanud ühtegi tõendit ega kaudset tõendit selle kohta, et ümberkorraldusperiood, nagu see on määratletud selle kohtuotsuse punktis 98, lõppes pärast 2005. aastat. Nii toimides jättis Üldkohus tähelepanuta teatavad Wizz Airi esitatud tõendid ja kinnitas seega komisjoni ekslikku järeldust ümberkorraldusperioodi lõpu kohta.
75 Komisjon on seisukohal, et viies väide on tulemusetu ja igal juhul põhjendamatu.
Euroopa Kohtu hinnang
76 Kuigi viiendas väites viitas Wizz Air faktiliste asjaolude moonutamisele, mille Üldkohus pani väidetavalt toime vaidlustatud kohtuotsuse punktides 85 ja 99, kui ta hindas ühekordse abi põhimõtte kohaldamisel esiteks Taromile ümberkorraldusabi andmise asjakohast kuupäeva ja teiseks ümberkorraldusperioodi lõpu kuupäeva, ei ole Wizz Air esitanud konkreetseid õiguslikke argumente, mis tõendaksid kooskõlas käesoleva kohtuotsuse punktis 59 meenutatud kohtupraktikaga, et Üldkohus on asjaolusid ja tõendeid ilmselgelt moonutanud.
77 Nimelt ei nähtu selline moonutamine vaidlustatud kohtuotsuse punkti 85 ja vaidlusaluses otsuses sisalduvate teatud andmete vahelisest väidetavast vastuolust ega sellest, et Üldkohus jättis tähelepanuta tõendid, mille hageja esitas esimeses kohtuastmes, või keeldus neile andmast tõenduslikku väärtust, kui ta otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 99, et hageja ei ole tõendanud, et ümberkorraldusperiood lõppes igal juhul vähem kui kümme aastat enne kõnealuse meetme võtmist.
78 Seega on viienda väite eesmärk tegelikult seada kahtluse alla faktiliste asjaolude ja tõendite sõltumatu hindamine, mille Üldkohus andis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 85 ja 99, ning seega tuleb see vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
Kuues väide
Poolte argumendid
79 Kuuendas väites leiab Wizz Air, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 89, et komisjonil ei olnud vaja kontrollida, kas Taromi ümberkorraldusabi, mille ta kvalifitseeris olemasolevaks abiks, on muutunud uueks abiks. Ta leiab, et arvestades komisjoni käsutuses olevat murettekitavat teavet Taromi kogukahjumi kohta ajavahemikul 2004–2019, oleks Üldkohus pidanud vastavalt 2. septembri 2021. aasta kohtuotsusele komisjon vs. Tempus Energy ja Tempus Energy Technology (C‑57/19 P, EU:C:2021:663) asuma seisukohale, et komisjon oli kohustatud uurima tema käsutuses olnud teavet. Lisaks väidab ta, et päästmise ja ümberkorraldamise suunised panid komisjonile rangema kohustuse esitada selgeid tõendeid.
80 Sellest järeldub, et Üldkohus rikkus õigusnormi vaidlustatud kohtuotsuse punktis 89 esitatud hinnangus, mille kohaselt ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit ega kaudset tõendit selle kohta, et Taromi ümberkorraldusabi raames antud laenutagatiste andmise etapis kokkulepitud tingimusi muudeti nende tagatiste rakendamise ajal.
81 Komisjoni arvates on kuues väide ilmselgelt põhjendamatu.
Euroopa Kohtu hinnang
82 Tuleb märkida, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused, millele viidatakse kuuendas väites, on osa hinnangust, mille Üldkohus andis esimese kohtuastme hageja argumentidele kahtluste kohta, mis komisjonil oleks pidanud olema päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 71 ette nähtud vähemalt kümneaastase tähtaja järgimise osas alates Taromile ümberkorraldamisabi andmisest. Hageja väitis täpsemalt, et seda abi muudeti eelkõige selleks, et Rumeenia riigi poolt laenutagatiste alusel tehtud maksetest tulenevad Taromi võlad konverteeritakse selle riigi kasuks tehtud kapitali suurendamiseks.
83 Selles kontekstis tõdes Üldkohus esiteks vaidlustatud kohtuotsuse punktis 88, et hageja ei vaidle vastu komisjoni väitele, et selle abi raames antud laenutagatiste realiseerimise tingimused ning nende tagatiste alusel Rumeenia riigi tehtud maksete alusel tekkinud võlgade konverteerimine kapitali suurendamiseks olid ette nähtud erinevates otsustes ja määrustes, mis tehti ajavahemikus 1997–2003 juba enne Rumeenia ühinemist liiduga.
84 Teiseks täpsustas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 89, et hageja piirdus selles osas väitega, et komisjon oleks pidanud veenduma, et tagatised realiseeriti nende andmise ajal esialgu kokku lepitud tingimustel, kuid ta ei esitanud ühtegi tõendit ega kaudset tõendit selle kohta, et neid tingimusi oleks nende erinevate tagatiste rakendamise perioodil muudetud.
85 Nii toimides ei rikkunud Üldkohus aga õigusnormi seoses tõendamiskoormise jaotusega.
86 Nimelt, nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktis 43 meelde tuletatud kohtupraktikast, millele Üldkohus viitas kohtuotsuse punktis 89, tuleb tõend kahtluste kohta, kas kõnealune abi on siseturuga kokkusobiv, mis peab põhinema nii vastuväidete esitamata jätmise otsuse vastuvõtmise asjaoludel kui ka otsuse sisul, esitada otsuse tühistamise taotlejal kooskõlaliste kaudsete tõendite kogumi alusel (2. septembri 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tempus Energy ja Tempus Energy Technology, C‑57/19 P, EU:C:2021:663, punkt 40).
87 Vastupidi sellele, mida näib väitvat Wizz Air, ei saa see tõendamiskoormise jaotus varieeruda sõltuvalt asjaomase abi liigist ning seda kohaldatakse muu hulgas sellise päästmis- või ümberkorraldamisabi suhtes nagu kõnealune meede.
88 Sellest järeldub, et kuues väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Seitsmes väide
Poolte argumendid
89 Seitsmendas väites leiab Wizz Air, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kuna ta ei analüüsinud esimeses kohtuastmes esitatud hagi kolmandat väidet osas, milles see puudutas tema ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevate menetluslike õiguste rikkumist ja seda, et esinesid tõsised raskused, mis põhjendavad ametliku uurimismenetluse algatamist.
90 Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et kuigi Wizz Air väitis, et esimeses ja teises väites välja toodud puudused tõendavad tõsiste raskuste olemasolu, mis nõuavad ametliku uurimismenetluse algatamist, analüüsis Üldkohus neid väiteid üksnes sisulise hindamise seisukohast, st asjaolude hindamisel tehtud ilmse vea või õigusnormi rikkumise seisukohast.
91 Wizz Airi sõnul oli tema hagi kolmandal väitel kui ainsal väitel, mille eesmärk oli kaitsta oma menetluslikke õigusi, hagi kahe esimese väite suhtes iseseisev sisu, kuna nende tõsiste raskuste olemasolu tõendamisel, mis oleks pidanud viima ametliku uurimismenetluse algatamiseni, on uurimise kriteerium erinev.
92 Teiseks ei saa Üldkohus eeldada, et kuna Üldkohus analüüsis hagi kahte esimest väidet, langes selle kolmanda väite nimetatud ese ära. Nimelt, vaidlustatud kohtuotsuse kõikides punktides, milles Üldkohus lükkas tagasi komisjoni ilmse hindamisvea olemasolu, saab tõsiste raskuste olemasolu siiski tuvastada eelkõige vaidlusaluse otsuse arutluskäigus esinevate puuduste ja lünkade alusel.
93 Komisjon väidab, et seitsmes väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Euroopa Kohtu hinnang
94 Olgu meenutatud, et kui hageja palub tühistada komisjoni otsuse jätta riigiabi suhtes vastuväited esitamata, vaidlustab ta peamiselt asjaolu, et otsus võeti vastu ametlikku uurimismenetlust algatamata, rikkudes sellega hageja menetluslikke õigusi. Selleks et hageja tühistamisnõue oleks tulemuslik, võib ta esitada kõik väited, mis tõendavad, et teatatud meetme esialgse uurimise etapis komisjoni kasutuses oleva teabe ja asjaolude hindamise tõttu oleks pidanud abi siseturuga kokkusobivuse kohta ilmnema kahtlusi. Selliste argumentide kasutamise tõttu ei saa aga muutuda hagi ese või hagi vastuvõetavuse tingimused. Vastupidi, kahtluste olemasolu kokkusobivuse kohta on just täpselt see tõend, mis tuleb esitada selleks, et tõendada, et komisjon oleks pidanud algatama ELTL artikli 108 lõikes 2 ja nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL artikli 108] kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9), artikli 6 lõikes 1 ette nähtud ametliku uurimismenetluse (vt selle kohta 24. mai 2011. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kronoply ja Kronotex, C‑83/09 P, EU:C:2011:341, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).
95 Vastuväidete esitamata jätmise otsuse tühistamise nõude esitaja peab tõendama, et esinesid kahtlused abimeetme kokkusobivuses siseturuga, mistõttu komisjon oli kohustatud algatama ELTL artikli 108 lõike 2 kohase ametliku uurimismenetluse. Selline tõend, mis peab põhinema nii selle otsuse vastuvõtmise asjaoludel kui ka selle sisul, tuleb esitada kokkulangevate kaudsete tõendite kogumi alusel (vt selle kohta 2. septembri 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tempus Energy ja Tempus Energy Technology, C‑57/19 P, EU:C:2021:663, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).
96 Täpsemalt võib komisjoni uurimise ebapiisavus või puudulikkus esialgses uurimismenetluses olla kaudne tõend sellest, et komisjon seisis teatatud meetme siseturuga kooskõla hindamisel silmitsi tõsiste raskustega, mille tõttu oleks ta pidanud algatama ametliku uurimismenetluse (vt selle kohta 2. septembri 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tempus Energy ja Tempus Energy Technology, C‑57/19 P, EU:C:2021:663, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).
97 Käesolevas asjas tuleb tõdeda, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 26 sissejuhatuseks märkis, et Wizz Airi esimeses kohtuastmes esitatud hagi kolmas väide käsitles sõnaselgelt seda, et rikuti tema ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevaid menetluslikke õigusi, kuna komisjonil olid tõsised raskused kõnealuse meetme siseturuga kokkusobivuse hindamisel.
98 Siiski, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 28 sisuliselt leidis, võib selliste raskuste olemasolu põhineda muu hulgas komisjoni hinnangul ja seda võib üldjuhul tõendada väidete või argumentidega, mille hageja on esitanud vastuväidete esitamata jätmise otsuse põhjendatuse vaidlustamiseks, isegi kui nende väidete või argumentide analüüsi tulemusel ei jõuta järeldusele, et sisulistes küsimustes komisjoni antud hinnangud on faktiliselt või õiguslikult väärad (vt selle kohta 2. aprilli 2009. aasta kohtuotsus Bouygues ja Bouygues Télécom vs. komisjon, C‑431/07 P, EU:C:2009:223, punktid 63 ja 66 ning seal viidatud kohtupraktika).
99 Sellega seoses nähtub Wizz Airi hagist esimeses kohtuastmes, et hagi kolmanda väite põhjendamiseks viitas hageja peamiselt hagi esimesele ja teisele väitele, leides, et nendes väidetes välja toodud puudused ja vead tõendavad tõsiste raskuste olemasolu, mis oleksid pidanud põhjendama ametliku uurimismenetluse algatamist, kuna need puudused või vead muudavad vigaseks komisjoni hinnangu, mis põhineb päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktidel 43 ja 44 ning ühekordse abi põhimõttel.
100 Vaidlustatud kohtuotsuse ja eelkõige selle punktide 75 ja 109 lugemisel ilmneb aga, et Üldkohus analüüsis neid etteheiteid tegelikult selliste tõsiste raskuste seisukohast, mille tõttu oleks komisjonil pidanud tekkima kahtlus kõnealuse meetme kokkusobivuses siseturuga ja ta oleks pidanud algatama ametliku uurimismenetluse.
101 Eeltoodust nähtub, et seitsmes väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
102 Kuna apellandi ühegi väitega ei saa nõustuda, tuleb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
103 Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõikes 2 on ette nähtud, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, otsustab kohtukulude jaotamise Euroopa Kohus.
104 Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetluses, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna apellant on kohtuvaidluse kaotanud ja komisjon on palunud kohtukulud temalt välja mõista, siis tuleb käesoleva apellatsioonimenetlusega seonduvad kulud välja mõista apellandilt.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:
1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Jätta Wizz Air Hungary Légiközlekedési Zrt. (Wizz Air Hungary Zrt.) kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.
Allkirjad