Kohtuasi T‑106/17
(avaldatud väljavõtetena)
JPMorgan Chase & Co. jt
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (kümnes koda laiendatud koosseisus) 20. detsembri 2023. aasta otsus
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euro intressimäära tuletisinstrumentide sektor – ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – EURIBORi pankadevaheliste viiteintressimääradega manipuleerimine – Konfidentsiaalse teabe vahetamine – Eesmärgilt konkurentsipiirang – Üks ja vältav rikkumine – Ajaliselt mitmes etapis toimuv „hübriidmenetlus“ – Süütuse presumptsioon – Erapooletus – Trahvid – Põhisumma – Müügimaht – Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõiked 2 ja 3 – Põhjendamiskohustus – Muutmisotsus, millega täiendatakse põhjendust – Võrdne kohtlemine – Proportsionaalsus – Täielik pädevus
1. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus, millega tuvastatakse rikkumine – Tõendi laad – Tõendite kogumile tuginemine – Väljastpoolt rikkumisperioodi pärinevate tõendite arvessevõtmine – Lubatavus
(ELTL artikli 101 lõige 1)
(vt punktid 64–71)
2. Keelatud kokkulepped – Ettevõtjatevahelised kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Osalemine konkurentsivastase eesmärgiga kahepoolsete kontaktide võrgustikus – Osalemise passiivne viis – Hõlmamine – Tingimus – Distantseerumise puudumine – Täidetud tingimus
(ELTL artikli 101 lõige 1)
(vt punktid 279–312)
3. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Koordineerimine ja koostöö, mis on vastuolus iga ettevõtja kohustusega otsustada sõltumatult, millisel viisil ta turul tegutseb – Teabe vahetamine konkurentide vahel – Konfidentsiaalse teabe vahetamine finantsasutuste kauplejate vahel – Teabe vahetamine EURIBORi pankadevaheliste viiteintressimääradega manipuleerimise katsete kohta – Teabe vahetamine kauplemispositsioonide ja hinnastrateegiate kohta EURIBORi või EONIAga indekseeritud toodete sektoris – Kindlate, asjakohaste, kokkuleppele omaste ja piisavalt oluliste konkurentsi soodustavate tagajärgede puudumine – Teabe niisugune vahetamine, mis kahjustab konkurentsi piisavalt, et see kvalifitseerida eesmärgil põhinevaks piiranguks
(ELTL artikli 101 lõige 1)
(vt punktid 325–337, 341–364 ja 377–438)
4. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus, millega kohaldatakse konkurentsieeskirju – Komisjoni otsus, millega tuvastatakse rikkumine ja määratakse trahv
(ELTL artikli 101 lõige 1 ja artikli 296 teine lõik)
(vt punktid 338, 339 ja 368–375)
5. Keelatud kokkulepped – Keeld – Rikkumised – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Vastutuse omistamine ettevõtjale kogu rikkumise eest – Tingimused – Rikkuv tegevus ja toimingud, mis kuuluvad tervikplaani – Hindamine – Kriteeriumid – Tegutsemine ühisel õigusrikkumise eesmärgil – Keelatud kokkuleppe tervikplaanist ja selle põhielementidest teadmine või nende ootuspärasus
(ELTL artikli 101 lõige 1)
(vt punktid 441–450, 453–473, 477–501 ja 504–508)
6. Konkurents – Haldusmenetlus – Kokkuleppemenetlus – Menetlus, milles ei osale kõik keelatud kokkuleppe osalised – Kokkuleppeotsuse ja tavapärase menetluse tulemusel tehtud otsuse ajaliselt nihkes tegemine – Lubatavus – Tingimused – Erapooletuse kohustuse ja süütuse presumptsiooni järgimine – Kaitseõiguste tagamine – Ulatus
(ELTL artikkel 101; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 41 ja 48; komisjoni määrus nr 773/2004, artikkel 10a)
(vt punktid 514–544)
7. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus, millega tuvastatakse rikkumine – Komisjoni kohustus uurida hoolikalt ja erapooletult juhtumi kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid – Komisjoni konkurentsivoliniku avalikud avaldused haldusmenetluses – Avaldused, mis võivad kinnitada subjektiivse erapooletuse puudumist – Asjas komisjoni erapooletule hinnangule mõju puudumine
(ELTL artikli 101 lõige 1)
(vt punktid 549–558)
8. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus – Määratud trahvi suuruse kindlaksmääramine – Hindamiskriteeriumid
(ELTL artikli 101 lõige 1 ja artikkel 261; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3 ja artikkel 31)
(vt punktid 567, 568 ja 698–728)
9. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Müügiväärtuse kindlaksmääramine – Suunistes ette nähtud meetodi kohaldamine – Asendusväärtus, mis määratakse kindlaks vähendusteguri kohaldamisega diskonteeritud rahalaekumiste alusel – Puudulikud põhjendused vähendusteguri kindlaksmääramise kohta
(ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 13 ja 37)
(vt punktid 583–595, 602–608 ja 612–621)
10. Tühistamishagi – Väited – Oluliste menetlusnormide rikkumine – Põhjendamiskohustuse rikkumine – Uurimine kohtu algatusel
(ELTL artikkel 263)
(vt punktid 609–611)
11. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus, millega kohaldatakse konkurentsieeskirju – Puuduliku põhjendamise korrigeerimine kohtumenetluses muutmisotsuse vastuvõtmise teel – Lubamatus
(ELTL artikli 101 lõige 1 ja artikli 296 teine lõik)
(vt punktid 627–633)
12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Müügiväärtuse kindlaksmääramine – Suunistes ette nähtud meetodi kohaldamine – Asendusväärtus, mis määratakse kindlaks vähendusteguri kohaldamisega diskonteeritud rahalaekumiste alusel – Sama rikkumisega seotud ettevõtjate rahalaekumiste arvutamine heterogeensete meetodite abil – Väheoluline mõju aluseks võetud väärtustele – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine
(ELTL artikli 101 lõige 1)
(vt punktid 636–671)
13. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Kergendavad asjaolud – Rikkumises osalemise väike intensiivsus võrreldes rikkumise põhiosalistega – Põhisumma vähendamine 10 protsenti – Proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või karistuste individualiseerimise põhimõtte rikkumine – Puudumine
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)
(vt punktid 674–695)
Kokkuvõte
Panganduskontsern Barclays esitas 2011. aastal Euroopa Komisjonile leebema kohtlemise taotluse, teavitades komisjoni keelatud kokkuleppest euro intressimäära tuletisinstrumentide (Euro Interest Rate Derivatives, edaspidi „euro intressimäära tuletisinstrumendid“) sektoris.
Need euro intressimäära tuletisinstrumendid on indekseeritud EURIBORiga (Euro Interbank Offered Rate), mis on hulk viiteintressimäärasid, mille eesmärk on kajastada pankadevaheliste eurodes nomineeritud laenude kulu, või EONIAga (Euro OverNight Index Average), mis täitis EURIBORiga samaväärset funktsiooni igapäevaste intressimäärade puhul. EURIBORi intressimäär põhineb individuaalsel noteeringul, millest teatasid 47 finantsasutusest koosnevasse paneeli kuuluvad pangad (edaspidi „ EURIBORi paneel“).
Pärast seda, kui komisjon oli alustanud rikkumismenetlust, otsustasid finantsasutused Barclays, Deutsche Bank, Royal Bank of Scotland ja Société générale osaleda määruse (EÜ) nr 773/2004(1) artikli 10 kohases kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluse tulemusel tegi komisjon 4. detsembril 2013 otsuse(2), milles tuvastas, et need finantsasutused osalesid ühes ja vältavas rikkumises, mille eesmärk oli moonutada euro intressimäära tuletisinstrumentide sektoris hinnastamiskomponentide tavapärast kujunemist.
Kuna finantsasutused JPMorgan Chase & Co., JPMorgan Chase Bank, National Association ja J. P. Morgan Services LLP (edaspidi koos „JPMorgan“), Crédit agricole ja HSBC ei esitanud kokkuleppemenetluse ettepanekut, jätkas komisjon nendega seoses uurimist.
Komisjon tuvastas 7. detsembri 2016. aasta otsuses(3), et JP Morgan on rikkunud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, kuna ta osales 27. septembrist 2006 kuni 19. märtsini 2007 ühes ja vältavas rikkumises, mille eesmärk oli moonutada euro intressimäära tuletisinstrumentide sektoris hinnastamiskomponentide tavapärast kujunemist, ning määras talle trahvi summas 337 196 000 eurot.
Komisjoni hinnangul seisnes JP Morgani rikkumine ühe tema kaupleja ning EURIBORi paneeli kuuluva kahe teise finantsasutuse kauplejate vahelises teabevahetuses, mis sisuliselt puudutas nende pankade poolt EURIBORi arvutamiseks EURIBORi paneelile esitatud intressimääradega manipuleerimist, euro intressimäära tuletisinstrumentidega seotud kauplemispositsioone ning nende kavatsusi ja strateegiaid euro intressimäära tuletisinstrumentide hindade kindlaksmääramisel.
JP Morgan palus Üldkohtul esiteks osaliselt tühistada see otsus ja teiseks teise võimalusena tühistada määratud trahv või vähendada selle summat.
Pärast hagi esitamist võttis komisjon vastu muutmisotsuse(4), et täiendada vaidlustatud otsuse põhjendusi, lähtudes kohtuotsusest HSBC Holdings jt vs. komisjon, mille Üldkohus tegi seotud kohtuasjas(5).
Üldkohtu kümnes koda laiendatud koosseisus täpsustas oma otsuses kriteeriume, mis võimaldavad tuvastada ettevõtja osalemise konkurentsivastases tegevuses, eelkõige teabe vahetamises finantstoodete sektoris. Üldkohus tühistas vaidlustatud otsuse ebapiisavate põhjenduste tõttu siiski osas, milles sellega määrati JP Morganile trahv. Seejärel teostas Üldkohus oma täielikku pädevust ja määras JP Morganile trahvi samas summas kui vaidlustatud otsuses.
Üldkohtu hinnang
Üldkohus kinnitas, et teabevahetused JP Morgani, Deutsche Banki ja Barclaysi kauplejate vahel on – välja arvatud neist üks teabevahetus – aset leidnud, ning lükkas tagasi JP Morgani argumendid, et teabevahetuste eesmärk ei olnud manipuleerida EURIBORi või EONIAga. Selle käigus toonitas Üldkohus eelkõige, et rikkumine, mida JP Morganile ette heidetakse, ei seisne EURIBORiga manipuleerimises kui niisuguses, vaid osalemises kahepoolsete kontaktide võrgustikus, mille eesmärk oli moonutada hinnastamiskomponentide tavapärast kujunemist EURIBORi ja/või EONIAga seotud euro intressimäära tuletisinstrumentide sektoris.
Mis puudutab komisjoni poolt rikkumise kvalifitseerimist üheks rikkumiseks, siis meenutas Üldkohus, et ettevõtja sellises rikkumises osalemise tuvastamisel on määrava tähtsusega kolm asjaolu:
i) eri tegevused peavad kuuluma „tervikplaani“, millel on üks eesmärk;
ii) ettevõtja peab olema teadlik teiste ettevõtjate poolt samade eesmärkide saavutamiseks kavandatavast või ellu viidud õigusvastasest tegevusest või peab tal olema võimalik seda mõistlikult ette näha ja ta peab olema valmis seda riski kandma ning
iii) ettevõtjal peab olema kavatsus panustada oma tegevusega kõikide osalejate ühistesse eesmärkidesse.
Esimese asjaolu kohta tõdes Üldkohus, et komisjon määratles piisavalt täpselt ühe eesmärgi – mõjutada euro intressimäära tuletisinstrumentide lepingute alusel maksmisele kuuluvaid rahavoogusid nende lepingute vastaspoolte kahjuks. Selle ühe eesmärgi hulka kuulusid aga kõik JP Morganile ette heidetavad teabevahetused.
Lisaks kinnitasid seda järeldust vaidlustatud otsuses komisjoni esitatud muud tõendid. Nimelt puudutasid kõnealused tegevused samu tooteid, st euro intressimäära tuletisinstrumente, ning toimusid suhteliselt korrapäraste kahepoolsete teabevahetuste kujul, kattudes ajas ja leides aset asjaomaste pankade palgatud isikute muutumatus rühmas.
Mis puudutas teist asjaolu, siis JP Morgan vaidles konkreetselt vastu vaid sellele, et ta oli teadlik keelatud kokkuleppe teiste osaliste elluviidud tegevusest, mille eesmärk oli EURIBORi kehtestamistega manipuleerida. Selles punktis tõdes Üldkohus siiski, et kaudsed tõendid kogumis tõendavad, et JP Morgani kaupleja võis mõistlikult ette näha, et kõnealused teabevahetused, milles ta osales, asetuvad üheainsa rikkumise raamesse, milles osalevad teisedki pangad ja mille eesmärk on moonutada euro intressimäära tuletisinstrumentide alusel maksmisele kuuluvaid rahavoogusid kooskõlastatud tegevusega, mille eesmärk on EURIBORi määraga manipuleerida, ning et ta oli valmis võtma selle riski.
Kolmanda asjaolu kohta märkis Üldkohus, et JP Morgani kaupleja osales koos teiste pankade kauplejatega salajases tegevuses ning aitas seega oma vastava tegevusega kaasa kõigi osalejate taotletavatele ühistele eesmärkidele.
Üldkohus nõustus sellega, et etteheidetud rikkumine on tuvastatud ja rikkumine tuleb kvalifitseerida üheks ja vältavaks rikkumiseks, ning jättis rahuldamata tühistamisnõude osas, milles see puudutas seda tuvastamist vaidlustatud otsuses, seevastu aga põhjusel, et komisjon rikkus trahvi summa kindlaksmääramisel oma põhjendamiskohustust, rahuldas Üldkohus vaidlustatud otsuse tühistamise nõude osas, milles selle otsusega määrati JP Morganile trahv.
Nimelt, kuigi komisjon ei teinud hindamisviga, kui ta tugines JP Morganile määratud trahvi summa kindlaksmääramisel diskonteeritud rahalaekumistele, mis on müügiväärtuse asendusväärtus, ei selgitanud ta piisavalt, miks nende laekumiste suhtes kohaldatud vähendusteguriks määrati 98,849%. Lisaks, kuna komisjon ei tõendanud, et tal oli praktikas võimatu vaidlustatud otsust selles küsimuses õiguslikult piisavalt põhjendada, ei saa nõustuda ka muutmisotsuses selle kohta esitatud täiendava põhjendusega, kuna viimati nimetatud otsusega ei muudetud vaidlustatud otsuse resolutsiooni.
Lõpuks analüüsis Üldkohus oma täielikku pädevust teostades JP Morgani nõudeid vähendada talle määratud trahvi summat.
Rõhutades, et trahvi määramine oma täieliku pädevuse alusel ei ole täpne aritmeetiline tehe, kasutas Üldkohus sarnaselt komisjoni kasutatud lähenemisele trahvi põhisumma kindlaksmääramisel algandmetena vähendatud rahalaekumiste väärtust, kuna see väärtus kajastab rikkumise majanduslikku olulisust ja ettevõtja osakaalu rikkumises. Mis puudutab vähendusteguri kindlaksmääramist, mille kohaldamine on vajalik selleks, et vältida liiga hoiatava trahvi määramist, siis märkis Üldkohus, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et see tegur on vähemalt 98,849%.
Rikkumise raskuse kohta märkis Üldkohus, et kuna kõnealused tegevused puudutasid asjakohaseid tegureid euro intressimäära tuletisinstrumentide hindade kindlaksmääramisel, on need oma laadilt kõige tõsisemad konkurentsipiirangud. Lisaks on kõnealused tegevused eriti rasked ja kahjulikud, kuna need ei moonuta mitte ainult konkurentsi euro intressimäära tuletisinstrumentide turul, vaid kahjustavad laiemalt ka usaldust pangandussüsteemi ja finantsturgude kui terviku vastu ning nende usaldusväärsust.
Kergendavate asjaolude kohta tõdes Üldkohus, et JP Morganil oli tõepoolest rikkumises väiksem roll kui peamistel osalejatel. Sellegipoolest iseloomustas teabevahetusi, milles JP Morgan osales, erakordne sagedus ja regulaarsus ning tema osalemine rikkumistes oli tahtlik. Lisaks iseloomustas kõnealuseid tegevusi suurem raskusaste. Järelikult sai arvesse võetud kergendavate asjaolude mõju olla üksnes marginaalne.
Kokkuvõttes leidis Üldkohus, et käesoleva juhtumi asjaolusid on hinnatud õigesti, kui trahvi summaks määrata 337 196 000 eurot.
Eeltoodut arvestades tühistas Üldkohus vaidlustatud otsuse osas, milles määrati JP Morganile trahv, määras trahviks sama summa kui komisjon, nimelt 337 196 000 eurot, ning jättis hagi ülejäänud osas rahuldamata.