Kohtuasi T‑138/09

Félix Muñoz Arraiza

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi RIOJAVINA taotlus – Varasem ühenduse kollektiivkujutismärk RIOJA – Suhteline keeldumispõhjus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Segiajamise tõenäosus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b kohane segiajamine on tõenäoline, kui asjaomane avalikkus võib arvata, et kahe vastandatud kaubamärgiga hõlmatud kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Sellest tuleneb, et küsimuse puhul, kas asjaomaste kaubamärkide segiajamine on tõenäoline, on vähetähtis täpselt millise kaubandusliku päritolu asjaomane avalikkus mõlema vastandatud kaubamärgiga tähistatud kaupadele ja teenustele omistab. Oluline on hoopis see, kas asjaomane avalikkus võib tajuda, et kaubanduslik päritolu on neil mõlemal juhul sama.

(vt punktid 25 ja 26)

2.      Asjaomane avalikkus, kes koosneb nii liidu laiast avalikkusest kui ka erialateadmistega avalikkusest, võib määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses omavahel segi ajada sõnalise tähise RIOJAVINA, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina taotletakse Nizza kokkuleppe klassi 30 kuuluvate äädikate jaoks ja klassi 35 kuuluvate „ainumüüja- ja esindamisteenuste, hulgi- ja jaemüügi, impordi-ekspordi ja kõige, mis on seotud äädikaga” jaoks, ning kujutismärgi RIOJA, mis on registreeritud varem ühenduse kollektiivkujutismärgina nimetatud kokkuleppe klassi 33 kuuluva veini jaoks.

Tegelikult kompenseerib asjaomaste kaupade ja teenuste vähest sarnasust vastandatud kaubamärkide suur sarnasus, mistõttu asjaomane avalikkus võib uskuda, et kaubamärgi RIOJAVINA all pakutaval äädikal ja selle turustamisteenustel on sama kaubanduslik päritolu kui varasema ühenduse kaubamärgi all turustatavatel veinidel.

(vt punktid 33, 55)

3.      Arvestades otsest seost kauba ja selle turustamise vahel, leidis Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) pärast vastandatud kaubamärkide vahelise sarnasuse olemasolu tuvastamist õigesti, et sama tugev sarnasus on ühelt poolt turustamisteenustel, mis on sõnaselgelt seotud taotletud kaubamärgiga hõlmatud kaupadega ja teiselt poolt vastulause esemeks oleva kaubamärgiga hõlmatud kaupadel.

(vt punkt 43)