Kohtuasi T-29/05
Deltafina SpA
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Toortubaka ostu ja esmase töötlemise turg Hispaanias – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Hinna kindlaksmääramine ja turu jagamine – Vastuväiteteatise ja vaidlustatud otsuse kooskõla – Kaitseõigused – Asjaomase turu mõiste – Trahvid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud – Rikkumise eestvedaja roll – Koostöö
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjale süüks panemine – Komisjoni otsus, milles tuvastatakse sellise ettevõtja vastutus, kes tegutseb turul, mis on vaidlusalusele turule vahetult järgnev turg, ning kes aitas aktiivselt ja tahtlikult keelatud kokkuleppele kaasa
(EÜ artikli 3 lõike 1 punkt g ja EÜ artikli 81 lõige 1)
2. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed – Kaitseõiguste tagamine – Ulatus
(Nõukogu määrused nr 17 ja nr 1/2003)
3. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikli 81 lõige 1)
4. Institutsioonide aktid – Suunised konkurentsiõiguse rikkumise korral määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta
(Nõukogu määruse nr 17 artikkel 15; komisjoni teadaanne 98/C 9/03)
5. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus –Hindamine – Juhtumipõhine hindamine
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teadaanne 98/C 9/03)
6. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus –Hindamine – Komisjoni vastu võetud suunistes sõnaselgelt kehtestatud kolme kriteeriumi üksteisest sõltumine – Rikkumise kvalifitseerimine väga raskeks rikkumiseks – Rikkumise laadi kui kriteeriumi eriti oluline roll
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teadaanne 98/C 9/03)
7. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Tegelik mõju turule
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teadaanne 98/C 9/03, A osa punkt 1 esimene lõik)
8. Konkurents – Trahvid – Õiguslik raamistik – Kindlaksmääramine – Komisjoni varasema otsustuspraktika mõju – Puudumine
(Nõukogu määrused nr 17 ja nr 1/2003)
9. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus
(EÜ artikkel 253)
10. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed – Kaitseõiguste tagamine
(Nõukogu määrused nr 17 ja nr 1/2003; komisjoni teadaanne 98/C 9/03, punkt 2)
11. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud – Rikkumise eestvedaja roll – Mõiste
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teadaanne 98/C 9/03, punkt 2)
12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud – Hindamine – Vajadus iga asjaolu eraldi arvesse võtta – Puudumine – Igakülgne hindamine
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teadaanne 98/C 9/03, punkt 3)
13. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud – Kartellikokkuleppes kokkulepitust erinev käitumine – Hindamine
(Nõukogu määruse nr 17, artikkel 15 ja nõukogu määruse nr 1/2003 artikkel 23; komisjoni teadaanne 98/C 9/03, punkti 3 teine taane)
14. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud – Rikkumise lõppemine enne komisjoni sekkumist – Välistamine
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teadaanne 98/C 9/03, punkti 3 kolmas taane)
15. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused
(Nõukogu määrused nr 17 ja nr 1/2003; komisjoni teadaanne 96/C 207/04)
16. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Trahvid – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvide üldise taseme tõstmine – Lubatavus – Tingimused
(EÜ artikli 81 lõige 1 ja EÜ artikkel 82; nõukogu määrused nr 17 ja nr 1/2003)
1. Tuvastades ettevõtja vastutuse EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise eest, ei ületa komisjon selles sättes kehtestatud keelu piire, kui see ettevõtja – olenemata sellest, et ta tegutseb turul, mis on konkurentsivastase tegevuse objektiks olevale turule vahetult järgnev turg – osaleb aktiivselt ja tahtlikult selliste tootjate vahelises keelatud kokkuleppes, kes tegutsevad temast erineval turul.
Nimelt rikub ettevõtja EÜ artikli 81 lõikes 1 sätestatud keeldu siis, kui tema käitumise – mis toimub koordineeritult teiste ettevõtjate käitumisega – eesmärk on konkurentsi piiramine konkreetsel turul ühisturu piires, ilma et ta ise sellel turul tegutseks.
Nii ei ole välistatud, et ettevõtja võib konkurentsi piiramise toimepanemisest osa võtta isegi siis, kui ta ei piira enda tegutsemisvabadust turul, kus ta peamiselt tegutseb. Mis tahes muu tõlgendus võiks vähendada EÜ artikli 81 lõikes 1 sätestatud keelu ulatust, mis oleks vastuolus selle sätte kasuliku mõju ja EÜ artikli 3 lõike 1 punktis g sätestatud peamise eesmärgiga tagada, et konkurentsi ühisturul ei kahjustataks, arvestades seda, et see ei võimaldaks karistada konkurentsi piiramisse aktiivselt panustanud ettevõtjat vaid seetõttu, et see panus ei tulene majandustegevusest turul, kus piiramine toimub või mille piiramisele see on suunatud.
Kui mõistet „ettevõtjatevaheline kokkulepe” tõlgendada EÜ artikli 81 lõike 1 ja EÜ artikli 3 lõike 1 punkti g eesmärke silmas pidades, siis toetab see keelatud kokkuleppe ja rikkumise täideviija sellist kontseptsiooni, milles ei tehta vahet majandusharu või turu alusel, millel asjassepuutuvad ettevõtjad tegutsevad.
Keelatud kokkuleppes osalenud ettevõtjale kogu rikkumise süüksarvamine on kooskõlas isikliku vastutuse põhimõtte nõuetega, kui täidetud on kaks tingimust, millest esimene on objektiivset ja teine subjektiivset laadi.
Esimene tingimus on täidetud – mis puutub samal asjassepuutuval turul tegutsevate konkurentide suhetesse ning konkurentide ja nende klientide suhetesse –, kui osalev ettevõtja panustab kokkuleppe täitmisesse, olenemata sellest, kas ta teeb seda väga piiratult, täisejärguliselt või passiivselt, näiteks vaikiva heakskiitmise või keelatud kokkuleppest haldusasutustele teatamata jätmise teel.
Mis puudutab teist tingimust, siis oleneb rikkumise kui terviku selle toimepannud ettevõtjale süükspanemine ka tema enda tahte väljendusest, mis tõendab, et ta nõustub kas või vaikides keelatud kokkuleppe eesmärkidega.
(vt punktid 48, 49, 51, 57, 58, 62)
2. Igas menetluses, mis võib kaasa tuua karistuse määramise, eriti trahvi või karistusmakse määramise, nõuab kaitseõiguste tagamise põhimõte muu hulgas, et vastuväiteteatis, mille komisjon saadab ettevõtjale, kellele ta kavatseb määrata karistuse konkurentsieeskirjade rikkumise eest, sisaldaks tema vastu kasutatavaid peamisi asjaolusid, nagu etteheidetavad faktid, nendele antav kvalifikatsioon ja tõendid, millele komisjon tugineb, selleks et ettevõtjal oleks võimalik tulemuslikult esitada argumente tema suhtes algatatud haldusmenetluses.
Kaitseõiguste rikkumist haldusmenetluses hinnatakse nende vastuväidete seisukohast, mille komisjon on esitanud vastuväiteteatises ja haldusmenetlust lõpetavas otsuses. Seetõttu eeldab kaitseõiguste rikkumise tuvastamine, et komisjon on esitanud lõplikus otsuses vastuväite, mida ettevõtja väitel ei ole vastuväiteteatises esitatud. Lihtsat faktide erinevat esitlemist selleks, et neid vaidlustatud otsuses täpsemalt arvesse võtta, ei saa käsitleda vastuväiteteatise vastuväidete olulise muutmisena.
(vt punktid 113–115, 120)
3. Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamiseks peab otsusest, kokkuleppest või tegevusest kõigi objektiivsete faktiliste või õiguslike asjaolude põhjal olema piisavalt suure tõenäosusega võimalik järeldada, et see otsus, kokkulepe või tegevus mõjutab otseselt või kaudselt, tegelikult või võimalikult liikmesriikidevahelist kaubandust ja seda viisil, mis annab alust arvata, et see võib takistada liikmesriikidevahelise ühisturu loomist. Lisaks ei tohi see mõju olla väike. Nii mõjutatakse ühendusesisest kaubandust üldjuhul mitme sellise asjaolu koosmõjul, mis eraldi võetuna ei pruugi iseenesest määravad olla.
EÜ artikli 81 lõige 1 ei nõua, et selles sättes viidatud kokkulepped mõjutaksid ühendusesisest kaubandust tuntavalt, vaid nõuab, et oleks tõendatud, et need kokkulepped on oma laadilt niisuguse mõjuga.
(vt punktid 167–169)
4. Kuigi suuniseid määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta ei saa lugeda õigusnormideks, mida ametiasutus igal juhul peab järgima, sätestavad need siiski praktikat väljendava käitumisnormi, mida ametiasutus konkreetsel juhtumil ei või eirata, kui ta ei esita võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaid põhjendusi.
(vt punkt 230)
5. Kuigi komisjon on suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta täpsustanud rikkumise raskuse hindamise lähtekohti, ei takista see selle teguri hindamist tervikuna kõigi asjassepuutuvate asjaolude põhjal, sealhulgas asjaolude põhjal, mida suunistes sõnaselgelt ei ole märgitud.
(vt punkt 230)
6. Ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise raskusastme hindamise kolm aspekti vastavalt suunistele määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta on rikkumise laad, tegelik mõju turule, kui seda saab mõõta, ja asjakohase geograafilise turu suurus. Need rikkumise raskuse hindamise kolm kriteeriumi ei ole igakülgsel hindamisel sama kaaluga. Rikkumise laad on kõige olulisem kriteerium, eriti „väga raskeks” kvalifitseeritavate rikkumiste puhul.
Suunistes sisalduvast väga raskete rikkumiste kirjeldusest nähtub, et kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on hindade kindlaksmääramine või turu jagamine, võivad ainuüksi oma laadi tõttu tuua kaasa kvalifitseerimise väga raskeks rikkumiseks, ilma et oleks vaja, et kõnealusel käitumisel oleks teatav mõju või geograafiline ulatus. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et kuigi raskete rikkumiste näidiskirjelduses on otseselt mainitud mõju turule ja suurele osale ühisturust, ei mainita väga raskete rikkumiste kirjelduses ei tegelikku mõju turule ega teatava geograafilise ala mõjutamist.
Rikkumise raskuse hindamise kolm aspekti on üksteisest sõltuvad selles tähenduses, et rikkumise suur raskusaste ühest aspektist võrreldes teise või kolmanda aspektiga võib kompenseerida rikkumise väiksemat raskusastet nendest kahest ülejäänud aspektist hinnatuna.
Turu geograafiline ulatus on suuniste kohaselt vaid üks kolmest asjassepuutuvast kriteeriumist rikkumise raskuse terviklikul hindamisel ning see ei ole iseseisev kriteerium selles tähenduses, et üksnes suuremat osa liikmesriike puudutavaid rikkumisi saaks kvalifitseerida „väga raskeks”. EÜ leping, määrus nr 17, määrus nr 1/2003, suunised ega kohtupraktika ei võimalda järeldada, et nii saab kvalifitseerida üksnes geograafiliselt väga ulatuslikke piiranguid. Järelikult ei takista asjaomase geograafilise turu väiksus käesolevas asjas tuvastatud rikkumise kvalifitseerimist „väga raskeks”. Sama järeldus tuleb veelgi enam teha kaubaturu piiratuse kohta, sest kaubaturu suurus ei ole üldreeglina asjaolu, mida tuleb kindlasti arvesse võtta, vaid ainult asjassepuutuv asjaolu muude asjaolude seas, millega arvestatakse rikkumise raskuse ja trahvisumma kindlaksmääramisel.
On selge, et tubakatöötlejatele ja ühele ettevõtjale, kelle üks tegevus oli töödeldud tubaka turustamine, süüks pandud rikkumine, mis seisneb ühes liikmesriigis erinevate toortubakasortide hindade kindlaksmääramises ja tootjatelt ostetava toortubaka koguste jagamises, on oma laadilt väga raske rikkumine. Seda laadi rikkumisi loetakse eriti rasketeks rikkumisteks, kuna nende puhul sekkutakse otse asjaomase turu konkurentsi peamistesse parameetritesse, või ühenduse konkurentsinormide ilmseks rikkumiseks.
(vt punktid 231, 233, 234, 238, 240–242)
7. Trahvi kindlaksmääramiseks ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise raskusastme hindamisel ei oma rikkumise „väga raskeks” kvalifitseerimisel tähtsust asjaolu, et komisjon ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et keelatud kokkuleppel oli tegelik mõju turule.
Turule tegeliku mõju avaldamise puudulik tõendamine ei sea kahtluse alla trahvi lähtesummat, mille komisjon määras rikkumise raskuse alusel.
(vt punktid 250 ja 251)
8. Komisjoni varasem otsustuspraktika ei ole konkurentsi valdkonnas iseenesest trahvi määramisel õiguslik alus.
(vt punktid 292, 426)
9. Üksikakti põhjendusest peab selgelt ja ühemõtteliselt ilmnema õigusakti autoriks oleva institutsiooni arutluskäik selliselt, et huvitatud isikutel oleks võimalik teada saada võetud meetme põhjendused ja et pädeval kohtul oleks võimalik teostada kohtulikku kontrolli. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Ei ole nõutud, et põhjenduses oleksid välja toodud kõik asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuivõrd küsimust, kas õigusakti põhjendus vastab EÜ artikli 253 nõuetele, tuleb hinnata mitte üksnes lähtuvalt selle sõnastusest, vaid samuti selle vastuvõtmise kontekstist ja asjaomase valdkonna õiguslikust regulatsioonist.
(vt punkt 319)
10. Komisjon tagab ettevõtja õiguse olla ära kuulatud, kui ta märgib vastuväiteteatises expressis verbis, et ta kaalub asjassepuutuvale ettevõtjale trahvi määramist ja märgib trahvi määramise aluseks olevad peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud, nagu väidetava rikkumise raskusaste ja kestus, ning selle, kas asjaomane rikkumine pandi toime „tahtlikult või hooletusest”. Sellega annab komisjon ettevõtjatele vajaliku teabe selleks, et end kaitsta mitte ainult rikkumise tuvastamise, vaid ka trahvi määramise suhtes. Kui kohustada komisjoni andma vastuväiteteatise esitamise staadiumis asjassepuutuvatele ettevõtjatele teavet konkreetsete trahvimäärade kohta, pandaks talle sobimatu kohustus oma lõppotsus ette kindlaks määrata.
Rikkumise eestvedajaks kvalifitseerimisel on olulised tagajärjed asjassepuutuvale ettevõtjale määratava trahvi summa seisukohast. Vastavalt suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktile 2 on tegemist raskendava asjaoluga, mis toob kaasa trahvi põhisumma märgatava suurendamise. Arvestades koostööteatise B‑jao alapunkti e sõnastust, välistab see kvalifikatsioon ka kohe trahvi väga olulise vähendamise, isegi kui eestvedajaks kvalifitseeritud ettevõtja täidab kõik ülejäänud koostööteatises sätestatud tingimused, mis talle sellist vähendamist võimaldaksid. Seega tuleb komisjonil vastuväiteteatises esitada asjaolud, mis tema arvates on asjassepuutuvad selleks, et süüdistatav ettevõtja, kes võidakse kartelli eestvedajaks kvalifitseerida, saaks sellele vastuväitele vastata. Arvestades aga, et selle teatise esitamine on vaid lõppotsuse vastuvõtmiseks läbitav etapp ja et seega ei sisalda see komisjoni lõplikku seisukohta, ei saa nõuda, et komisjon annaks juba selles etapis õigusliku kvalifikatsiooni asjaoludele, millele ta tugineb lõppotsuses ettevõtja kartelli eestvedajaks kvalifitseerimisel.
(vt punktid 324, 325, 327)
11. Trahvi kindlaksmääramisel ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest peab ettevõtja selleks, et teda saaks kvalifitseerida eestvedajaks, olema tegutsenud keelatud kokkuleppe märkimisväärse käivitusjõuna ning tal peab olema olnud eriline ja konkreetne ülesanne keelatud kokkuleppe toimimises.
Kuigi asjaolud, millele komisjon viitab, tõendavad, et ettevõtjal oli keelatud kokkuleppes aktiivne ja otsene roll, ei ole need piisavad tuvastamaks, et ta oli selle kokkuleppe märkimisväärne käivitusjõud, eriti kui ükski toimikumaterjal ei tõenda seda, et see ettevõtja näitas üles initsiatiivi nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks või veenis teisi ettevõtjaid sellega liituma, või kui ükski toimikumaterjal ei võimalda tuvastada ka seda, et ettevõtja täitis ülesandeid, mis tavaliselt on seotud keelatud kokkuleppe eestvedaja rolliga, nagu koosolekute eesistujaks olemine või teatud andmete kokkukogumine ja edastamine.
(vt punktid 332–335)
12. Komisjon on põhimõtteliselt kohustatud ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumiste eest trahvisummade määramisel järgima oma suuniste tingimusi. Suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta ei ole siiski märgitud, et komisjonil tuleb alati eraldi arvesse võtta nende suuniste punktis 3 loetletud igat kergendavat asjaolu, ja ta ei ole kohustatud tegema lisavähendamist automaatselt, kuna seda, kas trahvi võimalik vähendamine kergendavate asjaolude alusel on asjakohane, tuleb hinnata igakülgselt ja võtta arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid tervikuna.
Suuniste vastuvõtmine ei muuda nimelt asjakohatuks varasemat kohtupraktikat, mille kohaselt on komisjonil kaalutlusõigus, mis võimaldab tal arvesse võtta või jätta arvesse võtmata teatud asjaolud selliste trahvisummade määramisel, mida ta kavatseb ettevõtjale määrata eelkõige juhtumi asjaolude alusel.
Kuna suunistes puudub kohustuslik märge kergendavate asjaolude kohta, mida võidakse arvestada, tuleb asuda seisukohale, et komisjon on säilitanud endal teatud kaalutlusõiguse, hindamaks üldiselt seda, millisel määral tuleks kergendavate asjaolude esinemisel trahvisummasid vähendada.
(vt punktid 347 ja 348)
13. Ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahvi kindlaksmääramisel on komisjon kohustatud keelatud kokkuleppe täitmata jätmise tunnistama kergendavaks asjaoluks vaid siis, kui ettevõtja, kes sellele asjaolule tugineb, on võimeline tõendama, et ta on selgelt ja märgatavalt olnud keelatud kokkuleppe täitmise vastu nii, et ta häiris selle toimimist ennast, ja et ettevõtja ei jätnud lepinguga liitumise muljet ega õhutanud seega teisi ettevõtjaid keelatud kokkulepet täitma. Ettevõtjatel oleks liiga kerge minimeerida suure trahvi maksmise riski, kui nad võiksid saada kasu ebaseaduslikust kokkuleppest ja seejärel nõuda trahvi vähendamist selle eest, et nende roll rikkumise täideviimises oli üksnes piiratud, kuigi nende suhtumine on õhutanud teisi ettevõtjaid tegutsema konkurentsi rohkem kahjustaval viisil.
(vt punkt 350)
14. Ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahvi kindlaksmääramisel saab suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 3 kolmandas taandes viidatud „rikkumise lõpetamine kohe, kui komisjon sekkub (eriti kui ta teostab kontrolli)” loogiliselt olla kergendav asjaolu vaid siis, kui on põhjust eeldada, et selle sekkumise tõttu on asjassepuutuvad ettevõtjad lõpetanud oma konkurentsivastase tegevuse, kuna see suuniste säte ei reguleeri olukorda, kus rikkumine on juba lõppenud enne komisjoni esimest sekkumist.
(vt punktid 354 ja 355)
15. Komisjonil on ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahvide arvutamise meetodi küsimuses lai kaalutlusõigus ning ta võib võtta arvesse mitut asjaolu, mille hulgas on puudutatud ettevõtjate koostöö selle institutsiooni talituste poolt läbi viidava uurimise käigus. Komisjonil on lai kaalutlusõigus ettevõtja koostöö kvaliteedi ja kasu hindamisel, eriti selle kootöö võrdlemisel teiste ettevõtjate panusega. Koostöö tõttu trahvi vähendamise õigustamiseks peab ettevõtja käitumine lihtsustama komisjoni ülesannet, mis seisneb nende rikkumiste tuvastamises ja nende eest karistamises. Komisjon ei saa keelatud kokkuleppe poolte koostöö hindamisel tähelepanuta jätta võrdse kohtlemise põhimõtet, mida rikutakse siis, kui sarnaseid olukordi käsitletakse erinevalt või erinevaid olukordi käsitletakse ühetaoliselt, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud.
(vt punktid 389, 390, 399)
16. Asjaolu, et komisjon minevikus kohaldas teatava suurusega trahve teatavat tüüpi rikkumistele, ei saa veel võtta võimalust seda taset tõsta määruses nr 1/2003 märgitud piirides, kui see on vajalik ühenduse konkurentsipoliitika elluviimise tagamiseks.
Ettevõtjatel ei saa olla õiguspärast ootust, et säilib olukord, mida komisjon võib oma kaalutlusõigust teostades muuta.
Trahvi määramisega lõppeda võiva haldusmenetlusega seotud ettevõtjatel ei saa järelikult tekkida õiguspärast ootust, et komisjon ei ületa varasema praktika käigus määratud trahvide taset.
Nimelt trahviga lõppeda võiva haldusmenetlusega seotud ettevõtja peab arvestama võimalusega, et komisjon võib igal ajal otsustada tõsta trahvisumma taset võrreldes minevikus kohaldatuga.
(vt punktid 426, 435)