Kohtuasi T‑674/11
TV2/Danmark A/S
versus
Euroopa Komisjon
Riigiabi – Avalik-õiguslik ringhääling – Otsus, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobimatuks – Abi, mille Taani ametiasutused nägid ette Taani avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile TV2/Danmark – Riiklik rahastamine hüvitamaks avaliku teenuse osutamisega kaasnevaid kulusid – Abi mõiste – Kohtuotsus Altmark
Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda) 24. septembri 2015. aasta otsus
1. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Tekkinud ja olemasoleva huvi tingimus – Hindamine hagi kohtusse saabumisel – Hagi, mis võib hagejale kasu tuua – Riigiabi saanud ettevõtja hagi komisjoni otsuse peale, millega see abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Hagejale kohtumenetluses tekkinud ja jätkuv risk – Vastuvõetavus
(ELTL artikkel 263)
2. Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Välistamine– Kohtuotsuses Altmark esitatud tingimused
(ELTL artikli 107 lõige 1)
3. Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Välistamine– Kohtuotsuses Altmark esitatud tingimused – Võimalus teha erand osadest kohtuotsuses Altmark esitatud tingimustest – Puudumine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
4. Riigiabi – Mõiste – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks volitatud ettevõtjad – Ringhäälingusektor – Altmarki tingimuse, mille eesmärk on välja selgitada abi olemasolu, ja ELTL artikli 106 lõikes 2 sätestatud tingimuse, mis võimaldab tuvastada abi kokkusobivuse siseturuga, eristamine – Asjaolu, kas protokoll liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta on vaid riigiabi olemasolu hindamisel asjakohane
(ELTL artikkel 14, ELTL artikli 106 lõige 2 ja ELTL artikli 107 lõige 1; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 29)
5. Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Välistamine – Kohtuotsuses Altmark esitatud tingimused – Nende tingimuste paindlikum kohaldamine – Tingimus – Konkurentsi- ja kommertsaspekti puudumine valdkonnas, milles hüvitise saaja tegutseb
(ELTL artikli 107 lõige 1; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 29)
6. Eelotsuse küsimused – Tõlgendamine – Tõlgendatavate kohtuotsuste ajaline mõju – Tagasiulatuv jõud – Piirid – Õiguskindlus
(ELTL artikli 107 lõige 1 ja ELTL artikkel 267)
7. Riigiabi – Abiprojektid – Kohustus abi rakendamisest eelnevalt teatada ja rakendamine ajutiselt peatada – Rikkumine – Abisaaja võimalus Altmarki tingimuste kohaldamise vaidlustamiseks tugineda õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtetele – Puudumine
(ELTL artikli 107 lõige 1 ja ELTL artikli 108 lõige)
8. Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Kohtuotsuses Altmark esitatud teine tingimus – Hüvitise arvutamise aluseks olevate parameetrite objektiivse ja läbipaistva kehtestamisega seotud tingimuse analüüs – Avaliku teenuse korraldamise tõhususe nõude arvesse võtmine – Lubamatus
(ELTL artikli 107 lõige 1)
9. Tühistamishagi – Ese – Otsus, mis põhineb argumentatsiooni mitmele iseseisvale osale, millest iga osa on otsuse resolutsioonis piisav põhjendus – Sellise otsuse tühistamine – Tingimused
(ELTL artikkel 263)
10. Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Kohtuotsuses Altmark esitatud neljas tingimus – Toetuse määramine asjaomase sektori keskmise ettevõtja kulude analüüsi alusel, kui ettevõtja ei ole valitud avaliku pakkumismenetluse raames – Avaliku teenuse ülesande täitmise eest vastutava ettevõtja kuluanalüüsi ebapiisavus
(ELTL artikli 107 lõige 1)
11. Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Kohtuotsuses Altmark esitatud neljas tingimus – Toetuse määramine asjaomase sektori keskmise ettevõtja kulude analüüsi alusel, kui ettevõtja ei ole valitud avaliku pakkumismenetluse raames – Asjaomasel liikmesriigil lasuv tõendamiskoormus
(ELTL artikli 107 lõige 1)
12. Kohtumenetlus – Menetlusse astumine – Menetluspoole, kelle toetuseks on menetlusse astutud, argumentidest erinevad argumendid – Vastuvõetavus – Tingimused
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 neljas lõik; üldkohtu kodukord, artikli 116 lõige 3)
13. Riigiabi – Mõiste – Komisjoni kohustus uurida hoolikalt ja erapooletult juhtumi kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid – Kohustus tasuda summad teistele ettevõtjatele kui vahendajatele, kes tegutsevad vaid ülekande- või maksekanalina – Välistamine – Avaliku teenuse ülesannet täitva ettevõtja kohustus kanda litsentsitasudest saadud summad üle ettevõtjatele, kellele makstakse nende teenuste eest tasu – Hõlmamine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
14. Riigiabi – Mõiste – Riigi ressurssidest antav abi – Riigi ressursside mõiste – Seadusandlik meede, mis näeb kolmandatele isikutele ette nende omavahendite konkreetse kasutusotstarbe – Välistamine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
15. Riigiabi – Mõiste – Riigi ressurssidest või riigi kontrollitavatest vahenditest antav eelis – Ulatus – Avalik-õigusliku ringhäälingu reklaamitulud – Välistamine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
16. Tühistamishagi – Väited – Väited, mida võib esitada riigiabi puudutava komisjoni otsuse vastu – Väited, mida ei ole haldusmenetluse käigus esitatud – Vastuvõetavate õigusväidete ja vastuvõetamatute faktiväidete vaheline erinevus
(ELTL artikli 108 lõige 2 ja ELTL artikkel 263)
17. Riigiabi – Olemasolev abi ja uus abi – Abi, mida on antud uuele abisaajale – Abikavade ja individuaalse abi eristamine
(ELTL artikkel 108)
18. Riigiabi – Olemasolev abi ja uus abi – Individuaalne abi, mida on antud juriidilisele isikule, mis on asutatud pärast abi kehtestamist ja asjaomase liikmesriigi ühinemist Euroopa Liiduga – Kvalifitseerimine olemasolevaks abiks – Tingimus
(ELTL artikkel 108)
1. Kohtuasjades, mille esemeks on toetuse saaja esitatud tühistamishagi niisuguse komisjoni otsuse peale, millega käsitletav abi tunnistatakse ühisturuga täielikult kokkusobivaks või millega tunnistatakse kokkusobivaks üks mitmest vaidlusalusest rahastamismeetmest, võib põhjendatud huvi tuleneda olukorda iseloomustavast riskist, et kohtumenetlus võib hagejate õiguslikku olukorda muuta, või ka sellest, et Euroopa Liidu Kohtusse hagi esitamise kuupäeval on kohtumenetlusega kaasnev risk tekkinud ja jätkuv.
Ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobiva riigiabi saaja vastu algatatud kohtumenetluses tekkinud „tõelist“ või „tekkinud ja jätkuvat“ riski tunnustatakse, kui esiteks oli selline hagi Üldkohtule tühistamishagi esitamise ajal siseriiklikes kohtutes juba menetluses või kui see on esitatud nendesse kohtutesse enne, kui Üldkohus teeb tühistamishagi osas otsuse, ja teiseks, kui siseriiklikes kohtutes poolelioleva menetluse, millele hageja tugineb, ese on Üldkohtus vaidlustatud otsuses märgitud abi.
Siit nähtub, et sellise ebaseadusliku abi saajal, mis on tunnistatud siseturuga kokkusobivaks, võib olla õigustatud ja jätkuv huvi esitada hagi, mis põhines sellel, et asjaomased meetmed kvalifitseeriti riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 mõttes ja uueks abiks nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, artikli 1 punkti c mõttes, kui siseriiklikus kohtus konkurendi algatatud menetlusega, mis on kuni Üldkohtu otsuse kuulutamiseni peatatud, taotleti intressi väljamõistmist ajavahemiku eest, mil ebaseaduslikkus kestis, ja abi ebaseaduslikkuse tõttu tekitatud kahju hüvitamist.
(vt punktid 34 ja 36–39)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 47–49)
3. Riigiabi valdkonnas tuleneb kohtuotsuse Altmark sõnastusest, mis ei ole sugugi mitmetähenduslik, et selles kehtestatud neli tingimust puudutavad üksnes asjaomase meetme riigiabiks kvalifitseerimise küsimust ja täpsemalt eelise olemasolu kindlakstegemist. Riiklikku sekkumist, mille puhul ei ole täidetud üks või rohkem eespool viidatud tingimustest, tuleb seega pidada riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 mõttes.
Selles osas, mis puudutab konkreetselt kolmanda ja teise Altmarki tingimuse vahelist seost, näib võimatu sedastada, et avaliku teenuse osutajale määratud hüvitis ei ületa seda, mis on vajalik, et katta täielikult või osaliselt avaliku teenuse osutamisel kantud kulusid, võttes arvesse nende kohustuste täitmisega seotud tulu ja mõistlikku kasumit, ilma et eelnevalt oleks teada, milliste parameetrite abil määrati kindlaks hüvitise suurus, mis ongi teise Altmarki tingimuse ese.
(vt punktid 54 ja 55)
4. Protokolli nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta sõnastuse kohaselt on selle akti eesmärk tõlgendada ELTL artikli 106 lõikes 2 sätestatud erandit. Seega ei ole antud protokoll Altmarki tingimuste, mille eesmärk on tuvastada riigiabi olemasolu ja mitte selle kokkusobivus siseturuga, kohaldatavuse hindamisel asjakohane. Lisaks ei saa nõustuda sellega, et Amsterdami protokoll välistab konkurentsieeskirjade kohaldamise ning keelab komisjonil kontrollida, kas sihtotstarbeline rahastamine annab avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele majandusliku eelise, tuginedes selleks Euroopa Kohtu poolt kohtuotsuses Altmark määratletud kriteeriumidele. Isegi kui riigiabi olemasolu hindamiseks peaks Amsterdami protokoll tunnistatama asjakohaseks, piirduks see esimese Altmarki tingimusega, mis käsitleb avaliku teenuse osutamise kohustust.
(vt punktid 61 ja 62)
5. Riigiabi olemasolu kindlaksmääramisel võib Altmarki tingimuste paindlikum kohaldamine konkreetsel juhul olla põhjendatav konkurentsi ja kommertsaspekti puudumisega valdkonnas, milles hüvitise saaja aktiivselt tegutseb. Seega, võttes arvesse avalik-õigusliku ringhäälingu edastamise ülesannet, mida rõhutab protokoll nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta, ei saa nõustuda sellega, et ringhäälingusektoris puudub konkurentsi- ning kommertsaspekt. Antud juhul väljendub see aspekt eelkõige asjaolus, et avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon, mida osaliselt rahastatakse tema reklaamituludest, tegutseb aktiivselt telereklaamiturul.
(vt punkt 70)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 79, 80, 83 ja 85)
7. Meetmest teatamata jätmisega abisaajale kaasnevad finantstagajärjed ei ole asjaolu, mis õiguskindluse üldpõhimõtet silmas pidades õigustab sellise kohtuotsuse ajalise kehtivuse piiramist, milles Euroopa Kohus tõlgendab ELTL artikli 107 lõiget 1 nii, et asjaomane meede osutub riigiabiks. Sellest tulenevalt ei saa hageja tugineda negatiivsetele finantstagajärgedele, mille toob tema jaoks kaasa Altmarki tingimuste kohaldamine asjaomastele meetmetele ja nende meetmete kvalifitseerimine riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, nii nagu seda artiklit on tõlgendatud kohtuotsuses Altmark, et nõuda õiguskindluse põhimõtte nimel nende tingimuste kohaldamata jätmist.
Samas ei saa küsimust, kas õiguskindluse põhimõttega on kooskõlas see, kui hüvitise saajale pannakse kohustus – maksta tagasi summad, mida juhtumi asjaolude esinemise ajal käsitati hüvitisena avaliku teenuse ülesande osutamise eest – mis tulenes ELTL artikli 107 lõike 1 ja artikli 108 lõike 3 tõlgendamist puudutavate kohtuotsuste, mis tehti mitu aastat pärast hüvitise maksmist, koostoimes ja tagasiulatuvast kohaldamisest, lahendada vaidluse raames, mis puudutab sellise otsuse kehtivust, milles komisjon kvalifitseeris sellise hüvitise riigiabiks. Siseriikliku kohtu ülesanne on hinnata vajaduse korral pärast Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamist, kas talle teadaolevatel asjaoludel kuuluvad kohaldamisele reeglid, mis puudutavad riigile intresside tagasimaksmist perioodi eest, mil ebaseaduslikkus kestis ja kohustust teatud juhul hüvitada oma konkurentidele kahju, mida nad võisid saada abi ebaseaduslikkuse tõttu.
(vt punktid 82 ja 84)
8. Riigiabi olemasolu tuvastamise raames esitab teine Altmarki tingimus, mille kohaselt peavad parameetrid, mille alusel hüvitis arvutatakse, olema eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud, et vältida majanduslikku kasu, mis annaks abi saavale ettevõttele konkureerivate ettevõtete ees soodsama positsiooni, kolm nõuet, millele hüvitise arvutamise parameetrid peavad vastama selleks, et arvutus oleks usaldusväärne ja et komisjonil oleks võimalik seda kontrollida. Nende nõuete kohaselt tuleb hüvitise arvutamise parameetrid kehtestada eelnevalt läbipaistvas menetluses ning need peavad olema objektiivsed. Kohtuotsuses Altmark ei ole kordagi mainitud, et teise tingimuse kohaselt peavad hüvitise arvutamise parameetrid olema koostatud viisil, mis võimaldab mõjutada või kontrollida hüvitise saaja kantud kulude taset.
Kui tõlgendada teist Altmarki tingimust nii, et hüvitise arvutamise parameetrid peavad olema mitte ainult objektiivsed ja kehtestatud eelnevalt läbipaistva menetluse raames, vaid ka tagama avaliku teenuse haldamise tõhususe, siis läheb see vastuollu teise Altmarki tingimuse sõnastusega ja viib segiajamiseni nimetatud kohtuotsuse neljanda tingimusega, mis käsitleb tõhususe nõuet.
Seega nõudes ettevõtjale avaliku teenuse ülesande täitmiseks määratava hüvitise arvutamise parameetrite osas sellist sõnastust, mis tagab, et avaliku teenuse ülesande täitmine toimub tõhusalt, on komisjon rikkunud õigusnormi.
(vt punktid 102–106)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 109)
10. Analüüsides neljandat Altmarki tingimust, mille kohaselt peab sobiva hüvitise tase olema kindlaks määratud selliste kulude analüüsi alusel, mida keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimise ja vajalike vahenditega varustatud ettevõtja oleks kandnud nende kohustuste täitmisel, kuna avalikku hankemenetlust, mis oleks võimaldanud valida kandidaadi, kes suudab avaliku teenuse ülesannet osutada kõige odavamalt, ei korraldatud, siis riigiabi olemasolu tuvastamise raames on sellise ettevõtja leidmise eesmärk optimeerida avaliku teenuse ülesande täitmiseks vajalikuks peetava hüvitise summat ja vältida hüvitise arvutamisel ebatõhusa ettevõtja kõrgete kulude võrdluspunktina arvesse võtmist.
Seega ei piisa antud tingimuse täitmiseks sellest, kui liikmesriik on seisukohal, et võttes arvesse avaliku teenuse ülesande spetsiifikat, ei ole hüvitise saajaga võrreldavat ettevõtjat võimalik turul kindlaks määrata ning seejärel tõendada, et hüvitise saaja ise on hästi korraldatud juhtimise ja vajalike vahenditega varustatud ettevõtja selle tingimuse tähenduses.
(vt punktid 116, 117 ja 131)
11. Olgugi et riigiabi valdkonnas lasub tõendamiskoormus komisjonil, kellel tuleb tõendada riigiabi olemasolu, on asjaomane liikmesriik kohustatud vastavalt määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, artikli 10 lõikele 2 koostoimes artikli 2 lõikega 2 andma komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks teha otsuse uuritava meetme kvalifitseerimise kohta ja vajaduse korral selle kokkusobivuse kohta siseturuga.
Seega on liikmesriigil kohustus tõendada, et kui avalikku hankemenetlust, mille eesmärk on valida asjaomase avaliku teenuse ülesande täitmise eest vastutav ettevõtja, ei korraldata, määratakse ettevõtjale makstava hüvitise tase kindlaks selliste kulude analüüsi põhjal, mida keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimise ja vajalike vahenditega varustatud ettevõtja, selleks et oleksid täidetud kõnealuse avaliku teenuse nõuded, võib oma ülesande täitmisel kanda. Kui ta seda ei tõenda, ei saa välistada, et avalikku teenust osutavale ettevõtjale määratud hüvitis sisaldab riigiabi komponenti.
(vt punktid 124 ja 126)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 156)
13. Riigiabi valdkonnas, kui summa makstakse ühele osapoolele, kes on kohustatud selle tervenisti edasi kandma kolmandale isikule, siis ei ole põhimõtteliselt tegu eelisega, mis on antud poolele, kes tegutseb vaid „makseasutuse“ või „maksekanaliga“. Sellisel juhul kõnealune summa üksnes läbib viimati nimetatud poole vara. Vastupidise järeldusega võiks nõus olla vaid siis, kui on tõendatud, et läbimine üksi toob asjaomasele poolele kaasa kasu nt intressi saamise näol ajavahemiku eest, mil see summa oli tema valduses.
Seega, kui ettevõtjal tuleb talle seadusandja poolt antud avaliku teenuse ülesande osaliseks täitmiseks kasutada teiste ettevõtjate teenuseid, mis tähendab, et tal on kohustus maksta vastutasuna neile kohast tasu teenuste eest, mis võimaldavad tal kõnesolevaid teenuseid osutada, tuleb avaliku teenuse ülesande täitmise eest vastutaval ettevõtjal endal täita kohustusi teiste ettevõtjate ees ja tema roll ei piirdu teistele ettevõtjatele üksnes litsentsitasude maksmise „maksekanaliks“ olemisega. Lisaks ei oma mingit tähtsust asjaolu, et teised ettevõtjad on avaliku teenuse ülesande täitmise eest vastutavast ettevõtjast eraldiseisvad juriidilised isikud.
(vt punktid 159 ja 171)
14. Riigiabi valdkonnas ei saa eeliseid, mis ei ole pärit riigi ressurssidest, mingil juhul käsitada riigiabina. Samas on riigi ressurssidest antud eelis selline, mis selle andmise korral mõjutab negatiivselt riigi ressursse.
Kõige lihtsamas vormis võib negatiivne mõju avalduda selles, et riigi ressursid antakse üle eelise saajale. Kõigi juhtumite puhul ei ole vaja kindlaks teha, kas on toimunud riigi ressursside üleandmine, selleks et ühele või mitmele ettevõtjale antud eelist võiks käsitleda riigiabina. Selles osas on riigi ressurssidele negatiivset mõju avaldav eelis käsitatav sellisena, mis ei hõlma riigi ressursside üle andmist. Nii on see eelkõige meetme puhul, millega riiklikud ametiasutused annavad teatud ettevõtjatele maksuvabastuse, mis küll ei ole seotud riigi ressursside üleandmisega, kuid asetavad soodustatud isiku soodsamasse majanduslikku olukorda kui teised maksukohustuslased.
Mis puudutab ELTL artikli 107 lõike 1 mõttes riigi ressursside mõiste ulatust, siis hõlmab see kõiki rahalisi vahendeid, mida avalik sektor võib reaalselt ettevõtjate toetamiseks kasutada, ilma et oleks oluline, kas need vahendid kuuluvad või ei kuulu püsivalt riigi vahendite hulka. Seega, isegi juhul, kui kõnealusele meetmele vastavad summad ei ole alaliselt riigikassa käsutuses, piisab nende riigiabiks kvalifitseerimiseks asjaolust, et need on pidevalt riigi kontrolli all ning seega pädevatele riigiasutustele kättesaadavad.
Niisiis võivad riigi ressursid koosneda ka ressurssidest, mis on pärit kolmandatelt isikutelt, kuid mille selle omanikud on andnud kas vabatahtlikult riigi käsutusse või mille omanikud on maha jätnud ja riik on võtnud kohustuse neid hallata oma suveräänse pädevuse teostamise raames. Seevastu ei saa järeldada, et ressursid on riigi kontrolli all ja on seega riigi ressursid eespool viidatud tähenduses pelgalt asjaolu tõttu, et riik näeb seadusandliku meetmega kolmandatele isikutele ette oma ressursside konkreetse kasutusotstarbe.
(vt punktid 190, 195, 196, 198, 201, 208 ja 209)
15. Avaliku teenuse ülesande täitmise eest vastutava ringhäälinguorganisatsiooni reklaamitulud on rahaline tasu, mida reklaamikliendid maksavad omale reklaamiaja saamise eest. Seega ei ole need tulud algselt pärit mitte riigi ressurssidest, vaid erasektori vahenditest ehk reklaamiklientidelt.
Mis puudutab küsimust, kas saab asuda seisukohale, et erasektori vahenditest pärit ressursse kontrollivad asjaomase liikmesriigi ametiasutused, siis need ressursid ei ole antud vabatahtlikult omanike poolt riigi käsutusse ega kujuta endast ressursse, mille nende omanikud on maha jätnud ja mille haldamise on enda kanda võtnud riik. Olukorras, kus riigi sekkumine seisneb konkreetselt reklaamituludest saadud ressursside selle osa kindlaks määramises, mis tuleb üle kanda ringhäälinguorganisatsioonile, on pädeval asutusel õigus määrata nendest ressurssidest saadud summa see määr, mis kantakse üle sellele ringhäälinguorganisatsioonile, seda õigust ei saa pidada piisavaks järeldamaks, et tegemist on riigi kontrolli all olevate ressurssidega.
Seevastu, kui pädeva asutuse juhise kohaselt anti osa reklaamituludest selle ametiasutuse käsutusse, on selle osa reklaamitulude puhul tegemist riigi ressurssidega. Seevastu ei ole põhjust käsitada riigi ressurssidena reklaamitulude ülejäänud osa, mida ametiasutus ei pidanud kinni.
Teistsugusele järeldusele ei vii ka asjaolu, et asjaomase liikmesriigi kultuuriminister võib osa reklaamituludest kinni pidada. See asjaolu nimelt ei tähenda, et kinni pidamata osa puhul on tegemist riigiabiga või et selle ülekandmine ringhäälinguorganisatsioonile kujutab endast viimasele antavat riigiabi. Lõpuks lepingulise suhte puudumine reklaamiklientide ja ringhäälinguorganisatsiooni vahel või viimase mõju puudumine reklaamitegevuse üle, ei ole samuti asjassepuutuv.
Sellest võib järeldada, et kuna komisjon kvalifitseeris need reklaamitulud riigiabiks, on ta rikkunud õigusnormi, mis toob kaasa selle otsuse kehtetuse.
(vt punktid 211, 212, 214, 217, 218 ja 220)
16. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 229–231)
17. Riigiabi valdkonnas on nii, kui abi antakse uuele abisaajale, kes ei ole olemasoleva abi saaja, siis on uue abisaaja juhtumi korral tegemist uue abiga. Selles osas tuleb teha vahet esiteks abikavadel ja teiseks individuaalsel abil.
(vt punktid 236–239)
18. Konkurentsiõiguse valdkonnas hõlmab „ettevõtja“ mõiste ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisel majandustegevusega tegelevat mis tahes üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.
Olemasoleva abi saaja tuvastamiseks tuleb arvesse võtta seda majandusüksust, kes oli abi saaja, sõltumata mis tahes võimalikest muudatustest tema põhikirjas. Järelikult, ka individuaalset abi võib pidada olemasolevaks abiks, kui seda on antud ettevõtjale, kes on asutatud pärast abi kasutusse võtmist ja asjaomase liikmesriigi ühinemist liiduga, isegi kui ilmneb, et kõnesolev juriidiline isik, olgugi et ta ei olnud sellisena veel asutatud abi kasutusse võtmise ajal, oli tol hetkel ettevõtte üks osa, st osa olemasolevat abi saavast majandusüksusest.
(vt punktid 243 ja 244)