28. novembril 2023 esitatud hagi – Asociația Inițiativa pentru Justiție versus komisjon

(kohtuasi T-1126/23)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Asociația Inițiativa pentru Justiție (Constanţa, Rumeenia) (esindajad: advokaat V.-D. Oanea ja C. Zatschler, SC)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 15. septembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/1786, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/928/EÜ, millega nähakse ette kord, mille abil teha Rumeeniaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses¹ ;

jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimese väite kohaselt on tehtud ilmselgeid hindamisvigu ja rikutud õigusnorme järeldusega, et otsusega 2006/928/EÜ, millega nähakse ette kord, mille abil teha Rumeeniaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses (edaspidi „koostöö- ja jälgimiskord“), seatud eesmärgid on täidetud.

Teise väite kohaselt on rikutud ELTL artikliga 296, harta artikliga 41 ja liidu õiguse üldpõhimõtetega tunnustatud põhjendamiskohustust. 

Kolmanda väite kohaselt on rikutud ELL artikleid 2 ja 49 ning olulisi menetlusnõudeid, kui parlamendilt ja nõukogult ei saadud enne koostöö- ja jälgimiskorra kohaldamise lõpetamist ja enne selle kehtetuks tunnistamist heakskiitu.

Koostöö- ja jälgimiskord oli nii poliitiliselt kui ka õiguslikult vajalik, et võimaldada Rumeenial saada Euroopa Liidu liikmesriigiks olenemata sellest, et kõik Kopenhaageni kriteeriumid ei olnud täidetud ning kinni ei peetud ELL artiklist 49, mis nõuab liitumisel täielikku ELL artikli 2 kui conditio sine qua non järgimist.

Koostöö- ja jälgimiskorra loomine ei olnud seega komisjoni ühepoolne kaalutlusotsus ning selle korra lõpetamine nõuab – selleks, et tagada samaväärsus selle loomisega – vähemalt parlamendi ja nõukogu nõusolekut. Kuigi ei ole vaja kindlaks määrata, milline ELL artiklis 49 nõutud enamus oleks olnud vajalik (ühehäälsus nõukogus ja lihthäälteenamus parlamendis), ei küsinud komisjon kummaltki neist institutsioonidest kehtivat nõusolekut ega saanud seda.

Lisaks sellele lõpetas komisjon koostöö- ja jälgimiskorra kohase järelevalve, ootamata ära nende kahe institutsiooni tagasisidet, asetades viimased seega olukorda, kus asi oli juba tehtud, ning takistades enda võimet viia läbi tema ülesandeks olevat hinnangut hiljem koostöö- ja jälgimiskorra lõpetamise ettepaneku tegemisel.

____________

¹ ELT 2023, L 229, lk 94.