Euroopa Ühenduste Komisjoni 21. detsembril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 10. oktoobri 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F-107/06: Berrisford vs. komisjon

(Kohtuasi T-473/07 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: D. Martin ja K. Herrmann)

Teine menetluspool: Michael Berrisford (Brüssel, Belgia)

Hageja nõuded

Tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 10. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas F-107/06 osas, milles sedastatakse pärast seda, kui esimeses astmes oli uuritud teise väite esimest osa, mis põhineb sellel, et ei olnud arvestatud asjaoluga, et hageja oli kahel korral "jäetud edutamata", et ametisse nimetav asutus rikkus õigusnorme, kui ta esimeses astmes hindas hageja teeneid võrdlevalt, ning tegi seega ilmse hindamisvea;

saata kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtusse;

otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon palub käesolevas apellatsioonkaebuses osaliselt tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 10. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas F-107/06: Berrisford vs.. komisjon, millega Avaliku Teenistuse Kohus tühistas tema otsuse mitte kanda hagejat 2005. aastal edutatavate ametnike nimekirja ja jättis hageja ülejäänud nõuded rahuldamata.

Komisjon esitab oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks kõigepealt kaks väidet, mis põhinevad Avaliku Teenistuse Kohtu otsuses esinevatel õigusnormi rikkumistel.

Esiteks väidab komisjon, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus personalieeskirjade artikli 45 lõiget 1, kuivõrd ta kehtestas ametisse nimetavale asutusele kohustuse võtta hageja teenete hindamisel täiendavate punktide andmise arvesse asjaolu, et tema peadirektoraat oli tema kandidatuuri kahel korral üles seadnud nn "teise ringi" menetluses.

Teine õigusnormi rikkumine, mida komisjon vaidlustatud kohtuotsusele ette heidab, seisneb artikli 45 üldiste rakendussätete artikli 13 lõike 1 ja lõike 3 punkti b rikkumises, kuna Avaliku Teenistuse Kohus ei olnud nõus, et ametisse nimetav asutus oli punktide jagamisel hageja olukorda aastail 2003 ja 2004 vaikimisi arvesse võtnud ühe teenena samal palgaastmel viibimise aja kaudu.

Viimasena esitab komisjon väite, mis põhineb vaidlustatud kohtuotsuse põhjenduste väidetaval vastuolul.

____________