Kohtuasi T-86/05

K & L Ruppert Stiftung & Co. Handels-KG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Kujutismärgi CORPO LIVRE taotlus – Siseriiklikud ja rahvusvahelised sõnamärgid LIVRE – Varasemate kaubamärkide kasutamise hilinenult tõendamine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Tähtaeg

(Komisjoni määrus nr 2868/95, eeskirja 71 lõiked 1 ja 2)

2.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Vastulausemenetlus

(Komisjoni määrus nr 2868/95, eeskirja 22 lõige 1)

1.      Määruse nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) eeskirja 71 lõike 1 teisest lausest tuleneb, et Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) määratud tähtaegade pikendamine ei ole automaatne, vaid oleneb iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest, mis võivad pikendamist õigustada, ning pikendamistaotluse esitamisest. See kehtib veelgi enam pooltevahelises menetluses, milles ühele poolele antud eelis halvendab teise poole olukorda. Sellises olukorras peab ühtlustamisamet jälgima, et ta jääks mõlema poole suhtes erapooletuks.

Pikendamist õigustavate asjaolude esitamine on pikendamist taotleva poole kohustus, kuna pikendamise taotlemine ning võimalik pikendamine toimub tema huvides. Pealegi saab siis, kui asjaolud sõltuvad ainult taotluse esitanud poolest, anda ühtlustamisametile nende kohta asjakohast teavet üksnes see pool. Selleks et vastulausete osakond saaks anda hinnangu, kas esinevad võimalikku pikendamist õigustavad asjaolud, peavad need asjaolud olema pikendamistaotluses täpsustatud.

Lisaks tuleneb eeskirja 71 ülesehitusest, mis näeb ette, et kahe või enama poole puhul võib ühtlustamisamet tähtaega pikendada teiste poolte nõusolekul, et selle sätte lõige 2 ei näe tähtaja pikendamise suhtes ette ühtki tingimust, vaid lisab lõikes 1 esitatud tingimustele täiendava tingimuse – et enne määratud tähtaja pikendamist tuleb küsida teise poole arvamust ning et asjaolud peavad pikendamist õigustama.

(vt punktid 21, 22, 55 ja 56)

2.      Määruse nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) eeskirja 22 lõike 1 teisest lausest tuleneb, et kui tõendid varasema kaubamärgi kasutamise kohta esitatakse pärast määratud tähtaja möödumist, peab Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) põhimõtteliselt vastulause tagasi lükkama, ilma et tal oleks selles osas kaalutlusruumi. Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine on küsimus, mis tuleb lahendada enne, kui tehakse otsus vastulause enda suhtes.

(vt punkt 49)