Liidetud kohtuasjad C‑356/11 ja C‑357/11

O. ja S.

versus

Maahanmuuttovirasto

ja

Maahanmuuttovirasto

versus

L.

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein hallinto-oikeus)

Liidu kodakondsus – ELTL artikkel 20 – Direktiiv 2003/86/EÜ – Perekonnaga taasühinemise õigus – Väikelapseeas liidu kodanikud, kes elavad koos oma emadega, kes on kolmanda riigi kodanikud, selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud need lapsed on – Emade, kellele on antud kõnealuste liidu kodanike ainuhooldusõigus, õigus alaliselt selles liikmesriigis elada – Uute perekondade loomine pärast kõnealuste emade uuesti abiellumist kolmandate riikide kodanikega ja neist abieludest laste sündimist, kes on samuti kolmandate riikide kodanikud – Taotlused perekonna taasühinemiseks liidu kodanike päritoluliikmesriigis – Uutele abikaasadele riigis elamise õiguse andmisest keeldumine piisava sissetuleku puudumise tõttu – Austus perekonnaelu vastu – Laste parimate huvidega arvestamine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 6. detsember 2012

1.        Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Direktiiv 2004/38 – Subjektid – Liidu kodaniku kolmanda riigi kodanikust pereliikmed – Tingimus – Liidu kodanik, kes on kasutanud oma õigust vabalt liikuda

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikli 3 lõige 1)

2.        Liidu kodakondsus – Asutamislepingu sätted – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Liikmesriigi keeldumine anda liikmesriigi kodaniku vanema uuele abikaasale elamisluba – Lubatavus – Tingimused – Keeldumine, mis ei too asjaomase kodaniku jaoks kaasa liidu kodaniku staatusest tulenevate põhiliste õiguste reaalse kasutamise võimalusest ilmajäämist

(ELTL artikkel 20)

3.        Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Sisserändepoliitika – Perekonnaga taasühinemise õigus – Direktiiv 2003/86 – Mõiste „perekonna taasühinemist taotlev isik” – Liikmesriigi kodanikust lapse kolmanda riigi kodanikust vanem ja kolmanda riigi kodanikust laps, kellel ei ole liidu kodakondsust – Asjaomase uue perekonna kolmanda riigi kodanikust teise vanema taotlus taasühineda perekonnaga – Hõlmamine

(Nõukogu direktiiv 2003/86, artikli 2 punkt c)

4.        Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Sisserändepoliitika – Perekonnaga taasühinemise õigus – Direktiiv 2003/86 – Põhiõiguste austamine – Austus perekonnaelu vastu – Kohustus seada esikohale lapse huvid

(Nõukogu direktiiv 2003/86, põhjendus 2, artikli 5 lõige 5 ja artikli 7 lõike 1 punkt c; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7 ning artikli 24 lõiked 2 ja 3)

1.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 41 ja 42)

2.        ELTL artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi keeldumine kolmanda riigi kodanikule perekonnaga taasühinemise õiguse alusel elamisloa andmisest, kui see kodanik soovib elada koos oma abikaasaga – kes on samuti kolmanda riigi kodanik, elab seaduslikult selles liikmesriigis ja on oma esimesest abielust sündinud liidu kodanikust lapse ema – ning koos lapsega, kes on sündinud nende endi kooselust, ja kes on samuti kolmanda riigi kodanik, tingimusel et selline keeldumine ei too asjaomase liidu kodaniku jaoks kaasa liidu kodaniku staatusest tulenevate põhiliste õiguste reaalse kasutamise võimalusest ilmajäämist.

Hindamisel, kas asjaomasel keeldumisel on selline mõju, tuleb arvestada asjaoluga, et nendel kolmanda riigi kodanikel, kellel on liidu kodanike ainuhooldusõigus, on asjaomases liikmesriigis alaline elamisluba, mistõttu ei ole neil ega nende ülalpeetavatel liidu kodanikel mingit sundi lahkuda sellest liikmesriigist ega liidu territooriumilt.

Uute perekondade hindamisel tuleb ka võtta arvesse, millist mõju perekonnaelule võib avaldada otsus, et vanem peab lahkuma liikmesriigi territooriumilt, mille kodanik tema laps on.

Selles osas siiski iseenesest ei piisa üksnes asjaolust, et majanduslikust seisukohast või liidu territooriumil perekonna ühtsuse säilitamiseks näib soovitatav, et kolmandate riikide kodanikest ja ühest väikelapseeas liidu kodanikust koosneva pere liikmed saaksid elada koos selle kodanikuga liidu territooriumil selles liikmesriigis, mille kodakondsus viimati nimetatud isikul on, asumaks seisukohale, et kui ei anta sellist õigust riigis elada, on nimetatud kodanik sunnitud liidu territooriumilt lahkuma.

Selle hindamise puhul ei ole otsustav asjaolu, kas isik, kelle jaoks perekonna taasühinemisõiguse alusel esitatud elamisluba taotletakse, elab või ei ela koos perekonna taasühinemist taotleva isikuga ja teiste pereliikmetega, ega bioloogilised sidemed selle kolmanda riigi kodaniku ja väikelapseeas liidu kodaniku vahel.

Seevastu tuleb arvesse võtta asjaolu, et kolmandate riikide kodanikud, kelle jaoks elamisluba taotletakse, ei pea neid kodanikke seadusjärgselt ülal ega hoolitse nende eest majanduslikult või emotsionaalselt. Sõltuvussuhe nende kodanike ja kolmanda riigi kodaniku vahel võib kahjustada liidu kodakondsuse kasulikku mõju, kui selle sõltuvuse tõttu on see liidu kodanik kõnealuse keelduva otsuse tõttu sunnitud lahkuma mitte ainuüksi selle liikmesriigi territooriumilt, mille kodanik ta on, vaid ka kogu liidu territooriumilt.

(vt punktid 49–56, 58, 82 ja resolutsioon)

3.        Kodaniku, kes soovib elada koos oma abikaasaga – kes on samuti kolmanda riigi kodanik, elab seaduslikult selles liikmesriigis ja on oma esimesest abielust sündinud liidu kodanikust lapse ema –, perekonna taasühinemise õiguse alusel esitatud elamisloataotlusele kohaldatakse direktiivi 2003/86 perekonna taasühinemise õiguse kohta.

Arvestades nimetatud direktiiviga järgitavat eesmärki soodustada perekondade taasühinemist ja kaitset mida sellega soovitakse anda kolmandate riikide kodanikele, eelkõige alaealistele, ei saa seda jätta kohaldamata üksnes asjaolu tõttu, et üks kolmanda riigi kodanikust alaealise vanematest on ka tema esimesest abielust sündinud liidu kodaniku vanem.

(vt punktid 68, 69, 82 ja resolutsioon)

4.        Direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et kuigi liikmesriikidel on õigus nõuda tõendeid, et perekonna taasühinemist taotleval isikul on stabiilne, korrapärane ja piisav sissetulek, millega ta suudab iseennast ja oma pereliikmeid ülal pidada, peab seda õigust teostama silmas pidades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 7 ning artikli 24 lõikeid 2 ja 3, mis kohustavad liikmesriike vaatama kõnealuseid perekonna taasühinemise taotlusi läbi asjaomaste laste huvidest lähtudes ja ka perekonnaelu soodustamise eest hoolitsedes ning vältides nii selle direktiivi eesmärgi kui ka kasuliku mõju kahjustamist.

Kuna perekonna taasühinemise lubamine on üldreegel, siis tuleb direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 1 punktis c esitatud õigust tõlgendada kitsalt. Liikmesriigid ei saa neile antud tegutsemisruumi kasutada nii, et see kahjustaks direktiivi eesmärki ja selle direktiivi kasulikku mõju.

Kuigi harta artiklid 7 ja 24 rõhutavad seda, kui oluline on perekonnaelu lapse jaoks, ei saa neid tõlgendada nii, nagu võtaksid need sätted liikmesriikidelt ära neile kuuluva kaalutlusruumi perekonna taasühinemise taotluste läbivaatamisel. Sellegipoolest tuleb esile tuua, et sellise hindamise käigus ja eelkõige otsustades, kas direktiivi 2003/86 artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, tuleb selle direktiivi kõnealuseid sätteid tõlgendada ja kohaldada silmas pidades harta artiklit 7 ning artikli 24 lõikeid 2 ja 3, nagu pealegi ilmneb selle direktiivi põhjendusest 2 ja artikli 5 lõikest 5, mis kohustavad liikmesriike vaatama kõnealuseid perekonna taasühinemise taotlusi läbi asjaomaste laste huvidest lähtudes ja perekonnaelu soodustamise eest hoolitsedes. Siseriiklikud ametiasutused peavad direktiivi 2003/86 kohaldamisel ja perekonna taasühinemise taotlusi läbi vaadates hindama kõiki kaalul olevaid huve tasakaalustatult ja mõistlikult, lähtudes eelkõige asjaomaste laste huvidest.

(vt punktid 74, 79–82 ja resolutsioon)