Language of document : ECLI:EU:T:2021:196

Kohtuasi T388/20

Ryanair DAC

versus

Euroopa Komisjon

 Üldkohtu (kümnes koda laiendatud koosseisus) 14. aprilli 2021. aasta otsus

Riigiabi – Soome lennutranspordi turg – Soome poolt Finnairile COVID‑19 pandeemia raames antud abi – Laenuga seotud riigigarantii – Otsus mitte esitada vastuväiteid – Riigiabi meetmete ajutine raamistik – Liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamise meede – Olukord, kus kaalutud ei ole abi positiivset ja negatiivset mõju kaubandustingimustele ja moonutamata konkurentsi säilitamisele – Võrdne kohtlemine – Asutamisvabadus – Teenuste osutamise vabadus – Põhjendamiskohustus

1.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Abi mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks – Hinnang – Abimeede, mida rakendatakse Soome majanduse jaoks olulise tähtsusega lennuettevõtja suhtes COVID19 pandeemia ajal – Hõlmamine

(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)

(vt punktid 31–34, 38–63)

2.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Hindamine ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel – Kriteeriumid – Olukord, kus kaalutakse abi positiivset ja negatiivset mõju kaubandustingimustele ja moonutamata konkurentsi säilitamisele – Mittevajalik kriteerium

(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)

(vt punktid 65–71)

3.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Abi mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks – Laenugarantii, mille eesmärk on toetada Soome majanduse jaoks olulise tähtsusega lennuettevõtjat COVID19 pandeemia ajal – Abi, mis on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt siseturuga kokkusobiv – Diskrimineerimiskeelu põhimõtte rikkumine riikkondsuse põhjal – Puudumine

(ELTL artikli 18 esimene lõik ja artikli 107 lõike 3 punkt b)

(vt punktid 77, 81, 82, 92)

4.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Abi mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks – Laenugarantii, mille eesmärk on toetada Soome majanduse jaoks olulise tähtsusega lennuettevõtjat COVID19 pandeemia ajal – Siseturuga kokkusobivuse hindamine – Kriteeriumid – Abimeetme eesmärk – Abimeetme proportsionaalsus

(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)

(vt punktid 83–92)

5.      Teenuste osutamise vabadus – Aluslepingu sätted – Kohaldamisala – Transporditeenused ELTL artikli 58 lõike 1 tähenduses – Lennutransporditeenused – Õiguslik eriregulatsioon

(ELTL artikkel 56, artikli 58 lõige 1 ja artikli 100 lõige 2)

(vt punktid 99–104)

6.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks ametlikku uurimismenetlust algatamata – ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses asjasse puutuvate isikute hagi – Hagi eseme määratlemine – Hagi, mille eesmärk on kaitsta asjasse puutuvate isikute menetluslikke õigusi – Väited, millele saab tugineda – Sellise väite iseseisva sisu puudumine käesolevas asjas

(ELTL artikli 108 lõige 2 ja artikli 263 neljas lõik)

(vt punktid 105–109)

7.      Riigiabi – Komisjoni otsus jätta riigisisese meetme kohta vastuväited esitamata – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Konteksti ja kõigi asjaomast valdkonda reguleerivate õigusnormide arvessevõtmine

(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b ja artikkel 296)

(vt punktid 112–125)

Kokkuvõte

Liidu õigusega on kooskõlas lennuettevõtjale Finnair Soome antud garantii, mille eesmärk oli saada pensionifondilt 600 miljonit eurot laenu, et katta pärast COVID-19 pandeemiat tema käibekapitali vajadusi

Garantii oli vajalik, et kõrvaldada Soome majanduses tõsine häire, võttes arvesse Finnairi olulisust nimetatud riigi majanduse jaoks

Soome teatas 13. mail 2020 Euroopa Komisjonile Soome lennuettevõtjale Finnair Plc (edaspidi „Finnair“) riikliku laenugarantiina antud abimeetmest, mille eesmärk oli aidata viimasel saada pensionifondilt 600 miljonit eurot laenu, et katta oma käibekapitali vajadusi. Garantii, mis pidi katma 90% nimetatud laenust, oli piiratud maksimaalselt kolme aastaga ja selle võis pöörata täitmisele, kui Finnair ei suuda pensionifondi ees oma lepingulisi kohustusi täita.

Komisjon, viidates oma teatisele „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID‑19 puhangu kontekstis“(1), liigitas Finnairile antud garantii siseturuga kokkusobivaks riigiabiks vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile b(2). Selle sätte kohaselt võib abi mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks pidada teatud tingimustel siseturuga kokkusobivaks.

Lennuettevõtja Ryanair esitas komisjoni otsuse tühistamiseks hagi, mille aga Euroopa Liidu Üldkohtu kümnes koda laiendatud koosseisus jättis rahuldamata. Selle hagi raames analüüsis Üldkohus esimest korda ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel(3) sellise individuaalse riigiabi seaduslikkust, mida anti eesmärgiga tegeleda COVID‑19 pandeemia tagajärgedega.

Üldkohtu hinnang

Esimesena analüüsis Üldkohus vaidlustatud otsuse õiguspärasust ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel.

Esiteks, mis puudutab etteheiteid selle kohta, et abi, mida antakse vaid ühele ettevõtjale, ei saa kõrvaldada tõsist häiret liikmesriigi majanduses ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses, siis meenutas Üldkohus, et see säte on kohaldatav nii abikavadele kui ka individuaalsele abile. Seega võib individuaalse abi tunnistada siseturuga kokkusobivaks, kui see on asjaomase liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks vajalik, sobiv ja proportsionaalne.

Seejärel täpsustas Üldkohus, et Finnairi võimalik pankrotistumine tooks kaasa tõsiseid tagajärgi Soome majandusele, mistõttu riigigarantii, mille eesmärk on säilitada Finnairi tegevus ja hoida ära seda, et tema võimalik pankrot häiriks asjaomase liikmesriigi majandust veelgi rohkem, on sobiv, et aidata kaasa Soome majanduses COVID‑19 põhjustatud tõsise häire kõrvaldamisele.

Üldkohtu selline järeldus põhineb asjaolul, et Finnair:

i)      on peamine lennuettevõtja Soomes, vedades 2019. aastal ligikaudu 15 miljonit reisijat, s.o 67% kõikidest sihtkohaga Soome, lähtekohaga Soomest ja riigisiseselt veetud reisijatest;

ii)      on peamine lennulastiettevõtja Soomes ja ta täidab paljude Soome territooriumil asuvate ettevõtjate vajadusi nii toodete eksportimisel kui importimisel ning tal on ulatuslik Aasia võrgustik;

iii)      pakub tööd 6800 inimesele ja tema ostude maht oma tarnijatelt, kes asuvad peamiselt Soomes, ulatus 2019. aastal 1,9 miljardi euroni;

iv)      tegeleb Soomes oluliste teadusuuringutega ja oma panuse arvestuses selle riigi SKTsse on see äriühing olulisuselt kuueteistkümnes.

Teiseks märkis Üldkohus etteheidete kohta, et komisjon ei kaalunud abi positiivset ja negatiivset mõju, et erinevalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktist c ei näe ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b ette kohustust neid selliselt analüüsida. Niisugust kaalumist ei nõua ka teatis ajutise raamistiku kohta.

Teisena analüüsis Üldkohus diskrimineerimiskeelu väidetavat rikkumist. Selle kohta märkis Üldkohus kõigepealt, et individuaalne abi toob olemuslikult kaasa erineva kohtlemise või isegi diskrimineerimise, mis on lahutamatult seotud sellega, et kõnealune meede on individuaalne. Väita, et kõnealune individuaalne abi on vastuolus diskrimineerimiskeelu põhimõttega, tähendaks sisuliselt süstemaatiliselt iga individuaalse abi siseturuga kokkusobivuse kahtluse alla seadmist, olgugi et liidu õigus lubab liikmesriikidel niisugust abi anda, kui on täidetud ELTL artiklis 107 sätestatud tingimused.

Lisaks, isegi kui Finnairile antud garantiiga kehtestatud erinev kohtlemine võib olla samastatav diskrimineerimisega, tuleb kontrollida, kas see on põhjendatud õiguspärase eesmärgiga ning kas see on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik, sobiv ja proportsionaalne.

Üldkohtu hinnangul võimaldavad Finnairile antud garantii rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seatud eesmärgi saavutada, kuna COVID‑19 pandeemiast põhjustatud tõsise häire esinemine Soome majanduses ja selle märkimisväärselt negatiivsed tagajärjed Soome lennutranspordi turule on õiguslikult piisavalt tõendatud. Pealegi oli kõnealune meede vajalik, kuna pandeemiast põhjustatud tegevuse vähenemise tõttu ja võimatuse tõttu katta krediiditurgude abil oma likviidsusvajadusi, seisis Finnair silmitsi pankrotistumise ohuga. Lõpuks, arvestades Finnairi olulisust Soome majanduse jaoks, ei ületa riigigarantii andmine üksnes nimetatud äriühingule selle piire, mis on Soome taotletavate eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik.

Kolmandana leidis Üldkohus seoses etteheidetega, mis puudutavad teenuste osutamise vabaduse ja asutamisvabaduse rikkumist, et Ryanair ei ole tõendanud, kuidas riigigarantii andmise ainuõiguslik laad võib teda takistada kasutamast oma asutamisvabadust Soomes või osutamast teenuseid lähtekohaga Soomest või sihtkohaga Soome. Üldkohus täpsustas, et Ryanair ei ole nimetanud faktilisi või õiguslikke asjaolusid, mille tõttu on kõnealusel individuaalsel abil piirav mõju, mis läheb kaugemale sellest, mis toob kaasa ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud keelu, kuid mis on sellegipoolest vajalik ja proportsionaalne Soome majanduses COVID‑19 pandeemia põhjustatud tõsise häire kõrvaldamiseks vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b nõuetele.

Lõpuks lükkas Üldkohus põhjendamatuse tõttu tagasi väited, mis puudutavad põhjendamiskohustuse väidetavat rikkumist, ja leidis, et ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevate menetlusõiguste rikkumist puudutava väite põhjendatust ei ole vaja analüüsida.


1      Komisjoni teatis „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID‑19 puhangu kontekstis“ (ELT 2020, C 91 I, lk 1), mida on muudetud 3. aprillil 2020 (ELT 2020, C 112 I, lk 1; edaspidi „teatis ajutise raamistiku kohta“).


2      Komisjoni 18. mai 2020. aasta otsus C(2020)3387 (final) riigiabi SA.56809 (2020/N) kohta – Soome COVID‑19: Finnairile antud riigigarantii (edaspidi „vaidlustatud otsus“).


3      Üldkohus menetles 17. veebruari 2021. aasta kohtuotsuses Ryanair vs. komisjon (T‑238/20, EU:T:2021:91) analoogset olukorda seoses sellise riigiabikava seaduslikkusega, mille Rootsi võttis vastu eesmärgiga tegeleda Rootsi lennutranspordi turule COVID‑19 pandeemiast põhjustatud tagajärgedega. Oma 14. aprilli 2021. aasta otsustes Ryanair vs. komisjon (T‑378/20) ja Ryanair vs. komisjon (T‑379/20) analüüsis Üldkohus muu hulgas kahte eraldiseisvat individuaalset abimeedet ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b alusel.