30. aprillil 2014 esitatud hagi – Sabic Polyolefine versus komisjon
(Kohtuasi T-279/14)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Sabic Polyolefine GmbH (Gelsenkirchen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid C. Arhold, N. Wimmer, F. Wesche, L. Petersen ja T. Woltering)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada Euroopa Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta otsus algatada ametlik uurimismenetlus asjas Riigiabi SA.33995 (2013/C) (ex 2013/NN) – taastuvenergia toetamine ja energia suurtarbijatele taastuvenergiaseadusest tuleneva lisatasu vähendamine;
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.
Esimene väide: erilise hüvitamiskorra väära liigitamisega on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 108
Hageja väidab, et menetluse algatamise otsusega on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, ELTL artiklit 108 ja määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks1 , artikli 13 lõiget 1, sest seaduses, millega muudetakse prioriteetseks taastuvad energiaallikad (edaspidi „taastuvenergiaseadusˮ), ette nähtud taastuvenergia lisatasu ei kujuta endast riigi vahendite andmist ja taastuvenergia lisatasu piiramine energia suurtarbijatele ei tähenda riigi vahenditest loobumist.Siinkohal väidab hageja, et komisjon võttis hindamisel aluseks uued, senise kohtupraktika põhimõtetega vastuolus olevad piiritlemisparameetrid. Eelkõige loobus ta täielikult väljakujunenud kohtupraktika kohaselt riigi ressursina liigitamiseks vajalikust kr
iteeriumist, et riigiasutustel peab olema konkreetne käsutusõigus, ja pidas piisavaks asjaolu, et riigi seadusandja mõjutab eraõiguslike isikute vahelisi rahavoogusid ja reguleeriv asutus kontrollib seadusest tulenevate nõuete täitmist eraõiguslike isikute poolt.Peale selle on komisjon seotud oma otsusega, milles ta ei kvalifitseerinud 2000. aasta taastuvenergiaseadust riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, sest tegemist ei ole riigi ressursside ülekandmisega, ja liigitas seetõttu 2012. aasta taastuvenerg
iaseaduse vääralt uueks õigusvastaselt kehtestatud riigiabi eeskirjaks.Lisaks ei hinnanud komisjon piisavalt ja seetõttu ka ei mõistnud, et energia suurtarbijatele ette nähtud erandid on oma eesmärgi, olemuse ja/või 2012. aasta taastuvenergiaseaduse sisemise ülesehituse kohaselt õigustatud ja ei kujuta endast seetõttu valikul
ist eelist.Teine väide: rikutud on ELTL artikli 108 lõiget 1 ja määruse nr 659/1999 artikleid 18 ja 19, sest tehtud ei ole asjakohaseid meetmeid käsitlevat ettepanekutSiinkohal väidab hageja, et komisjon oleks pidanud 2012. aasta taastuvenergiaseaduse hindamisel kin
dlasti kohaldama olemasoleva abi suhtes kehtivat menetlust vastavalt ELTL artikli 108 lõikele 1 ja määruse nr 659/1999 artiklitele 17–19 ning oleks pidanud t
egema Saksamaale enne ametliku uurimismenetluse algatamist asjakohaseid meetmeid käsitleva ettepaneku, selle asemel, et põhjustada ettevõtjatele märkimisväärseid majanduslikke riske 2012. aasta taastuvenergiaseaduse liigitamisega uueks, teatamata riigiabiks.Kolmas väide: rikutud on õigust olla ära kuulatudHageja väidab ka, et komisjon oleks pidanud teda enne nii tõsiste õiguslike tagajärgedega otsuse tegemist igal juhul ära kuulama.Neljas väide: puudulik põhjendusLõpuks väidab hageja, et menetluse algatami
se otsus on olulistes kohtades puudulikult põhjend
atud.
________________________1 Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu
artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L