Language of document : ECLI:EU:T:2005:347

Liidetud kohtuasjad T‑366/03 ja T‑235/04

Land Oberösterreich ja Austria Vabariik

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Õigusaktide ühtlustamine – Siseriiklikud õigusnormid, mis erinevad ühtlustamismeetmetest – Geneetiliselt muundatud organismide kasutamise keeld Ülem-Austrias – EÜ artikli 95 lõike 5 kohaldamise tingimused

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Liikmesriigile adresseeritud komisjoni otsus seoses siseriiklike õigusnormidega, mis keelavad geneetiliselt muundatud organismide kasutamise ühes selle riigi piirkonnas – Selle piirkonna hagi, kes kehtestas nimetatud õigusnormid, mille suhtes nimetatud liikmesriik oli taotlenud ühenduse ühtlustamismeetmetest erandit – Vastuvõetavus

(EÜ artikli 95 lõige 5 ja EÜ artikli 230 neljas lõik; komisjoni otsus 2003/653)

2.      Õigusaktide ühtlustamine – Ühisturu loomiseks võetud meetmed – Uute siseriiklike erandnormide vastuvõtmine – Komisjonipoolne kontroll – Menetlus – Võistlevuse põhimõtte kohaldamine – Puudumine

(EÜ artikli 95 lõiked 4, 5 ja 6)

3.      Õigusaktide ühtlustamine – Ühistuturu loomiseks võetud meetmed – Uute siseriiklike erandnormide vastuvõtmine – Komisjonipoolne kontroll – Otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(EÜ artikli 95 lõige 5 ja EÜ artikkel 253)

1.      Muud isikud peale nende, kellele otsus on adresseeritud, saavad üksnes siis väita, et see otsus puudutab neid EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses isiklikult, kui see otsus mõjutab neid teatud neile eriomaste tunnuste või neid iseloomustavate faktiliste asjaolude tõttu, mis neid kõigist teistest eristavad, ning seeläbi eristab neid isiklikult analoogiliselt isikuga, kellele otsus on adresseeritud. Selle sätte eesmärk on õigusliku kaitse tagamine ka sellele isikule, kes ilma akti adressaadiks olemata on sellest puudutatud nii, nagu ta oleks selle adressaat.

Seda arvestades on komisjoni otsusest seoses siseriiklike õigusnormidega, mis keelavad geneetiliselt muundatud organismide kasutamise ühes liikmesriigi piirkonnas EÜ artikli 95 lõike 5 alusel, isiklikult puudutatud piirkond, kes on koostanud seaduseelnõu, mis ei kuulu tema ainupädevusse ja millele asjaomane liikmesriik taotles nimetatud õigusnormi alusel erandit. See otsus ei mõjuta mitte ainult õigusakti, mille koostajaks piirkond on, vaid takistab muu hulgas viimasel ka talle põhiseadusliku korraga antud autonoomset pädevust tema äranägemise järgi teostada.

Kuigi see otsus oli adresseeritud asjaomasele liikmesriigile, ei kasutanud ta selle nimetatud piirkonnale teatavaks tegemisel mingisugust kaalutlusõigust, nii et viimane on samuti vaidlustatud otsusest EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses isiklikult puudutatud.

(vt punktid 27–29)

2.      Võistlevuse põhimõte ei kohaldu EÜ artikli 95 lõikes 5 ette nähtud menetlusele. Sarnaselt EÜ artikli 95 lõikes 4 viidatud menetlusele algatatakse nimetatud menetlus liikmesriigi taotlusel selleks, et saada kinnitus siseriiklikele normidele, mis moodustavad ühenduse tasandil võetud ühtlustamismeetmest erandi. Mõlemal juhul algatavad menetluse teavitavad liikmesriigid, kes võivad otsust, mille tegemist nad taotlevad, oma soovi kohaselt põhjendada. Samuti tuleb mõlemad menetlused taotleja liikmesriigi huvides ja siseturu nõuetekohaseks toimimiseks läbi viia kiiresti. Seda arvestades ei võimalda asjaolu, et erinevalt EÜ artikli 95 lõikes 4 sätestatud menetlusest puudutab EÜ artikli 95 lõikes 5 sätestatud menetlus alles eelnõu staadiumis olevaid siseriiklikke meetmeid, komisjonil EÜ artikli 95 lõikes 6 ette nähtud kuuekuist ajavahemikku võistleva menetluse läbiviimiseks pikendada.

Esiteks, mis puudutab viimatinimetatud sätte sõnastust, siis ühelt poolt kohaldatakse seda vahet tegemata EÜ artikli 95 lõikes 4 viidatud eranditaotlustele jõusolevate siseriiklike meetmete osas ja taotlustele, mis puudutavad eelnõu staadiumis olevaid meetmeid, millele kohaldatakse EÜ artikli 95 lõiget 5. Teiselt poolt, kuna selle sätte kolmandas lõigus ette nähtud võimalust – pikendada otsuse tegemise tähtaega kuni kuus kuud – võib kasutada vaid komisjon, kui seda nõuab küsimuse keerukus ja puudub oht inimese tervisele, ei luba EÜ artikli 95 lõike 6 kolmas lõik komisjonil otsuse tegemise tähtaega kuue kuu võrra pikendada vaid selleks, et EÜ artikli 95 lõike 5 alusel eranditaotluse esitanud liikmesriiki ära kuulata.

Teiseks, mis puudutab EÜ artikli 95 lõike 5 ülesehitust, siis asjaolu, et see säte viitab siseriiklikule meetmele, mis ei ole veel jõustunud, ei vähenda huvi, et komisjon teeks talle esitatud eranditaotluse suhtes otsuse kiiresti. Menetluse kiiret läbiviimist soovisid asutamislepingu koostajad selleks, et kaitsta taotleja riigi huvi saada selgust kohaldatavates õigusnormides ning samuti huvi siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.

(vt punktid 41–44)

3.      Selleks et oleks täidetud EÜ artiklis 253 sätestatud põhjendamiskohustus, peab komisjoni EÜ artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud otsus sisaldama piisavat ja asjakohast viidet asjaoludele, mida võeti arvesse selleks, et teha kindlaks, kas ühenduse ühtlustamismeetmest ühele liikmesriigile erandi tegemiseks selles artiklis nimetatud tingimused on täidetud.

(vt punkt 53)