Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Austria) 27. veebruaril 2023 – XXXX versus Sozialministeriumservice
(kohtuasi C-116/23)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesverwaltungsgericht
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: XXXX
Vastustaja: Sozialministeriumservice
Eelotsuse küsimused
1. Kas hoolduspuhkusetasu on haigushüvitis määruse (EÜ) nr 883/20041 artikli 3 tähenduses või vähemalt mõni muu määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 nimetatud hüvitis?
2. Kas juhul, kui tegemist on haigushüvitisega, tuleb hoolduspuhkusetasu pidada rahaliseks hüvitiseks määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 21 tähenduses?
3. Kas hoolduspuhkusetasu on hüvitis, mis on ette nähtud hooldaja jaoks või hooldusvajadusega isiku jaoks?
4. Kas olukord, kus Itaalia kodanikust hoolduspuhkusetasu taotleja, kes elab alates 28. juunist 2013 alaliselt Austrias Ülem-Austria liidumaal ja on alates 1. juulist 2013 püsivalt töötanud Austria samal liidumaal sama tööandja juures – mistõttu ei ole alust eeldada, et taotleja oleks piirialatöötaja – ja kes leppis tööandjaga selleks, et hooldada oma Itaalia kodanikust ja alaliselt Itaalias (Sassuolo linnas) elavat isa, ajavahemikuks 1. maist 2022 kuni 13. juunini 2022 kokku hoolduspuhkuses ja taotleb vastustajaks olevalt asutuselt hoolduspuhkusetasu, kuulub määruse (EÜ) nr 883/2004 reguleerimisalasse?
5. Kas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 7 või liidu õiguses (nt ELTL artikkel 18, määruse (EÜ) nr 883/2004 artikkel 4 jms) sätestatud diskrimineerimiskeeluga on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt makstakse hoolduspuhkusetasu tingimusel, et hooldusvajadusega isik saab Austrias vähemalt 3. astme hooldustoetust?
6. Kas liidu õiguses sätestatud tõhususe põhimõttega või liidu õiguses (nt ELTL artikkel 18, määruse (EÜ) nr 883/2004 artikkel 4 jms) sätestatud diskrimineerimiskeeluga on sellises olukorras nagu käesolev vastuolus riigisisesed õigusnormid või riigisisene väljakujunenud kohtupraktika, mis ei näe ette võimalust pidada „hoolduspuhkusetasu taotlust“ „pereliikme surmaeelseks hooldamiseks ette nähtud puhkuse taotluseks“, kuna üheti mõistetavalt on kasutatud „hoolduspuhkusetasu taotluse“ vormi, mitte aga „pereliikme surmaeelseks hooldamiseks ette nähtud puhkuse taotluse“ vormi ja samuti on tööandjaga üheti mõistetavalt sõlmitud kokkulepe, milles räägitakse „pereliikme hooldamisest“, mitte „pereliikme surmaeelsest hooldamisest“ – olgugi et kõnealuses olukorras oleksid hooldusvajadusega isa vahepealse surma tõttu olnud põhimõtteliselt täidetud ka pereliikme surmaeelseks hooldamiseks ette nähtud puhkuse tasu saamise tingimused, juhul kui tööandjaga oleks sõlmitud teistsugune kokkulepe ja asutusele oleks taotlus esitatud teisel vormil?
7. Kas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 4 või liidu muu õigusnormiga (nt põhiõiguste harta artikkel 7) on vastuolus riigisisene säte (Bundespflegegeldgesetz (hooldustoetuse maksmist reguleeriv föderaalseadus), edaspidi „BPGG“, § 21c lõige 1), mille kohaselt makstakse hoolduspuhkusetasu tingimusel, et hooldusvajadusega isik saab Austrias vähemalt 3. astme hooldustoetust, samal ajal kui teine riigisisene õigusnorm (BPGG § 21c lõige 3) ei sea samasuguses olukorras kõnealuse tasu saamist sõltuvusse samalaadse tingimuse täidetusest?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).