Euroopa Keskpanga 21. detsembril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 12. oktoobri 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-502/19: Francesca Corneli versus EKP
(kohtuasi C-777/22 P)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Euroopa Keskpank (esindajad: C. Hernández Saseta, A. Pizzolla, advokaat M. Lamandini)
Teised menetlusosalised: Francesca Corneli, Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
tühistada Üldkohtu 12. oktoobri 2022. aasta otsus kohtuasjas Francesca Corneli vs. EKP (T-502/19, ei avaldata, EU:T:2022:627) selles osas, millega on tühistatud EKP 1. jaanuari 2019. aasta otsus ja 29. märtsi 2019. aasta otsus; ning selleks
tuvastada, et hagi, mille Francesca Corneli Üldkohtule esitas, on ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel vastuvõetamatu, ning sellest tulenevalt jätta see tervikuna läbi vaatamata;
teise võimalusena tuvastada, et EKP otsused on käesoleva kohtuasja esemeks olevas osas õiguspärased ja ühtlasi saata kohtuasi tagasi Üldkohtule, et ta teeks otsuse hagi nende nõuete kohta, mida ei ole vaidlustatud kohtuotsuses analüüsitud;
mõista EKP kohtukulud mõlemas kohtuastmes välja Francesca Cornelilt.
Väited ja peamised argumendid
Euroopa Keskpank põhjendab oma apellatsioonkaebust kahe väitega.
Esimeses väites osutab EKP, et Üldkohus on rikkunud õigusnorme, kuna ta võttis faktilisi asjaolusid arvesse moonutatult, kui ta hindas Francesca Corneli – kes ei vasta ELTL artikli 263 neljandas lõigus seatud tingimustele – õigust esitada hagi ja põhjendatud huvi. Täpsemalt väidab EKP, et Üldkohus:
i) võttis asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid arvesse moonutatult, kui ta leidis, et tühistatud otsused mõjutasid Francesca Cornelil kui Banca Carige aktsionäril väidetavalt olemasolevaid „õigusi“, mida tal tegelikult ei olnud või mida need otsused ei mõjutanud;
ii) on rikkunud õigusnorme, kuna ta leidis, et tühistatud otsused mõjutavad Francesca Corneli õiguslikku olukorda otseselt, kuigi ta oli hagi esitamise ajal üks Banca Carige väikeaktsionär 35 000 väikeaktsionäri hulgast;
iii) on rikkunud õigusnorme, kui ta järeldas, et tühistatud otsused puudutavad Francesca Cornelit isiklikult, kuna need riivavad tema kui Banca Carige aktsionäri seisundit, mis Üldkohtu arvates teda kõigist teistest isikutest eristas, mistõttu tühistatud otsused puudutasid teda isiklikult;
iv) on rikkunud õigusnorme, kui ta järeldas, et Francesca Cornelil oli tühistatud otsuste tühistamise vastu otsuse adressaadi huvist eraldiseisev huvi, st Banca Carigega seonduv huvi, kuna selline järeldus ei ole kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, mis käsitleb erandjuhtumeid, mille puhul võib tunnustada osaniku õigust esitada hagi.
Teises väites osutab EKP, et Üldkohus on rikkunud õigusnorme, kui ta hindas õiguslikku alust, mille põhjal EKP tühistatud otsused vastu võttis, kuna tühistatud otsustes seoses analüütiliselt kirjeldatud raskete asjaoludega kasutatud väljend „krediidiasutuse olukorra märkimisväärne halvenemine“ kuulub erakorralise haldusmeetme võtmise eeltingimuste hulka. Täpsemalt väidab EKP, et Üldkohus:
i) jättis tähelepanuta liikmesriigi kohtute tõlgenduse pangandusseaduse konsolideeritud teksti artikli 70 kohta ja rikkus seega õigusnormi selle sätte ja seal pangandusseaduse konsolideeritud teksti artikli 69-octiesdieces lõike 1 punktile b tehtud viite kohaldamisala tõlgendamisel;
ii) on rikkunud õigusnorme, kui ta jättis riigisisese õiguse tervikuna arvesse võtmata, kuigi sellest nähtub selgelt Itaalia seadusandja tahe võtta direktiiv 2014/59/EÜ1 riigisisesesse õigusesse üle tervikuna ja korrektselt;
iii) on rikkunud õigusnorme, kui ta jättis arvesse võtmata pangandusseaduse konsolideeritud teksti artiklite 69-octiesdieces ja 70 kontekstipõhise ja teleoloogilise tõlgenduse, pidades silmas varalise sekkumise meetmete, sealhulgas ajutise halduse eesmärki;
iv) on rikkunud õigusnorme, kui ta järeldas, et pangandusseaduse konsolideeritud teksti artikli 70 tõlgendamine kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 29 tähendaks Itaalia õigusnormide contra legem tõlgendamist.
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).