Kohtuasi T‑123/23

VA

versus

Euroopa Komisjon

 Üldkohtu (viies koda laiendatud koosseisus) 5. juuni 2024. aasta otsus

Avalik teenistus – Ametnikud – Töötasu – Peretoetused – Ülalpeetava lapse toetus – Õppetoetus – Teatud toetuste maksmise lõpetamise otsused – Määramise tingimused – Mõiste „hariduse omandamise lõpetamine“ – Võrdne kohtlemine – Hea halduse põhimõte – Alusetult saadu tagastamine – Personalieeskirjade artikli 85 esimene lõik – Vastutus

1.      Ametnikud – Töötasu – Peretoetused – Õppetoetus – Määramise tingimused – Kumulatiivne iseloom

(Ametnike personalieeskirjad, artikkel 67 ning VII lisa artiklid 2 ja 3)

(vt punktid 32–34)

2.      Ametnikud – Töötasu – Peretoetused – Ülalpeetava lapse toetus – Määramise tingimused – Üldkoolis õppimine – Mõiste – Hariduse omandamise lõpetamise kuupäev – Õppeasutuse poolt lõplike tulemuste teatavakstegemine

(Ametnike personalieeskirjad, artikkel 67 ja VII lisa artikli 2 lõike 3 punkt b)

(vt punktid 36 ja 38–42)

3.      Ametnikud – Töötasu – Peretoetused – Õppetoetus – Määramise tingimused – Korrapärane õppimine päevases õppes – Hariduse omandamise lõpetamise kuupäev – Õppeasutuse poolt lõplike tulemuste teatavakstegemine

(Ametnike personalieeskirjad, artikkel 67 ning VII lisa artikli 3 lõige 1)

(vt punktid 53–55)

4.      Ametnikud – Administratsiooni aktid – Kehtetuks tunnistamine – Õigusvastased aktid – Vastuvõtmise menetluse jätkamine etapist, mida õigusvastasus puudutab – Lubatavus

(vt punktid 71 ja 94)

Kokkuvõte

Üldkohus, kellele Euroopa Liidu Nõukogu ametnik esitas hagi, tühistas komisjoni otsused osas, milles nendega lõppes selle ametniku õigus saada ülalpeetava lapse toetust ja õppetoetust ning õigus ülalpeetava lapse toetusega seotud maksuvähendusele ajavahemikul, mis jäi tema lapse viimase ülikoolieksami ja õppeasutuse poolt lõplike tulemuste teatavakstegemise vahele. Sellega seoses tegi Üldkohus otsuse seni käsitlemata küsimuse kohta, millisest kuupäevast alates ei ole ametnikul enam õigust nendele rahalistele õigustele, kuna tema laps ei käi enam üld- või kutsekoolis Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) VII lisa artikli 2 lõike 3 tähenduses ega õpi korrapäraselt õppeasutuse päevases õppes nimetatud lisa artikli 3 lõike 1 tähenduses.

Antud juhul omandas hageja tütar ülikooliharidust ühes Belgia ülikoolis. Nimelt sooritas ta 18. juunil 2021 oma õppetsükli viimase eksami, sai 2. juulil 2021 teada, et ta sooritas eksamid edukalt ja sai 27. augustil 2021 lõputunnistuse. Ülikooli õppeaasta lõppes 13. septembril 2021.

Kuni 2021. aasta septembrini sai hageja oma tütre eest personalieeskirjade VII lisa artiklites 2 ja 3 ette nähtud ülalpeetava lapse toetust ja õppetoetust ning talle kohaldati ülalpeetava lapse toetusega seotud maksuvähendust. Kuna tema tütar sooritas eksamid edukalt 2021. aasta juunis esimesel eksamisessioonil, otsustas komisjon siiski, et hagejal ei olnud alates 2021. aasta juulist enam õigust saada asjaomaseid rahalisi õigusi ning nõudis seega need rahalised õigused tagasi 2021. aasta juuli, augusti ja septembri eest.

Üldkohtu hinnang

Alustuseks meenutas Üldkohus, et personalieeskirjade VII lisa artiklite 2 ja 3 kohaselt võib õppetoetust määrata üksnes siis, kui enne on täidetud ülalpeetava lapse toetuse saamise tingimused. Sellest tuleneb, et korrapäraselt õppeasutuse päevases õppes õppimise tingimust tuleb hinnata hiljem, kui on tõendatud, et laps, kelle eest õppetoetust taotletakse, on ametniku ülalpidamisel.

Niisugusel juhul – kui laps omandab ülikooliharidust – sõltub õigus saada ülalpeetava lapse toetust kolmele tingimusele vastamisest: ametnik peab oma last tegelikult ülal pidama, laps on 18–26aastane ning laps käib üld- või kutsekoolis.

Üldkohus täpsustas selle kohta, et „koolis käimine“ koosneb mitmest etapist, milleks on õppeprogrammis ette nähtud kursustel ja nende kursuste kohta käivatel eksamitel osalemine ning pärast neist eksamitest viimase tegemist kõnealust õpet pakkuva õppeasutuse poolt lõplike tulemuste teatavakstegemine tunnistusega, mis kinnitab kooli lõpetamist. Need etapid on üksteisest lahutamatud, kuna eksamitel osalemine võimaldab hinnata seda, kas üliõpilane on kursuste käigus edastatud oskused ja teadmised omandanud.

Kuna üliõpilane saab kooli lõpetamisest teada aga alles pärast kõigi eksamite sooritamist ja siis, kui õppeasutus on eksamite tulemused teatavaks teinud, ei saa üliõpilast enam pidada koolis käivaks personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõike 3 punkti b tähenduses alates hetkest, mil lõplikud tulemused on kättesaadavad.

Seega ei jää 18–26aastane laps, kes käib üld- või kutsekoolis, ametniku ülalpidamisele mitte kuni hetkeni, mil ta sooritab oma viimase eksami, vaid hetkeni, mil õppeasutus teeb teatavaks lõplikud tulemused.

Selles kontekstis peab ametnik administratsiooni teavitama oma lapse hariduse omandamise lõpetamisest, teatades viivitamata kuupäeva, mil õppeasutus tegi lõplikud tulemused teatavaks, et võimaldada administratsioonil nimetatud toetuse maksmine kohe lõpetada.

Mis puudutab õppetoetuse määramiseks personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõikes 1 ette nähtud õppimise tingimust, siis Üldkohus kandis selle tingimuse analüüsile üle oma kaalutlused ülalpeetava lapse toetuse kohta.

Sellest tuleneb, et alates hetkest, mil õppeasutus on lõplikud tulemused teatavaks teinud, ei saa ametniku last enam pidada korrapäraselt õppeasutuse päevases õppes õppivaks personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõike 1 tähenduses.