Euroopa Kohtu (esimene koda) 26. aprilli 2012. aasta otsus (Pest Megyei Bíróság'i (Ungari) eelotsusetaotlus) - Nemzeti Fogyasztóvédelmi Hatóság versus Invitel Távközlési Zrt
(Kohtuasi C-472/10)
(Direktiiv 93/13/EMÜ - Artikli 3 lõiked 1 ja 3 - Artiklid 6 ja 7 - Tarbijalepingud - Ebaõiglased tingimused - Lepingutingimuste ühepoolne muutmine müüja või teenuste osutaja poolt - Siseriiklikes õigusnormides määratud organisatsiooni poolt üldistes huvides ning tarbijate nimel esitatud hagi, millega nõutakse rikkumise lõpetamist - Ebaõiglase tingimuse tuvastamine - Õiguslikud tagajärjed)
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Pest Megyei Bíróság
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Nemzeti Fogyasztóvédelmi Hatóság
Kostja: Invitel Távközlési Zrt
Ese
Eelotsusetaotlus - Pest Megyei Bíróság - Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29, ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) artikli 3 lõike 1 koostoimes lisa lõike l punktiga j ja lõike 2 punktiga d ning artikli 6 lõike 1 tõlgendamine - Lepingutingimus, mille alusel müüjal või teenuste osutajal on võimalus muuta lepingutingimusi ühepoolselt ilma mõjuva põhjuseta ja hindade muutumise viisi täpselt kirjeldamata - Ebaõiglane lepingutingimus - Õiguslikud tagajärjed, mis tulenevad lepingutingimuse ebaõiglaseks tunnistamisest üldistes huvides esitatud hagi alusel
Resolutsioon
Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes teeb otsuse menetluses, kus siseriiklikes õigusnormides määratud organisatsioon on üldistes huvides ning tarbijate nimel esitatud hagi rikkumise lõpetamise nõudes, peab nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 3 lõikeid 1 ja 3 arvestades hindama, kas selline tarbijalepingute tüüptingimustes ette nähtud tingimus, millega müüja või teenuste osutaja näeb ette osutatava teenusega seonduva tasu ühepoolse muutmise, ilma et ta seejuures selgelt kirjeldaks tasu kindlaksmääramise viisi ja määratleks sellist muutmist õigustava põhjuse, on ebaõiglane. Sellise hindamise raames peab see kohus eelkõige kontrollima, kas arvestades selliste tarbijalepingute kõiki tüüptingimusi, mille osaks on vaidlusalune tingimus, ning siseriiklikke õigusnorme, mis näevad ette õigused ja kohustused, mis võivad lisanduda asjaomastes tüüptingimustes ettenähtutele, on osutatava teenusega seonduva tasu muutmise põhjused või viis määratletud selgelt ja arusaadavalt ning kas vajaduse korral on tarbijatel õigus leping üles öelda.
Direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 koostoimes selle direktiivi artikli 7 lõigetega 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et:
sellega ei ole vastuolus, kui direktiivi artikli 7 alusel sellise ebaõiglase tingimuse tühisuse tuvastamine, mis on osaks tarbijalepingute tüüptingimustest, hagi raames, millega nõutakse rikkumise lõpetamist ning mille on siseriiklikes õigusnormides määratud organisatsioon esitanud üldistes huvides ning tarbijate nimel müüja või teenuste osutaja vastu, omab vastavalt nendele õigusnormidele mõju kõigi tarbijate suhtes, kes on sõlminud asjaomase müüja või teenuste osutajaga lepingu, mille suhtes on kohaldatavad need samad tüüptingimused, sealhulgas ka nende tarbijate suhtes, kes ei olnud rikkumise lõpetamiseks algatatud menetluse pooled;
kui sellise menetluse raames tuvastatakse, et tüüptingimus on ebaõiglane, peab siseriiklik kohus ka tulevikus kohaldama omal algatusel kõiki siseriiklikes õigusnormides ette nähtud tagajärgi, et asjaomane tingimus ei oleks siduv tarbijatele, kes on sõlminud asjaomase müüja või teenuste osutajaga lepingu, mille suhtes on kohaldatavad need samad tüüptingimused.
____________1 - ELT C 436, 18.12.2010.