Kohtuasi T‑47/12

Intesa Sanpaolo SpA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi EQUITER taotlus – Varasem ühenduse sõnamärk EQUINET – Suhteline keeldumispõhjus – Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõige 2 – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 27. märts 2014

1.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Osaline kasutamine – Mõju

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 42 lõige 2)

2.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Otsuste põhjendav osa – Määruse nr 207/2009 artikli 75 esimene lause – ELTL artikliga 296 identne ulatus

(ELTL artikkel 296; nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 75 esimene lause)

1.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punktil b põhineva vastulausemenetluse eesmärk anda Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) võimalus hinnata segiajamise tõenäosust, mille raames tuleb vastandatud kaubamärkide sarnasuse korral uurida nende kaubamärkidega tähistatud kaupade ja teenuste sarnasust. Sellises olukorras loetakse juhul, kui varasemat ühenduse kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, see kaubamärk vastulause menetlemisel määruse nr 207/2009 artikli 42 lõike 2 viimase lause alusel registreerituks ainult nende kaupade või teenuste jaoks. Samas olukorras tuleb siis, kui tõendid kasutamise kohta on esitatud neist kategooriatest, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud ja millel põhineb vastulause, üksnes ühte kuuluvate mõnede kaupade või teenuste kohta, apellatsioonikojal otsustada, kas selle kategooria-siseselt on olemas iseseisvaid alamkategooriaid, kuhu kuuluvad kaubad ja teenused, mille osas kasutamine on tõendatud, nii et tuleb asuda seisukohale, et asjaomased tõendid on esitatud üksnes selle kaupade või teenuste alamkategooria kohta, või vastupidi ei ole võimalik selliseid alamkategooriaid eristada.

Järelikult koosneb hinnangu andmine sellele, kas vastulause aluseks olevat kaubamärki on määruse nr 207/2009 artikli 42 lõike 2 tähenduses tegelikult kasutatud, kahest lahutamatust tasandist. Esmalt tuleb tuvastada, kas kõnealust kaubamärki on liidus tegelikult kasutatud, isegi kui seda on kasutatud kaubamärgi registreeritud kujust selliste elementide, mis selle kaubamärgi eristusvõimet ei muuda, poolest erineval kujul. Teiseks tuleb kindlaks teha, milliseid kaupu või teenuseid, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud ja millel vastulause põhineb, tõendatud tegelik kasutamine hõlmab.

(vt punktid 20 ja 21)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 24)