ÜLDKOHTU OTSUS (teine koda)
25. september 2015(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi BLUECO taotlus – Varasem ühenduse sõnamärk BLUECAR – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Varasema kaubamärgi eristusvõime – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Menetlusse astuja nõue muuta otsust – Määruse nr 207/2009 artikli 65 lõige 4
Kohtuasjas T‑684/13,
Copernicus-Trademarks Ltd, asukoht Borehamwood (Ühendkuningriik), esindajad: advokaadid L. Pechan ja S. Körber,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: A. Schifko,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus
Bolloré SA, asukoht Ergué-Gabéric (Prantsusmaa), esindaja: advokaat B. Fontaine, hiljem advokaat O. Legrand,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 8. oktoobri 2013. aasta otsuse (asi R 2029/2012‑1) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Bolloré SA ja Copernicus-Trademarks Ltd vahel,
ÜLDKOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president M. E. Martins Ribeiro, kohtunikud S. Gervasoni (ettekandja) ja L. Madise,
kohtusekretär: ametnik C. Heeren,
arvestades 23. detsembril 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 26. mail 2014 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti kostja vastust,
arvestades 23. mail 2014 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja vastust,
arvestades 1. septembril 2014 Üldkohtu kantseleisse saabunud repliiki,
arvestades 24. novembril 2014 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja vasturepliiki,
arvestades 24. märtsi 2015. aasta kohtuistungil – millel hageja ei osalenud – esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Copernicus Eood esitas 9. veebruaril 2011 vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1) Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnaline tähis BLUECO.
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad muu hulgas 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 12 ja vastavad kirjeldusele „Sõidukid ning nende varuosad ja lisavarustus”.
4 Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 26. juuli 2011. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 139/2011.
5 Menetlusse astuja Bolloré SA esitas 26. oktoobril 2011 taotletava kaubamärgi registreerimisele eespool punktis 3 nimetatud kaupade osas määruse nr 207/2009 artikli 41 alusel vastulause.
6 Vastulause tugines varasemale ühenduse sõnamärgile BLUECAR, mis on registreeritud 23. augustil 2006 numbri 4597621 all muu hulgas klassi 12 kuuluvate kaupade jaoks, mis vastavad järgmisele kirjeldusele: „Sõidukid; eespool nimetatud elektri jõul töötavate sõidukite elektrimootorid ja ülekandesüsteemid”.
7 Vastulause esitamise alusena tugineti määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktile b.
8 Kaubamärgitaotlus anti 20. augustil 2012 üle hagejale Copernicus‑Trademarks Ltd‑le.
9 Vastulausete osakond rahuldas vastulause 31. augusti 2012. aasta otsusega.
10 Hageja esitas 30. oktoobril 2012 ühtlustamisametile vastulausete osakonna otsuse peale määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel kaebuse.
11 Hageja palus 10. aprillil 2013 piirata kaubamärgitaotluses loetletud kaubad klassi 12 kuuluvate kaupadega „sõidukid, v.a nende varuosad ja lisavarustus”. Ühtlustamisamet nõustus piiramisega ja palus menetlusse astujal otsustada, kas võttes arvesse kaupade uut kirjeldust, tuleks vastulause tagasi võtta. Menetlusse astuja ei teinud seda.
12 Ühtlustamisameti esimese apellatsioonikoja 8. oktoobri 2013. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) jäeti kaebus rahuldamata. Apellatsioonikoda leidis eeskätt, et asjaomane territoorium on Euroopa Liit, et asjaomane avalikkus koosneb lõpptarbijatest, kelle tähelepanelikkuse aste on suur, sest tegemist on kalliste kaupadega (vt vaidlustatud otsuse punkt 20), ning et taotletava kaubamärgiga silmas peetud kaubad on identsed varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupadega (vt vaidlustatud otsuse punkt 21). Seejärel märkis ta, et varasem kaubamärk sisaldab sõnu „blue” ja „car”, kusjuures viimane neist kirjeldab otse kõnealuseid kaupu ja kujutab endast seetõttu selle kaubamärgi kõige nõrgemat sõna (vaidlustatud otsuse punkt 24). Järgnevalt leidis apellatsioonikoda, et menetlusse astuja esitatud tõendid ei võimalda kindlaks teha, et varasem kaubamärk on kasutamise käigus omandanud suurema eristusvõime, ning järeldas sellest, et kaubamärgil on keskmine olemuslik eristusvõime (vaidlustatud otsuse punkt 25). Apellatsioonikoda asus samuti seisukohale, et vastandatud tähised, mille viis esimest tähte on identsed ja samas järjekorras, on visuaalselt sarnased (vaidlustatud otsuse punkt 26). Foneetiliselt on vastandatud tähised apellatsioonikoja arvates inglise keelt kõneleva avalikkuse – mis moodustab märkimisväärse osa asjaomasest avalikkusest – jaoks tervikuna väga sarnased, sest mõlema märgi ühise elemendi „blue” hääldus on sama ning elementide „co” ja „car” hääldus on sarnane (vaidlustatud otsuse punkt 27). Peale selle asus apellatsioonikoda seisukohale, et märgid on inglise keelt kõneleva avalikkuse jaoks teatud osas kontseptuaalselt sarnased, sest mõlemas märgis sisaldub sõna „blue” (vaidlustatud otsuse punkt 28). Kuna vastandatud tähised on tervikuna sarnased (vaidlustatud otsuse punkt 29) ja kõnealused kaubad on identsed ning kohtupraktika kohaselt piisab üksnes sellest, kui segiajamise tõenäosus eksisteerib ainult ühe osa puhul asjaomasest avalikkusest, siis järeldas apellatsioonikoda, et vastandatud tähiste segiajamise tõenäosust ei saa välistada (vaidlustatud otsuse punktid 30–33).
Poolte nõuded
13 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus ja lükata vastulause tervikuna tagasi;
– mõista kohtukulud ja apellatsioonikoja menetluse kulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt ja menetlusse astujalt.
14 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagiavaldus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
15 Menetlusse astuja palub Üldkohtul:
– anda hagejale korraldus põhjendada oma põhjendatud huvi;
– lükata hageja esitatud lisad K 5–K 27 vastuvõetamatuse tõttu tagasi;
– jätta vaidlustatud otsus jõusse, kuid märkida selles, et varasemal kaubamärgil on suurem kaitse tema tuntuse tõttu turul;
– jätta hagiavaldus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Põhjendatud huvi
16 Oma vastuses vaidlustas menetlusse astuja hageja põhjendatud huvi, kuna hageja oli andnud vaidlusaluse kaubamärgi taotluse üle äriühingule Ivo-Kermartin, ning palus Üldkohtul nõuda hagejalt tõendeid, mis õigustavad tema põhjendatud huvi.
17 Oma repliigis esitas hageja kaubamärgitaotluse uue omaniku, äriühingu Ivo-Kermartin volituse, milles oli näidatud, et viimane andis hagejale loa menetlust enda huvides ja enda nimel jätkata. Seega leiab hageja, et tal on määruse nr 207/2009 artikli 65 lõike 4 alusel „õigus [oma] hagi esitada”.
18 Kohtuistungil märkis menetlusse astuja, et ei vaidlusta enam hageja põhjendatud huvi, ning ühtlustamisamet andis teada, et ta jätab Üldkohtu otsustada, kas kõnealust küsimust on vaja käesoleval juhul käsitleda.
19 Käesoleva kohtuasja asjaoludel tuleb kõigepealt asi sisuliselt lahendada, ilma et oleks vaja langetada otsust hageja põhjendatud huvi kohta (vt selle kohta kohtuotsused, 26.2.2002, nõukogu vs. Boehringer, C‑23/00 P, EKL, EU:C:2002:118, punktid 50–52, ja 23.10.2007, Poola vs. nõukogu, C‑273/04, EKL, EU:C:2007:622, punkt 33).
Teatavate esimest korda Üldkohtule esitatud argumentide ja tõendite vastuvõetavus
20 Nagu on märkinud ka ühtlustamisamet ja menetlusse astuja, tuleb kõigepealt tõdeda, et toetamaks esimest korda alles Üldkohtus esitatud argumentatsiooni, mille kohaselt viitab sõna „blue” eelkõige autotööstuse valdkonnas keskkonnasäästlikkusele, on hageja Üldkohtule esitanud hulga dokumente, mida ei esitatud apellatsioonikojas toimunud menetluses.
21 Vastupidi hageja väitele nähtub kohtuasja materjalidest, et hageja ei esitanud ühtlustamisameti talitustele ühtegi argumenti, mis tõendanuks, et sõna „blue” viitab keskkonnasäästlikkusele. Samuti ei esitanud hageja ühtlustamisametile lisasid K 5–K 25.
22 Olgu meenutatud, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei saa Üldkohus ühtlustamisameti apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrollimisel uuesti hinnata faktilisi asjaolusid esimest korda alles talle esitatud tõendite alusel (kohtuotsused, 18.12.2008, Les Éditions Albert René vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑16/06 P, EKL, EU:C:2008:739, punktid 136–144, ja 10.11.2011, LG Electronics vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑88/11 P, EU:C:2011:727, punkt 25). Samamoodi ei saa faktilistele asjaoludele, millele pooled ei tuginenud ühtlustamisameti talituste menetluses, enam tugineda Üldkohtule esitatud hagis (eespool viidatud kohtuotsused Les Éditions Albert René vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2008:739, punkt 137, ja LG Electronics vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2011:727, punkt 25). Seega tuleb faktilised asjaolud, mida hageja ei esitanud ühtlustamisameti talitustele, ning tõendid, mis esitati esimest korda alles Üldkohtule, lugeda vastuvõetamatuks.
23 Samuti ei saa lisale K 26, mis sisaldab Bundespatentgerichti (liitvabariigi patendikohus, Saksamaa) 24. novembri 2010. aasta otsust, mida ei esitatud apellatsioonikojale, ja mis on identne lisaga K 29, tugineda kui käesoleva kohtuasja faktiliste asjaoludega seotud tõendile. Kuigi siseriiklike kohtute otsuseid võib üldjuhul esitada esimest korda alles Üldkohtule, ei saa nendele siiski tugineda kui Üldkohtu menetluses oleva kohtuasja asjaolusid tõendavatele dokumentidele (vt selle kohta kohtuotsus, 12.11.2008, Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Mega Brands (punane legoklots), T‑270/06, EKL, EU:T:2008:483, punktid 22 ja 23)).
Menetlusse astuja esitatud muutmise nõude vastuvõetavus
24 Taotledes sarnaselt ühtlustamisametiga hagi rahuldamata jätmist, palub menetlusse astuja jätta vaidlustatud otsus jõusse, kuid märkida selles, et varasemal kaubamärgil on suurem kaitse tema tuntuse tõttu turul. Ta vaidlustab nimelt kõnealuse otsuse punktis 25 apellatsioonikoja antud hinnangu, mille kohaselt ei tõendanud menetlusse astuja esitatud dokumendid piisavalt, et varasemat kaubamärki kasutati nii intensiivselt, et see oli kogu liidu asjaomaste tarbijate seas omandanud suure tuntuse, ning seetõttu oli kaubamärgil ainult keskmine eristusvõime. Menetlusse astuja palub vaidlustatud otsuse selles punktis tühistada või vähemalt kinnitada selles sisalduvat järeldust, et varasemal kaubamärgil on keskmine eristusvõime.
25 Sellist nõuet tuleb mõista vaidlustatud otsuse muutmise nõudena, nagu menetlusse astuja kohtuistungil ka möönis, täpsustades, et see nõue on täiendavat laadi. Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 134 lõike 3 kohaselt on menetlusse astujal põhimõtteliselt õigus esitada oma vastuses nõue apellatsioonikoja otsuse muutmiseks punktides, mida hagiavalduses ei ole esile toodud.
26 Kohtuistungil teatas ühtlustamisamet, et vaidlustatud otsuse muutmise nõue tuleb vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata.
27 Tuleb meenutada, et määruse nr 207/2009 artikli 65 lõike 4 sätted näevad ette, et Üldkohtule võib hagi esitada iga menetluspool, „kelle huve apellatsioonikoja otsus kahjustab”. Lisaks on põhjendatud huvi olemasolu vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale põhiline tingimus iga kohtule esitatud hagi puhul (kohtumäärus, 31.7.1989, S. vs. komisjon, 206/89 R, EKL, EU:C:1989:333, punkt 8) ja see peab hagi eseme seisukohalt olemas olema hagi esitamise hetkel, kuna vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu (kohtuotsus, 7.6.2007, Wunenburger vs. komisjon, C‑362/05 P, EKL, EU:C:2007:322, punkt 42). Põhjendatud huvi eeldab, et hagi menetlemise lõpptulemus võib hagi esitajale tuua mingit kasu (kohtuotsus, 17.4.2008, Flaherty jt vs. komisjon, C‑373/06 P, C‑379/06 P ja C‑382/06 P, EKL, EU:C:2008:230, punkt 25).
28 Kohtupraktika kohaselt tuleb apellatsioonikoja otsust pidada apellatsioonikoja menetluses osaleva poole huvide kohaseks, kui selle otsusega rahuldatakse selle poole nõue mõne registreerimisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise põhjuse alusel või üldisemalt nõustutakse mõne osaga poole argumentidest, isegi kui apellatsioonikoda jätab hindamata või lükkab tagasi sama poole esitatud muud põhjendused või argumendid (kohtuotsus, 14.12.2011, Völkl vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Marker Völkl (VÖLKL), T‑504/09, EKL, EU:T:2011:739, punkt 26; vt selle kohta ka kohtumäärus, 14.7.2009, Hoo Hing vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Tresplain Investments (Golden Elephant Brand), T‑300/08, EU:T:2009:275, punktid 29–37; vt analoogia alusel kohtuotsus, 17.9.1992, NBV ja NVB vs. komisjon, T‑138/89, EKL, EU:T:1992:95, punktid 30–35).
29 Kuna käesoleval juhul rahuldati määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b alusel menetlusse astuja esitatud vastulause taotletava kaubamärgi registreerimisele täies ulatuses, siis tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud otsusega rahuldati tema nõuded.
30 Määruse nr 207/2009 põhjendusest 8 ilmneb küll, et segiajamise tõenäosuse hindamine sõltub eelkõige kaubamärgi tuntusest asjaomasel turul. Lisaks, kuna segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida eristusvõimelisem on varasem kaubamärk, siis on kaubamärkidel, mis on eriti eristusvõimelised tulenevalt kas nende olemusest või nende tuntusest avalikkuse seas, palju ulatuslikum kaitse kui nendel, mis on vähem eristusvõimelised (vt analoogia alusel kohtuotsused, 11.11.1997, SABEL, C‑251/95, EKL, EU:C:1997:528, punkt 24; 29.9.1998, Canon, C‑39/97, EKL, EU:C:1998:442, punkt 18, ja 22.6.1999, Lloyd Schuhfabrik Meyer, C‑342/97, EKL, EU:C:1999:323, punkt 20).
31 Kuna apellatsioonikoda leidis siiski, et vastandatud tähiste segiajamise tõenäosus on olemas, ja rahuldas vastulause – kuigi ta ei tunnustanud seda, et varasema kaubamärgi eristusvõime on selle kasutamise käigus suurenenud –, ei mõjutaks vaidlustatud otsuse võimalik muutmine pelgalt apellatsioonikoja poolt varasema kaubamärgi eristusvõime ja tuntuse määra kohta antud hinnangu osas menetlusse astuja õigusi, mis talle sellest kaubamärgist tulenevad ja mida kõnealune otsus kuidagi ei mõjutanud. Peale selle täpsustas menetlusse astuja oma muutmisnõude toetuseks, et ta soovib vähemalt seda, et vaidlustatud otsust kinnitataks osas, milles oli sedastatud, et varasemal kaubamärgil on keskmine eristusvõime.
32 Järelikult tuleb menetlusse astuja esitatud nõue vaidlustatud otsuse muutmise kohta vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
Sisulised küsimused
33 Hageja esitab üheainsa väite, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b.
34 Hageja väidab, et vastandatud tähiste segiajamise tõenäosus puudub. Kõigepealt toob ta esile, et varasem kaubamärk on väga nõrga eristusvõimega, sest sõna „blue” on kirjeldav ja seda kasutatakse autotööstuse valdkonnas registreeritud kaubamärkides sageli. Lisaks leiab hageja, et apellatsioonikoda järeldas ekslikult, et vastandatud tähised on visuaalselt sarnased, sest taotletavat kaubamärki tuleb mõista nii, et see sisaldab sõnu „blue” ja „eco”. Foneetilisest küljest on need tähised teineteisest oluliselt erinevad. Lõpetuseks, võttes arvesse nende tähiste lõppude erinevust, ei ole tähised hageja arvates ka kontseptuaalselt sarnased.
35 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
36 Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärki seostatakse varasema kaubamärgiga.
37 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Sama kohtupraktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosust hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ja kaupu või teenuseid tajub, ning pidades silmas kõiki antud juhtumit iseloomustavaid asjaolusid, eelkõige tähiste sarnasuse ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (vt kohtuotsus, 9.7.2003, Laboratorios RTB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), T‑162/01, EKL, EU:T:2003:199, punktid 30–33 ja seal viidatud kohtupraktika).
38 Vastandatud tähiste segiajamise tõenäosusele apellatsioonikoja antud hinnangu kontrollimisel tuleb lähtuda eelnimetatud põhimõtetest.
Asjaomane avalikkus
39 Kohtupraktika kohaselt eeldatakse segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise raames, et asjaomase kaubakategooria keskmine tarbija on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse tase võib olenevalt kõnealusele kauba- või teenusekategooriast erineda (vt kohtuotsus, 13.2.2007, Mundipharma vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Altana Pharma (RESPICUR), T‑256/04, EKL, EU:T:2007:46, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
40 Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 20 õigesti, ilma et hageja oleks sellele vastu vaielnud, et kuna vastandatud tähistega hõlmatud kaup on kallis, siis moodustavad asjaomase avalikkuse lõpptarbijad, kelle tähelepanelikkuse aste on kõrge. Kuna varasema kaubamärgi näol on tegemist ühenduse kaubamärgiga, tuleb segiajamise tõenäosust hinnata lähtuvalt kogu liidu avalikkusest.
Kaupade võrdlus
41 Vaidlustatud otsuse punktis 21 leidis apellatsioonikoda õigesti, ilma et hageja oleks seda vaidlustanud, et hoolimata taotletava kaubamärgiga hõlmatavate toodete algse nimekirja lühendamisest ühtlustamisametis toimunud kaebemenetluse käigus, on asjaomased kaubad, mis kõik kuuluvad klassi 12, identsed.
Tähiste võrdlus
42 Kõigepealt tuleb meenutada, et segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vaidlusaluste tähiste visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas seda liiki kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Keskmine tarbija tajub tavaliselt kaubamärki kui tervikut ega lasku selle erinevate üksikasjade uurimisse (vt kohtuotsus, 12.6.2007, Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EKL, EU:C:2007:333, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
43 Vaidlustatud otsuse punktides 26–29 asus apellatsioonikoda seisukohale, et vastandatud tähised on visuaalselt sarnased ja inglise keelt kõnelevate tarbijate jaoks on neil tervikuna suur foneetiline sarnasus, ning tähiste algusosa „blue” poolest on need inglise keelt kõneleva avalikkuse jaoks kontseptuaalselt sarnased.
– Visuaalne sarnasus
44 Vaidlustatud otsuse punktis 26 märkis apellatsioonikoda, et kõnealuste tähiste viis esimest tähte on samad ja paiknevad samas järjekorras ning need tähed moodustavad suurema osa kõnealustest tähistest. Kuna tarbija pöörab üldiselt suuremat tähelepanu sõnamärgi algusele, järeldas apellatsioonikoda, et asjaomased tähised on visuaalselt sarnased.
45 Hageja on seisukohal, et tähised ei ole visuaalselt sarnased. Ta väidab, et tähel „e” on taotletavas kaubamärgis topeltroll ning seega tuleb taotletavat kaubamärki mõista nii, et see koosneb sõnadest „blue” ja „eco”, mis on inglise keeles üldlevinud sõnad. Pealegi on tavapärane praktika lühendada sõna „blue” sõnaks „blu” ning seetõttu sisaldab hulk kaubamärke osa „blu”. Järelikult eristuvad kõnealused tähised teineteisest selgelt oma teise osa poolest. Lühikeste tähiste puhul piisab väikestest erinevustest, et luua erinev tervikmulje. Lisaks on taotletavas kaubamärgis kolm silpi, samas kui varasemas kaubamärgis on ainult kaks silpi.
46 Olgu meenutatud, et kahe sõnamärgi visuaalse sarnasuse tuvastamisel on oluline eelkõige see, kas mõlemas sõnas esineb mitu tähte samas järjestuses (kohtuotsus, 25.3.2009, Kaul vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bayer (ARCOL), T‑402/07, EKL, EU:T:2009:85, punkt 83).
47 Käesoleval juhul on selge, et varasema kaubamärgi ja taotletava kaubamärgi – mis koosnevad vastavalt seitsmest ja kuuest tähest – viis esimest tähte on samad, täpsemalt „b”, „l”, „u”, „e” ja „c”, seejuures sisaldab taotletav kaubamärk lisaks tähte „o” ning varasem kaubamärk tähti „a” ja „r”. Vastandatud tähiste kõnealune ühine osa tekitab visuaalse sarnasuse, seda enam, et avalikkus pöörab üldiselt suuremat tähelepanu sõnamärkide algusele (vt kohtuotsus, 6.6.2013, Celtipharm vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Alliance Healthcare France (PHARMASTREET), T‑411/12, EU:T:2013:304, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).
48 Seda järeldust ei sea kahtluse alla hageja argument, et taotletavat kaubamärki tajutakse visuaalselt sõnadest „blue” ja „eco” ning kolmest silbist koosnevana. Tuleb tõdeda, et taotletav kaubamärk koosneb ainult ühest sõnast, mis oma kõige loomulikuma häälduse korral, eeskätt inglise keelt kõneleva isiku jaoks, koosneb ainult kahest silbist (vt selle kohta kohtuotsus, 21.1.2015, Copernicus-Trademarks vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Blue Coat Systems (BLUECO), T‑685/13, EU:T:2015:38, punkt 35), ja et hageja ei esitanud selle väite toetuseks ühtegi asjakohast tõendit. Lisaks, kuigi varasema kaubamärgi lõpus olevad tähed „a” ja „r” ning taotletava kaubamärgi lõpus sisalduv täht „o” ei luba teha järeldust, et tähised on identsed, ei mõjuta need elemendid vastupidi hageja väitele tähistest jäävat tervikmuljet.
49 Seega on apellatsioonikoda õigesti järeldanud, et kõnealused kaubamärgid on visuaalselt sarnased.
– Foneetiline sarnasus
50 Vaidlustatud otsuse punktis 27 asus apellatsioonikoda seisukohale, et kõnealused tähised on inglise keelt kõnelevatele tarbijatele, kelle jaoks hääldub mõlema tähise ühine osa „blue” identselt ning osad „co” ja „car” sarnaselt, tervikuna foneetiliselt väga sarnased. Peale selle leidis apellatsioonikoda, et võimalus, et teatud keeltes hääldatakse taotletavat kaubamärki „blu eco”, ei välista eespool nimetatud foneetilist sarnasust asjaomaste tarbijate märkimisväärse osa jaoks.
51 Hageja väidab, et kõnealuste tähiste vahel on olulised foneetilised erinevused, sest taotletav kaubamärk koosneb kolmest silbist, samas kui varasem kaubamärk ainult kahest. Teise võimalusena väidab ta, et kahe tähise silpide järjestus ja kombinatsioon on väga erinevad, sest taotletava kaubamärgi vokaalide „u” ja „e” vahele jäetakse paus. Lõpetuseks rõhutab hageja, et vastandatud tähiste viimaseid silpe ei hääldata sarnaselt.
52 Kõigepealt tuleb meenutada, et kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks piisab sellest, kui segiajamise tõenäosus eksisteerib ainult asjaomase avalikkuse ühe osa jaoks (vt kohtuotsus, 18.9.2012, Scandic Distilleries vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bürgerbräu, Röhm & Söhne (BÜRGER), T‑460/11, EU:T:2012:432, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).
53 Mis puutub inglise keelt kõnelevasse avalikkusesse, siis tuleb märkida, et vastupidi hageja väitele ei häälda see avalikkus taotletava kaubamärgi keskmist vokaali topelt, sest sõna „blue” kuulub tavapärase sõnavara hulka. Seega ei arva kõnealune avalikkus, et taotletav kaubamärk sisaldab kolme silpi, vaid leiab, et selles on hoopis kaks silpi, ning ta ei jäta pausi taotletava kaubamärgi vokaalide „u” ja „e” vahele (vt selle kohta eespool punktis 48 viidatud kohtuotsus BLUECO, EU:T:2015:38, punkt 40).
54 Lisaks võimaldab ühise osa „blue” olemasolu vastandatud tähiste alguses teha järelduse, et need on foneetiliselt väga sarnased. Kuigi apellatsioonikoda on ekslikult märkinud, et inglise keelt kõnelevad tarbijad hääldavad elemente „co” ja „car” sarnaselt, ei ole need lõpud inglise keelt kõneleva avalikkuse jaoks teineteisest väga erinevad, sest nimetatud avalikkus rõhutab hääldamisel „c” tähte ega häälda välja osa „car” lõpus olevat „r” tähte. Lõpetuseks ei saa hageja tulemuslikult väita, et taotletava kaubamärgi viimases silbis asuv „o” täht on kogu selle kaubamärgi foneetilises üldmuljes domineeriv.
55 Seega on apellatsioonikoda õigesti järeldanud, et need tähised on märkimisväärse osa asjaomase avalikkuse jaoks foneetiliselt väga sarnased.
– Kontseptuaalne sarnasus
56 Hageja leiab, et vastandatud tähised ei ole kontseptuaalselt sarnased, sest asjaomane avalikkus mõistab varasemat kaubamärki kirjeldava tähisena ning nimetatud tähiste lõpuosas on olulised erinevused.
57 Nagu märkis vaidlustatud otsuse punktis 28 apellatsioonikoda ja nagu möönab ka hageja, tajub inglise keelt kõnelev avalikkus sõna „blue” olemasolu nendes tähistes viitena sinisele värvile. Seevastu mõistab sama avalikkus sõna „car” varasemas kaubamärgis nii, et see tähistab „autot” ning eristab seda taotletava kaubamärgi lõpust „co”, millel ei ole mingit tähendust või siis võib seda mõista sõna „company” lühendina. Vastupidi hageja väitele ei taju aga asjaomane avalikkus taotletavat kaubamärki nii, et seda saab lahutada kaheks sõnaks, „blue” ja „eco”.
58 Seega leidis apellatsioonikoda õigesti, et ühe osa jaoks asjaomasest avalikkusest on vastandatud tähised nende alguse poolest kontseptuaalselt sarnased ning tähiste lõpuosa erinevused ei võimalda välistada teatavat kontseptuaalset sarnasust.
Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine
59 Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine eeldab arvessevõetavate tegurite teatavat vastastikust sõltuvust, eriti aga asjaomaste kaubamärkide sarnasuse ja nendega tähistatavate kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust. Nii võib tähistatavate kaupade või teenuste vähese sarnasuse kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus, ning vastupidi (eespool punktis 30 viidatud kohtuotsus Canon, EU:C:1998:442, punkt 17, ja kohtuotsus, 14.12.2006, Mast-Jägermeister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Licorera Zacapaneca (VENADO raamiga jt), T‑81/03, T‑82/03 ja T‑103/03, EKL, EU:T:2006:397, punkt 74).
60 Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vaidlusaluste tähiste visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi (kohtuotsused, 14.10.2003, Phillips-Van Heusen vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pash Textilvertrieb und Einzelhandel (BASS), T‑292/01, EKL, EU:T:2003:264, punkt 47, ja 7.9.2006, L & D vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Sämann (Aire Limpio), T‑168/04, EKL, EU:T:2006:245, punkt 98).
61 Käesolevas asjas märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 24 kõigepealt, et varasem kaubamärk sisaldab sõnu „blue” ja „car”, kusjuures viimane neist kirjeldab otse asjaomaseid kaupu, kujutades endast seega kõnealuse kaubamärgi kõige nõrgemat sõna. Seejärel leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 25, et menetlusse astuja esitatud tõendid ei võimalda kindlaks teha, et varasem kaubamärk on omandanud kasutamise käigus suurema eristusvõime. Sellest järeldas ta, et kaubamärgil on keskmine olemuslik eristusvõime.
62 Seoses segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamisega märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 30–33 seejärel, et vaidlusalused kaubad on identsed ning vastandatud tähised on inglise keelt kõneleva avalikkuse jaoks – kes esindab olulist osa asjaomasest avalikkusest – visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt sarnased. Apellatsioonikoda täpsustas, et inglise keelt kõnelev avalikkus käsitab varasema kaubamärgi sõna „car” asjaomaseid kaupu kirjeldavana ja omistab sellele kõnealuste tähiste igakülgsel hindamisel seega vähem tähelepanu. Seetõttu tõmbab sõna „blue” inglise keelt kõnelevate tarbijate tähelepanu rohkem, tuues seega kaasa segiajamise tõenäosuse.
63 Esiteks väidab hageja, et apellatsioonikoda on ekslikult leidnud, et varasemal kaubamärgil on keskmine eristusvõime, sest osa „blue” on kirjeldav ning paljud autotööstuse valdkonnas registreeritud kaubamärgid sisaldavad seda.
64 Kõigepealt tuleb tagasi lükata hageja argumendid, mille kohaselt püüab menetlusse astuja tugineda varasema kaubamärgi erilisele mainele, millele ta ühtlustamisameti menetluses ei tuginenud. Kohtuasja materjalidest ilmneb nimelt, et menetlusse astuja piirdus Üldkohtus ainult märkimisega, et apellatsioonikoda oleks pidanud tunnustama varasema kaubamärgi suurt eristusvõimet selle kasutuse tõttu; selle väite esitas ta juba ühtlustamisameti menetluses ning apellatsioonikoda lükkas selle vaidlustatud otsuses tagasi. Igal juhul on menetlusse astuja nõue otsuse muutmise kohta osas, mis puudutab apellatsioonikoja hinnangut eristusvõime kohta, mille varasem kaubamärk on kasutamisega omandanud, vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükatud (vt eespool käesoleva kohtuotsuse punktid 24–32).
65 Seejärel olgu meenutatud, et varasema kaubamärgi nõrga eristusvõime tunnustamine ei ole iseenesest takistuseks segiajamise tõenäosuse tuvastamisele (vt selle kohta kohtumäärus, 27.4.2006, L’Oréal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑235/05 P, EU:C:2006:271, punktid 42–45). Kuigi segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada varasema kaubamärgi eristusvõimet, on see nimelt vaid üks hindamise käigus arvesse võetavatest asjaoludest. Seega isegi juhul, kui tegemist on nõrga eristusvõimega varasema kaubamärgiga, võib esineda segiajamise tõenäosus, ja seda nimelt tähiste ja nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse tõttu (vt kohtuotsused, 16.3.2005, L’Oréal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Revlon (FLEXI AIR), T‑112/03, EKL, EU:T:2005:102, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika, ja 13.12.2007, Xentral vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pages jaunes (PAGESJAUNES.COM), T‑134/06, EKL, EU:T:2007:387, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika).
66 Nagu märkis apellatsioonikoda, ei ole hageja ühtlustamisameti menetluses igal juhul esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldanuks kindlaks teha, et sõna „blue” tajutakse asjaomaseid kaupu tähistavana, isegi kui vastab tõele, et inglise keelt kõnelev avalikkus tunneb varasema kaubamärgi sõna „car” ära kõnealuseid kaupu kirjeldavana. Peale selle ei piisa järelduseks, et asjaomane avalikkus võiks seda sõna tajuda ainult kõnealuste kaupade tunnuseid kirjeldavana, pelgalt asjaolust, et muud autotööstuse valdkonnas registreeritud kaubamärgid sisaldavad samuti sõna „blue”, isegi kui eeldada, et see on tõendatud. Seega leidis apellatsioonikoda õigesti, et varasem kaubamärk on tervikuna keskmise eristusvõimega.
67 Teiseks on hageja seisukohal, et võttes eeskätt arvesse asjaomase avalikkuse suurt tähelepanelikkuse astet, puudub vastandatud tähiste segiajamise tõenäosus.
68 Kõigepealt tuleb meenutada, et kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks piisab sellest, kui segiajamise tõenäosus eksisteerib ainult asjaomase avalikkuse ühe osa jaoks (vt eespool käesoleva kohtuotsuse punkt 52).
69 Samas ilmneb eespool toodust, et esiteks on vaidlusalused kaubad identsed ja teiseks on vastandatud tähised visuaalselt sarnased kogu asjaomase avalikkuse jaoks, foneetiliselt väga sarnased inglise keelt kõneleva avalikkuse seisukohast ja oma alguse poolest kontseptuaalselt sarnased inglise keelt kõneleva avalikkuse jaoks. Seega tuleb asuda seisukohale, et hoolimata asjaomase avalikkuse suurest tähelepanelikkuse astmest on inglise keelt kõneleva avalikkuse jaoks segiajamise tõenäosus olemas.
70 Võttes arvesse kõiki eespool toodud kaalutlusi, ei rikkunud apellatsioonikoda määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, kui ta leidis, et vastandatud tähiste segiajamise tõenäosus on olemas.
71 Esitatud põhjendustest lähtudes tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta, ilma et oleks vaja võtta seisukohta küsimuses, kas on vastuvõetav hageja esimene nõue, et Üldkohus lükkaks vastulause tervikuna tagasi (vt selle kohta kohtuotsused, 22.5.2008, NewSoft Technology vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Soft (Presto! Bizcard Reader), T‑205/06, EU:T:2008:163, punkt 70, ja 22.1.2009, Commercy vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – easyGroup IP Licensing (easyHotel), T‑316/07, EKL, EU:T:2009:14, punktid 35 ja 67).
Kohtukulud
72 Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse peamises osas kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõudele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta menetlusse astuja nõue vaidlustatud otsuse muutmise kohta rahuldamata.
3. Mõista kohtukulud välja Copernicus-Trademarks Ltd‑lt.
Martins Ribeiro | Gervasoni | Madise |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 25. septembril 2015 Luxembourgis.
Allkirjad