Kohtuasi T‑392/15
European Dynamics Luxembourg SA jt
versus
Euroopa Liidu Raudteeagentuur
Teenuste hanked – Hankemenetlus – Euroopa Liidu Raudteeagentuuri infosüsteemi arendamiseks asutuseväliste teenuste osutamine – Pakkuja pakkumuse järjekoht – Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine – Põhjendamiskohustus – Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus
Kokkuvõte – Üldkohtu (kolmas koda) 4. juuli 2017. aasta otsus
1. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Dumpinguvastane tollimaks, mille kehtivus on lõppenud – Kõrvalejäetud pakkuja poolt hankija selle otsuse peale esitatud hagi puhul, millega tema pakkumus tagasi lükati – Viitamine põhjenduse puudumisele – Põhjenduste esitamine pärast hagi esitamist, kuid enne kaebetähtaja lõppu – Põhjendatud huvi säilimine
(ELTL artikkel 263)
2. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Füüsilised või juriidilised isikud – Hagi, mis võib hagejale kasu tuua – Hageja väidete põhjendatuse olulisus – Puudumine
(ELTL artikkel 263)
3. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Menetluse käigus ilmsiks tulnud asjaolud
(Üldkohtu kodukord, artikli 84 lõige 1 ning artikli 85 lõiked 2 ja 3)
4. Kohtumenetlus – Tõend – Tõendusjõud – Hindamiskriteeriumid – Tõendite vaba hindamise põhimõte ja tõendite vaba esitamise põhimõte – Tasakaalustamine õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele ja poolte võrdsuse põhimõttega
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; Üldkohtu kodukord, artikkel 85)
5. Kohtumenetlus – Üldkohtu menetlus – Poolte kaitsmine menetlusdokumentide väärkasutuse eest – Tasakaalustamine tõendite vaba esitamise põhimõttega – Teisest kohtuasjast pärineva menetlusdokumendi kasutamine – Dokumenti esitava poole vajadus saada teises kohtuasjas dokumendi esitanud poolelt eelnev luba – Puudumine
(Üldkohtu kodukord, artikkel 85)
6. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Põhjendamiskohustuse hindamine juhtumi asjaolude alusel – Kohustus teha kirjaliku taotluse alusel teatavaks eduka pakkumuse omadused ja suhtelised eelised ning eduka pakkuja nimi
(ELTL artikli 296 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt c)
7. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Teenuste riigihankemenetluses tehtud otsus lükata pakkumus tagasi – Kohtumenetluse käigus esitatud asjaolud arvessevõtmine – Lubatavus – Erandlik olemus
(ELTL artikkel 296)
8. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Teenuste riigihankemenetluses tehtud otsus lükata pakkumus tagasi
(ELTL artikkel 296; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 966/2012, artikli 113 lõige 2; komisjoni määrus nr 1268/2012, artikli 161 lõige 2)
9. Tühistamishagi – Väited – Puuduvad või ebapiisavad põhjendused – Sisulise õiguspärasuse väitest erinev väide
(ELTL artiklid 263 ja 296)
10. Euroopa Liidu hanked – Lepingu sõlmimine hankemenetluses – Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus – Hankija kohustus pakkuja ära kuulata – Hankija kohustus kontrollida pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust – Arvessevõetavad asjaolud
(Komisjoni määrus nr 1268/2012, artikli 151 lõige 1)
11. Euroopa Liidu hanked – Lepingu sõlmimine hankemenetluses – Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Hankija vajadus esitada oma arutluskäik üksikasjalikult, kui seda ei ole palutud – Puudumine
(ELTL artikli 296 teine lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 966/2012, artikli 113 lõige 2; komisjoni määrus nr 1268/2012, artikkel 151)
1. Põhjendatud huvi on peamine ja esimene tingimus, mis peab olema täidetud iga kohtule esitatava hagi puhul. See huvi peab hagi eset arvestades olema olemas hagi esitamise faasis, vastasel juhul on tegu vastuvõetamatusega. Huvi peab kestma kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, sest vastasel juhul langeb otsuse tegemise vajadus ära.
Mis puutub kõrvale jäetud pakkuja hagisse hankija otsuse peale, mille ta leiab olevat põhjendamata, siis ei võta sellelt hagilt tema õiguslikku toimet asjaolu, kui hankija esitas pärast hagi esitamist, kuid enne kaebetähtaja lõppu, vaidlustatud akti põhjenduste kohta selgitused. Vaidlustatud otsus kahjustas hagi esitamise hetkel hageja huve. Selle otsuse tühistamisel peaks hankija põhimõtteliselt hindama uuesti hageja pakkumust, millest võib tal kasu olla, kuna lähtudes sellest, et kui teda nimelt ei jäeta uue hindamise tulemusel kõrvale, siis võib hageja osutuda 2 hankeosa suhtes edukaks. Lisaks võib hankija selle otsuse tühistamise tulemusel teha tulevikus hankemenetlustesse asjakohased muudatused.
(vt punktid 31, 34, 36 ja 37)
2. Poole põhjendatud huvi olemasoluks on vajalik – kuid ka piisav –, et Euroopa Liidu kohtule esitatud tühistamishagi annaks oma tulemuselt selle esitanud isikule mingit kasu. Seega ei sõltu hageja põhjendatud huvi tema väite põhjendatusest.
(vt punkt 41)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 45)
4. Tõendite vaba hindamise põhimõte tähendab liidu kohtu jaoks seda, et ainus tõendite väärtuse hindamise kriteerium on nende usaldusväärsus. Tõendite vaba hindamise põhimõttega seondub tõendite vaba esitamise põhimõte, mis annab pooltele võimaluse esitada liidu kohtule kõik õiguspäraselt kogutud tõendid, mida nad peavad oma seisukohtade põhjendamiseks vajalikuks. Selle tõendite vaba esitamise põhimõtte eesmärk on tagada pooltele Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ette nähtud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile.
Samas tuleb tõendite vaba hindamise põhimõtet ja tõendite vaba esitamise põhimõtet rakendada kooskõlas selliste liidu õiguse aluspõhimõtetega nagu õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja poolte võrdsuse põhimõte. Nii tuleb tõendite vaba hindamise põhimõtet rakendada kooskõlas iga poole õigusega kaitsta oma huve sõltumata mis tahes välistest mõjutustest, eelkõige avalikkuse poolt, ja õigusega saada kaitset oma menetlusdokumentide väärkasutuse vastu.
(vt punktid 50–53)
5. Tõendite vaba esitamise põhimõttest tuleneb, et Üldkohtu menetluse poolel on õigus esitada tõendusmaterjalina dokumente, mida esitati teises kohtuasjas, milles ta ise oli pooleks. Kui poolel oli kõnealustele dokumentidele õiguspärane juurdepääs ja need dokumendid ei ole konfidentsiaalsed, siis ei ole nõuetekohase õigusemõistmise põhimõttega põhimõtteliselt vastuolus nende dokumentide Üldkohtus esitamine. Nii ei või liidu kohtu menetluses oleva kohtuasja pool taotleda menetlusdokumendi väljajätmist, kui nimetud pool on selle menetlusdokumendi juba esitanud samade poolte vahel aset leidnud teises kohtumenetluses.
Samuti ei saa selle poole nõusolek, kellelt menetlusdokument pärineb, olla eeltingimuseks sellise menetlusdokumendi vastuvõetavusele, mis on Üldkohtus esitatud teises kohtuasjas. Kui selle poole nõusolek, kellelt menetlusdokument pärineb, võib olla asjakohane dokumendi nõuetekohase kasutamise hindamisel, siis annaks eeldus, et see nõusolek tuleks saada enne dokumendi Üldkohtule esitamist ning et vastasel juhul oleks see vastuvõetamatu, poolele, kellelt dokument pärineb, õiguse see dokument välistada, võttes Üldkohtult võimaluse hinnata dokumendi kasutuse nõuetekohasust ja täita oma kohustust anda kummalegi poolele mõistlik võimalus oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks tingimustes, mis ei asetaks ühte neist oma vastasega võrreldes oluliselt ebasoodsamasse olukorda, mis on poolte võrdsuse põhimõtte aluseks. Seega tuleb Üldkohtul igas asjas asetada kaalule ühelt poolt tõendite vaba esitamise põhimõte ja teiselt poolt kaitse kohtumenetluste poolte menetlusdokumentide väärkasutuse vastu.
(vt punktid 55 ja 56)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 72–75)
7. Vaid erandlikel asjaoludel võib olla põhjendatud, et liidu kohus võtab arvesse menetluse käigus esitatud asjaolud.
See on nii kõrvalejäetud pakkuja poolt hankija selle otsuse peale esitatud hagi puhul, millega tema pakkumus tagasi lükati, kui kõrvalejäetud pakkuja esitas – ootamata ära hankija vastust vastavaks tunnistatud pakkumuste põhjendamatult madalate hindade kohta ja andmata viimasele selleks piisavat tähtaega, kuigi hagi esitamise tähtaeg seda võimalust ei piiranud – hagi, viidates vaid sellele, et vaidlustatud otsuse põhjendus ei ole piisav, kuna eelkõige puudub vastus tema taotlusele. Hankija aga esitas selgitused selle kohta, miks edukaks tunnistatud pakkumused ei tundunud talle olevat põhjendamatult madala maksumusega, mõistliku tähtaja lõppedes.
(vt punktid 74 ja 102)
8. Määruse nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, artikli 113 lõige 2 ja määruse nr 1268/2012, mis käsitleb finantsmääruse kohaldamise eeskirju, artikli 161 lõige 2 näevad edutute pakkujate suhtes ette põhjendamise kahes etapis. Kõigepealt teatab hankija kõigile edututele pakkujatele, et nende pakkumus on tagasi lükatud ja selle tagasilükkamise põhjused. Need põhjused võib esitada kokkuvõtlikult, arvestades edututele pakkujatele nendes sätetes ette nähtud võimalust taotleda täpsemat põhjendust. Edasi näevad need sätted ette, et kui mõni edutu pakkuja, kes täidab valikukriteeriumid ja keda ei ole hankemenetlusest kõrvaldamise kriteeriumide alusel menetlusest kõrvaldatud ning kes esitab kirjaliku taotluse, edastab hankija võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul alates taotluse saamisest teabe eduka pakkumuse omaduste ja suhteliste eeliste kohta ning selle pakkuja nime, kellega leping sõlmitakse.
Selline põhjenduste kahes osas esitamine ei ole vastuolus põhjendamiskohustuse eesmärgiga, mis esiteks peab võimaldama huvitatud isikutel teada saada võetud meetme põhjused, et oma õigusi kaitsta, ning teiseks võimaldama kohtul teostada kontrolli.
(vt punktid 78 ja 79)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 80 ja 106)
10. Eeltoodust tuleneb, et hankija hinnang pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kohta antakse kahes etapis. Esimeses etapis peab hankija hindama, kas esitatud pakkumused „tunduvad“ olevat põhjendamatult madala maksumusega. Verbi „tunduma“ kasutamine määruse nr 1268/2012, mis käsitleb finantsmääruse kohaldamise eeskirju, artikli 151 lõikes 1 eeldab, et hankija annab pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse suhtes prima facie hinnangu. Seega ei kohusta nimetatud määrus hankijat tegema omal algatusel iga pakkumuse koostisosade suhtes üksikasjalikku analüüsi, et kindlaks teha, et see pole põhjendamatult madala maksumusega. Niisiis esimeses etapis peab hankija vaid kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala maksumusega. See on nii eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind. Kui esitatud pakkumused ei sisalda mõnda sellist näitajat ning ei tundu seega olevat põhjendamatult madala maksumusega, võib hankija jätkata pakkumuste hindamist ja eduka pakkuja väljaselgitamise menetlust.
Seevastu juhul, kui on näitajaid, mis tekitavad kahtluse, et mõni pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega, peab hankija teises etapis kontrollima selle pakkumuse koostisosi, et veenduda, et pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Kontrolli käigus on hankijal kohustus anda kõnealuse pakkumuse esitanud pakkujale võimalus selgitada, miks ta leiab, et tema pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Seejärel peab hankija hindama esitatud selgitusi ja kindlaks tegema, kas kõnealune pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ja kui see on nii, on tal kohustus see tagasi lükata.
(vt punktid 87–89)
11. Mis puutub hankija põhjendamiskohustuse ulatusse, kui ta leiab, et edukaks tunnistatud pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega, siis tuleneb määruse nr 1268/2012, mis käsitleb finantsmääruse kohaldamise eeskirju, artikli 151 lõikest 1, ja eelkõige asjaolust, et hankija peab esimeses etapis andma pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse suhtes vaid prima facie hinnangu, et tema põhjendamiskohustus on piiratud ulatusega. Kohustada hankijat üksikasjalikult selgitama, miks teatav pakkumus ei tundu talle olevat põhjendamatult madala maksumusega, tähendaks mitte arvesse võtta määruse nr 1268/2012 artiklis 151 ette nähtud analüüsi kahe etapi eristamist.
Eeskätt siit, kui hankija tunnistab teatava pakkumuse edukaks, ei ole ta kohustatud talle määruse nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, artikli 113 lõike 2 alusel esitatavatele põhjendamise taotlustele vastates sõnaselgelt põhjendama, miks edukaks tunnistatud pakkumus ei tundunud talle olevat põhjendamatult madala maksumusega. Kui hankija on pakkumuse edukaks tunnistanud, siis järeldub sellest kaudselt, kuid selgelt, et ta leidis, et pole näitajaid, mis viitaksid sellele, et nimetatud pakkumus oli põhjendamatult madala maksumusega. Need põhjendused tuleb aga teatavaks teha väljalangenud pakkujale, kes seda sõnaselgelt taotleb.
(vt punktid 92 ja 93)