Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
JULIANE KOKOTT
esitatud 11. juulil 2024(1)
Kohtuasi C‑419/23
CN
versus
Nemzeti Földügyi Központ,
menetlusosaline:
GW
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Győri Törvényszék (Győri kohus, Ungari))
Eelotsusetaotlus – ELTL artikkel 63 – Kapitali vaba liikumine – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 17 – Omandiõigus – Kasutusvaldus põllumajandusmaale – Liidu õiguse vastaselt kustutatud kasutusvalduse uuesti registrisse kandmine – Liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsusest tulenevad liikmesriigi kohustused – Kasutusvalduse algse registrisse kandmise lõplik jõustumine – Eri õigussubjektide põhivabaduste ja põhiõiguste kollisioon
I. Sissejuhatus
1. Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Győri Törvényszék (Győri kohus, Ungari), on jätk mitmele Euroopa Kohtu otsusele, mis käsitlevad küsimust, kas Ungari õigusnormid mitteresidentide põllumajandusmaa kasutusvalduse kustutamise kohta kinnistusraamatust on kooskõlas ELTL artiklist 63 tuleneva kapitali vaba liikumise ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 17 kohase omandiõigusega.(2)
2. Viidatud kohtupraktika kohaselt rikuvad riigisisesed õigusnormid ELTL artiklit 63 koostoimes harta artikliga 17, kui – omandiõigusega kaitstud – kasutusvalduse kustutamine, mis on nendega ette nähtud, tuleb kahjuks teiste liikmesriikide kodanikele. Pärast sellise järelduse tegemist liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuses(3) tuli Euroopa Kohtul hinnata küsimust, millistel tingimustel saavad isikud, kelle kasuks seatud kasutusvalduse kustutamine on lõplikult jõustunud, taotleda pädevatelt asutustelt kasutusvalduse uuesti registrisse kandmist.(4)
3. Põhikohtuasjas on tegemist täpselt vastupidise olukorraga. Isikul, kelle kasuks seatud kasutusvaldus – kostjaks oleva asutuse, Nemzeti Földügyi Központi (Riiklik Maa-amet, Ungari) toetuseks menetlusse astujal (edaspidi „menetlusse astuja“) on tulenevalt Ungari õigusliku olukorra muutumisest pärast liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsust õnnestunud lasta oma kasutusvaldus sellel asutusel uuesti registrisse kanda ja seega saavutada just see olukord, mida Euroopa Kohtu praktika nõuab. Saksamaa residendist kinnistuomanik ja hageja vaidlustab selle, tuginedes omakorda kapitali vabale liikumisele ja omandiõigusele. Ta väidab, et enne menetlusse astuja kasutusvalduse uuesti kinnistusraamatusse kandmist oleks kostjaks olev asutus pidanud kontrollima, kas selle algne – hiljem kustutatud – registrisse kandmine oli sel ajal kehtinud Ungari õigusnormide kohaselt ebaseaduslik. Seda oleks tulnud teha hoolimata sellest, et registrisse kandmine oli lõplikult jõustunud ja Euroopa Kohus oli hiljem tunnistanud selle kustutamist käsitlevad õigusnormid liidu õigusega vastuolus olevaks. Hageja arvates oleks tulnud kasutusvalduse uuesti registrisse kandmisest keelduda, et kaitsta tema kapitali vaba liikumist ja omandiõigust.
4. Käesolev kohtuasi puudutab seega eri õigussubjektide sama põhivabaduse (kapitali vaba liikumine) ja põhiõiguse (omandiõigus) „kollisiooni“. On siiski küsitav, kas hageja saab kasutusvalduse uuesti kustutamise saavutamiseks tugineda ELTL artikli 63 kohasele kapitali vabale liikumisele ja harta artiklist 17 tulenevale omandiõigusele. Nimelt on tema lähenemisviisi eesmärk saavutada tulemus, mis on Euroopa Kohtu praktika kohaselt ELTL artikliga 63 ja harta artikliga 17 just vastuolus, kuivõrd need sätted kaitsevad isikut, kelle kasuks on seatud kasutusvaldus, mille kustutamine on seadusega ette nähtud, mitte aga kustutamisest kasu saavat kinnistuomanikku.
II. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigus
5. ELTL artikli 63 lõikes 1 on sätestatud:
„Käesoleva peatüki sätete kohaselt keelatakse kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.“
6. Harta artikli 17 lõikes 1 on ette nähtud:
„Igaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides.“
B. Riigisisene õigus
7. 1987. aasta I seaduse maa kohta (a földről szóló 1987. évi I. törvény) § 38 lõige 1 nägi ette, et Ungari kodakondsuseta füüsilised isikud või Ungari kodanikud, kelle alaline elukoht on väljaspool Ungarit, samuti juriidilised isikud, kelle asukoht on väljaspool Ungarit või kelle asukoht on küll Ungaris, kuid kelle aktsia- või osakapital kuulub väljaspool Ungarit elavatele füüsilistele isikutele või väljaspool Ungarit asuvatele juriidilistele isikutele, saavad omandada maatulundusmaad ostu, vahetuse või kinke teel ainult Pénzügyminisztériumi (Ungari rahandusministeerium) eelneval loal.
8. Valitsuse 27. detsembri 1991. aasta määruse 171/1991, mis puudutas kinnisvara omandamist välismaalaste poolt (171/1991 (XII. 27) Korm. [Kormány] rendelet) ning mis jõustus 1. jaanuaril 1992, artikli 1 lõikes 5 välistati isikutel, kellel ei ole Ungari kodakondsust, välja arvatud alalise elamisloaga isikud ja pagulaseks tunnistatud isikud, võimalus omandada maatulundusmaad.
9. 1994. aasta LV seaduses maatulundusmaa kohta (a termőföldről szóló 1994. évi LV. törvény; edaspidi „1994. aasta maatulundusmaa seadus“) jäeti omandamiskeeld jõusse, laiendades seda ka juriidilistele isikutele, olenemata sellest, kas nende asukoht on Ungaris või mitte.
10. Selleks et välistada ka maatulundusmaale lepingu alusel kasutusvalduse seadmine Ungari kodakondsuseta isikute või juriidilistele isikute kasuks, tehti 2001. aasta CXVII seadusega 1994. aasta LV seaduse maatulundusmaa kohta muutmiseks (a termőföldről szóló 1994. évi LV. törvény módosításáról szóló 2001. évi CXVII. törvény) nimetatud seadusse muudatused, mis jõustusid 1. jaanuaril 2002. Pärast neid muudatusi oli 1994. aasta maatulundusmaa seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud, et
„[l]epingu alusel kasutusvalduse või kasutusõiguse seadmisel tuleb kohaldada II peatüki sätteid, mis käsitlevad omandamispiiranguid […]“.
11. Seejärel muudeti 1994. aasta maatulundusmaa seaduse § 11 lõiget 1 2012. aasta CCXIII seadusega teatavate põllumajanduse valdkonna seaduste muutmise kohta (az egyes agrár tárgyú törvények módosításáról szóló 2012. évi CCXIII. törvény). Selle muudatuse tagajärjel kehtima hakanud uues redaktsioonis, mis jõustus 1. jaanuaril 2013, oli § 11 lõikes 1 sätestatud:
„Lepingu alusel seatud kasutusvaldus on tühine, välja arvatud juhul, kui see on seatud lähisugulase kasuks“.
12. 2012. aasta CCXIII seadusega lisati 1994. aasta seadusesse uue sättena ka § 91 lõige 1, mille kohaselt „[k]õik 1. jaanuari 2013. aasta seisuga kehtivad kasutusvaldused, mis on seatud kas tähtajatult või tähtajaks, mis lõpeb pärast 30. detsembrit 2032, lepingu alusel, mille pooled ei ole lähisugulased, lõpevad seadusest tulenevalt 1. jaanuaril 2033.“
13. 2013. aasta CXXII seadus põllumajandus- ja metsamaa müügi kohta (a mező- és erdőgazdasági földek forgalmáról szóló 2013. évi CXXII. törvény; edaspidi „2013. aasta põllumajandusmaa seadus“) võeti vastu 21. juunil 2013 ning see jõustus 15. detsembril 2013.
14. 2013. aasta põllumajandusmaa seaduse § 37 lõike 1 kohaselt jäi kehtima õigusnorm, mille kohaselt on sellisele maale lepingu alusel seatud kasutusvaldus või kasutusõigus tühine, välja arvatud juhul, kui see on seatud lähisugulase kasuks.
15. 2013. aasta CCXII seadus, millega kehtestatakse 2013. aasta CXXII seaduse põllumajandus- ja metsamaa müügi kohta teatavad üleminekusätted ja -meetmed (a mező- és erdőgazdasági földek forgalmáról szóló 2013. évi CXXII. tövénnyel összefügő egyes rendelkezésekről és átmeneti szabályokról szóló 2013. évi CCXII. törvény; edaspidi „2013. aasta üleminekumeetmete seadus“) võeti vastu 12. detsembril 2013 ning see jõustus 15. detsembril 2013.
16. Selle seaduse § 108 lõikes 1, millega tunnistati 1994. aasta maatulundusmaa seaduse § 91 lõige 1 kehtetuks, on sätestatud:
„Kõik 30. aprilli 2014. aasta seisuga kehtivad kasutusvaldused või kasutusõigused, mis on lepingu alusel seatud isikute vahel, kes ei ole lähisugulased, tähtajatult või tähtajaliselt pärast 30. aprilli 2014 saabuva tähtajaga, lõpevad seadusest tulenevalt 1. mail 2014.“
17. Pärast 6. märtsi 2018. aasta kohtuotsuse SEGRO ja Horváth (C‑52/16 ja C‑113/16, EU:C:2018:157) kuulutamist muudeti 2013. aasta üleminekumeetmete seaduse § 108, lisades alates 11. jaanuarist 2019 kaks uut lõiget 4 ja 5, mis olid sõnastatud järgmiselt:
„(4) Kui lõike 1 alusel kohtuotsuse täitmiseks on vaja taastada õigus, kuid selle esmakordse registreerimise ajal kehtinud õigusnormide kohaselt ei olnud seda õigust vormilise või sisulise vea tõttu võimalik registrisse kanda, teatab kinnistusraamatu pidamise eest vastutav haldusasutus sellest prokuratuurile ning peatab menetluse kuni prokuratuuri korraldatud uurimise ja selle alusel algatatud kohtumenetluse lõpuni.
(5) Viga lõike 4 tähenduses on asjaolu, et
a) kasutusõiguse omanik on juriidiline isik;
b) kasutusvaldus või kasutusõigus on kantud kinnistusraamatusse pärast 31. detsembrit 2001 isiku nimele, kes on juriidiline isik või füüsiline isik, kes ei ole Ungari kodanik;
c) kui on esitatud kasutusvalduse või kasutusõiguse registreerimise taotlus, on õiguse omandamiseks vastavalt sel ajal kehtinud õigusnormidele nõutav mõne muu asutuse väljastatud tõend või luba ja asjaomane isik ei ole seda esitanud.“
18. 1997. aasta CXLI seaduse kinnistusraamatu kohta (az ingatlan-nyilvántartásról szóló 1997. évi CXLI. Törvény; edaspidi „kinnistusraamatuseadus“) §‑s 94, mis lisati sellesse 2014. aasta seadusega nr XXXI teatavate maad puudutavate seaduste muutmise kohta (az egyes földügyi tárgyú törvények módosításáról szóló 2014. évi XXXI. Törvény), on sätestatud:
„(1) [2013. aasta üleminekumeetmete seaduse] § 108 lõike 1 alusel lõpetatud kasutusvalduste ja kasutusõiguste (käesolevas paragrahvis edaspidi koos „kasutusvaldus“) kinnistusraamatust kustutamise korral peab füüsiline isik, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud, registrit pidava ametiasutuse hiljemalt 31. oktoobril 2014 saadetud märgukirja peale 15 päeva jooksul pärast märgukirja kättetoimetamist deklareerima selleks ministri kehtestatud vormil sugulussideme – kui see on olemas –, mis seob teda kasutusvalduse seadmise ja registrisse kandmise aluseks oleval dokumendil kinnistu omanikuna märgitud isikuga. Kui deklaratsiooni tähtajaks ei esitata, ei rahuldata pärast 31. detsembrit 2014 uuesti registreerimise taotlusi.
[…]
(3) Kui deklaratsioon ei kajasta sidet lähisugulasega või kui see jäetakse tähtajaks esitamata, kustutab kinnistusraamatut pidav ametiasutus omal algatusel kasutusvalduse nimetatud registrist kuue kuu jooksul pärast deklaratsiooni esitamiseks antud tähtaja möödumist ja hiljemalt 31. juulil 2015.
[…]
(5) Kinnistusraamatut pidav ametiasutus kustutab hiljemalt 31. detsembril 2014 omal algatusel kinnistusraamatust kasutusvaldused, mis olid registreeritud juriidiliste isikute või juriidilise isiku õigusteta üksuste nimele, kellel on võime omandada registrisse kantavaid õigusi, ja mis kaotati [2013. aasta üleminekumeetmete seaduse] § 108 lõikega 1.“
19. Komisjoni hagi alusel sedastas Euroopa Kohus 21. mai 2019. aasta liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuses komisjon vs. Ungari (kasutusvaldus põllumajandusmaale) (C‑235/17, EU:C:2019:432), et olles vastu võtnud 2013. aasta üleminekumeetmete seaduse § 108 lõike 1 ning kustutanud nii ex lege Ungaris asuvate põllumajandus- ja metsamaadele teiste liikmesriikide kodanike kasuks otseselt või kaudselt seatud kasutusvaldused ja kasutusõigused, rikkus Ungari kohustusi, mis tulenesid ELTL artiklist 63 koostoimes harta artikliga 17.
20. Seejärel muutis Ungari seadusandja 2013. aasta üleminekumeetmete seadust alates 1. jaanuarist 2022 ja lisas muu hulgas alajaotisesse 20/F („Kohtuasjas C‑235/17, Euroopa Komisjon vs. Ungari tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmise erisätted põllumajandusmaa kasutusvalduse ex lege lõppemise puhul“) järgmised sätted.
21. 2013. aasta üleminekumeetmete seaduse § 108/B lõike 1 kohaselt võib „[i]ga füüsiline ja juriidiline isik, kelle kasutusvaldus on kinnistusraamatust kustutatud käesoleva seaduse § 108 lõike 1 alusel, mis kehtib alates 30. aprillist 2014 (edaspidi „kustutatud kasutusvalduse omanik“), või tema õigusjärglane […] taotleda käesoleva alajao alusel kustutatud kasutusvalduse uuesti kinnistusraamatusse kandmist ja hüvitist, millele tal on käesoleva alajaotise kohaselt õigus.“
22. 2013. aasta üleminekumeetmete seaduse § 108/F lõikes 6 on sätestatud:
„Kustutatud kasutusvalduse võib uuesti registrisse kanda, kui
a) ükskõik milline lõikes 7 osutatud isik ei tegutse heas usus ja
b) kui puuduvad õiguslikud takistused lõike 8 tähenduses.“
23. 2013. aasta üleminekumeetmete seaduse § 108/F lõikes 7 on ette nähtud:
„Poolte puhul ei loeta kõnealuse kinnistu suhtes heas usus tegutsemiseks järgmist:
a) asjaomase kinnistu omaniku puhul seda, kui tema omandiõigus kasutusvalduse tühistamise hetkel juba kehtis;
b) asjaomase kinnistu omaniku puhul seda, kui tema omandiõigus tekkis kas pärast 6. märtsi 2018 sõlmitud lepingu alusel või enne 6. märtsi 2018[(5)] sõlmitud lepingu alusel, mis esitati aga pädevale asutusele [2013. aasta põllumajandusmaa seadusega] kooskõlas oleva menetluse – kaasa arvatud registrikande tegemine – raames pärast 6. märtsi 2018, või kui see omandiõigus tekkis pärast 6. märtsi 2018 surma puhuks tehtud korralduse alusel;
c) asjaomase kinnistu omaniku puhul seda, kui tema omandiõigus tekkis pärast 6. märtsi 2018 (välja arvatud lepingu või pärandi alusel);
d) asjaomase kinnistu omaniku puhul seda, kui tema tegevust on küll punktide b või c alusel võimalik lugeda heauskseks, kuid ta seadis kinnistule kasutusvalduse pärast 6. märtsi 2018;
e) asjaomase kinnistu kasutusvaldaja puhul seda, kui kasutusvaldus seati surma puhuks tehtud lepingu või korraldusega pärast 6. märtsi 2018 või kui see jäi tema kasuks kehtima omandiõiguse üleandmise aktiga;
f) omaniku puhul seda, kui ta on omandanud omandiõiguse pärimise teel ühelt punktides a–d nimetatud omanikest.“
24. 2013. aasta üleminekumeetmete seaduse § 108/F lõikes 8 on sätestatud:
„Uuesti registrisse kandmise õiguslikuks takistuseks loetakse seda, kui asjaomane kinnistu on sundvõõrandatud või kui selle omandiõigus antakse üle sundvõõrandamise lepinguga.“
III. Asjaolud
25. Põhikohtuasja hageja asukoht on Saksamaal ja talle kuulub põllumaa otstarbega kinnistu katastritunnusega Kőszeg 0380/1. Tema omandiõigus kanti kinnistusraamatusse 18. mail 2012. Sel kuupäeval oli see koormatud menetlusse astuja kasutusvaldusega. Kuigi seda ei ole eelotsusetaotluses sõnaselgelt mainitud, võib aluseks olevate asjaolude ja nende suhtes kohaldatavate riigisiseste õigusnormide alusel eeldada, et menetlusse astuja on samuti mitteresidendist investor.
26. Kinnistu eelmine omanik oli seadnud selle kasutusvalduse menetlusse astuja kasuks lepingu alusel 30. detsembrist 2001 ja see oli kantud kinnistusraamatusse 29. jaanuaril 2002. Registrisse kandmise otsuse peale ei esitatud vaiet ega kaebust kohtule.
27. Vas Megyei Kormányhivatal Szombathelyi Járási Hivatal (Vasi komitaadi kohaliku omavalitsuse Szombathely’i kohalik kontor, Ungari) kustutas 2013. aasta üleminekumeetmete seaduse § 108 lõike 1 ja kinnistusraamatuseaduse § 94 lõigete 1 ja 3 alusel 27. juuli 2015. aasta otsusega menetlusse astuja kasutusvalduse.
28. Pärast liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsust(6) (eespool punkt 18) taotles menetlusse astuja kostjaks olevalt asutuselt oma kasutusvalduse uuesti registrisse kandmist 2013. aasta üleminekumeetmete seaduse § 108/B lõike 1 alusel.
29. Kostjaks olev asutus andis 30. novembri 2022. aasta otsusega korralduse kanda asjaomase kinnistu suhtes menetlusse astuja kasuks seatud kustutatud kasutusvaldus uuesti registrisse. Ta märkis selles otsuses, et hageja ei tegutsenud 2013. aasta üleminekumeetmete seaduse § 108/F lõike 7 tähenduses heauskselt, sest ta oli kinnistu omanik juba kasutusvalduse kustutamise hetkel.
30. Eelotsusetaotluse esitanud kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kasutusvalduse uuesti registrisse kandmine tühistada, kuna selle algne registrisse kandmine oli olnud ebaseaduslik. 1994. aasta maatulundusmaa seaduse § 11 lõike 1 kohaselt ei oleks seda pärast 1. jaanuari 2002 enam teha tohtinud.
31. Kostjaks olev asutus ning menetlusse astuja palusid jätta hagi rahuldamata, väites, et uuesti registrisse kandmise puhul ei esinenud ühtegi õiguslikku takistust, sest 2013. aasta üleminekumeetmete seaduses ei ole uuesti registrisse kandmise korral ette nähtud kasutusvalduse registreerimise seaduslikkuse kontrolli.
32. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et 1994. aasta maatulundusmaa seadus ei lubanud alates 1. jaanuarist 2002 seada maatulundusmaale kasutusvaldust välismaalaste kasuks. 1994. aasta maatulundusmaa seaduse § 11 lõiget 1 on kohtupraktikas niimoodi tõlgendatud.(7) Ka käesoleval juhul oli alles 2002. aastal toimunud kasutusvalduse registrisse kandmine ebaseaduslik. Registrisse kandmise otsus oli siiski lõplikult jõustunud, sest seda ei olnud vaidlustatud.
33. Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas algselt ebaseaduslikult registrisse kantud kasutusvalduse uuesti registrisse kandmine on kooskõlas ELTL artikliga 63 ja harta artikliga 17, sest ka hageja võib tugineda kapitali vabale liikumisele ja see kasutusvaldus kujutab endast põhjendamatut sekkumist tema põhiõigusesse asjaomase kinnistu omandile. Nende sätete alusel võis kostjaks olev asutus olla kohustatud tuvastama kasutusvalduse registrisse kandmise ebaseaduslikkuse ja keelduma selle uuesti registrisse kandmisest. Seetõttu esitas eelotsusetaotluse esitanud kohus ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas [ELTL] artiklit 63 ja harta artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt ei nähta pärast ebaseaduslikult registreeritud, kuid jõustunud kasutusvalduse kustutamist kasutusvalduse liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse tulemusel uuesti registrisse kandmisel ette kohustuslikku kontrolli selle suhtes, kas kasutusvalduse registreerimine toimus seaduslikult?“
34. Selle küsimuse kohta esitasid Euroopa Kohtu menetluses kirjalikud seisukohad Ungari valitsus ja Euroopa Komisjon. Euroopa Kohus loobus kodukorra artikli 76 lõike 2 kohaselt kohtuistungi korraldamisest.
IV. Õiguslik analüüs
A. Vastuvõetavus
35. Ungari valitsus leiab, et eelotsuse küsimus on vastuvõetamatu, sest põhikohtuasja vaidluse esemel ja selle suhtes kohaldatavatel riigisisestel õigusnormidel puudub seos ELTL artikli 63 ja harta artikli 17 soovitud tõlgendusega. Kasutusvalduse uuesti registrisse kandmine on eelkõige kapitali vaba liikumist edendav meede, sest sellega kõrvaldatakse teistest liikmesriikidest pärit liidu kodanike kasuks viidatud õigusnormide rikkumine, mille Euroopa Kohus on tuvastanud. Sellega seoses kasutusvalduse algse registrisse kandmise seaduslikkuse kontrolli nõudmine oleks sellega vastuolus. Ümberpöördult puudub (kõigi liidu kodanike suhtes) vahet tegemata kehtival võimatusel sellist seaduslikkuse kontrolli teha seos kapitali vaba liikumisega.
36. Eelotsuse küsimus puudutab ELTL artikli 63 ja harta artikli 17 tõlgendamist seoses kinnistu piiriülese omandamisega ja sellega seotud omandiõiguse kaitsega. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab siinkohal õigesti, et ELTL artikli 63 kohane kapitali vaba liikumine on kohaldatav, sest hageja ja kinnistu omanik on Saksamaa residendist juriidiline isik.(8)
37. Põhikohtuasi puudutab ka liidu õiguse kohaldamist harta artikli 51 lõike 1 tähenduses. Liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuse tulemusena on põhimõtteliselt vaja uuesti registrisse kanda ex lege kustutatud teiste liikmesriikide kodanike kasutusvaldused Ungari põllumajandusmaale, et heastada tuvastatud ELTL artikli 63 koostoimes harta artikliga 17 rikkumine.(9) See tuleneb ka ELTL artikli 63 vahetust õigusmõjust koostoimes esimuse põhimõttega.(10)
38. Seetõttu leian, et vaidluse ese on liidu õigusega piisavalt seotud ja põhikohtuasja lahendamiseks asjakohane.
39. Seega on eelotsusetaotlus vastuvõetav.
B. Põhjendatus
1. Sissejuhatavad märkused
40. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib sisuliselt teada, kas liikmesriigi asutus, kes menetleb (liidu õiguse vastaselt) kustutatud kasutusvalduse uuesti registrisse kandmise taotlust, on ELTL artikli 63 ja harta artikli 17 alusel kohustatud kinnistu omaniku huvides kontrollima kasutusvalduse algse jõustunud registrisse kandmise seaduslikkust sel ajal kehtinud riigisiseste õigusnormide alusel, isegi kui viimased olid viidatud liidu õiguse sätetega vastuolus.
41. Minu arvates ei ole selle küsimuse vastuses mingit kahtlust. Põhikohtuasjas ilmnenud kahe vastandlike huvidega õigussubjekti, st ühelt poolt asjaomase kinnistu omanikuks oleva hageja ja teiselt poolt uuesti registrisse kantud kasutusvaldajaks oleva menetlusse astuja põhivabaduste ja põhiõiguste „kollisiooni“ puhul tuleb esikohale seada viimase vabadused ja õigused. Nagu allpool selgitan, on see lahendus ka Euroopa Kohtu varasema kohtupraktika aluseks.
42. Kõigepealt analüüsin, kas kinnistu omanik saab tugineda ELTL artiklist 63 ja harta artiklist 17 tulenevatele vabadustele ja õigustele (2. jaotis). Seejärel selgitan, kas ja millises ulatuses tuleneb liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsusest, mille lõplikud järeldused on eelotsusetaotluse esitanud kohtule ELTL artikli 260 lõike 1 alusel siduvad, põhimõtteliselt, et asjaomase kinnistu kasutusvaldaja vabadustel ja õigustel on lubatud piirata kinnistu omaniku vabadusi ja õigusi (3. jaotis). Lõpuks analüüsin, kas selline kinnistu omaniku vabaduste ja õiguste piiramine on põhjendatud ka sellisel juhul nagu käesolev, s.t kas ka siin on kaalukamad kasutusvaldaja asjaomased vabadused ja õigused (4. jaotis).
2. Mitteresidendist kinnistuomaniku kaitse ELTL artikli 63 ja harta artikli 17 alusel
43. Hageja omandas Saksamaa residendist juriidilise isikuna vaidlusaluse Ungaris asuva kinnistu. Seega võib ta põhimõtteliselt tugineda ELTL artiklis 63 ette nähtud kapitali vabale liikumisele.(11)
44. Lisaks võib vahet tegemata kohaldatav riigisisene õigusnorm, mis võimaldab varem kustutatud kasutusvalduse selle algse registrisse kandmise seaduslikkust kontrollimata uuesti registrisse kanda, pärssida välisinvestorite soovi Ungaris kinnistuid omandada või neid hiljem käsutada. Seda seetõttu, et nad ei saa olla kindlad, et tegemist on koormamata maaomandiga. Sellega võib kaasneda ELTL artiklis 63 ette nähtud kapitali vaba liikumise lubamatu piiramine nende kahjuks.(12)
45. Kuna põhikohtuasi on seotud liidu õiguse kohaldamisega (eespool punkt 36), on hagejale seoses vaidlusaluse maaomandiga tagatud ka harta artikli 17 lõike 1 kohane omandiõiguse kaitse.
46. Kinnistuomaniku kaitse ELTL artikli 63 ja harta artikli 17 lõike 1 alusel ei ole siiski absoluutne. Seda piirab eelkõige asjaomase kinnistu kasutusvaldaja kaitse samade sätete alusel. Sellel põhiideel rajaneb ka liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsus ja selle täitmiseks vastu võetud 2013. aasta üleminekumeetmete seaduse § 108/B lõige 1, mida kostjaks olev asutus kohaldas, et kanda uuesti registrisse menetlusse astuja kasutusvaldus, mis oli kustutatud.
47. Seetõttu analüüsin järgmiseks, kas ja mil määral on Euroopa Kohus liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuses sellist piirangut ELTL artikli 260 lõike 1 tähenduses juba seadusjõuga kontrollinud ning siduvalt kaalunud asjaomase kinnistu omaniku ja selle isiku, kelle kasuks seati algselt registrisse kantud, kuid seejärel (liidu õiguse vastaselt) kustutatud kasutusvaldus, vastandlikke vabadusi ja õigusi.
3. Kohustus järgida ELTL artiklile 63 ja harta artiklile 17 eelkõige liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuses antud siduvat tõlgendust
a) Seadusjõud ja ELTL artikli 260 lõikest 1 tulenev täitmiskohustus
48. ELTL artikli 260 lõike 1 kohaselt on Ungari kohustatud võtma vajalikud meetmed liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuse täitmiseks, et heastada seal tuvastatud aluslepingutest tulenevate kohustuste rikkumine, kuivõrd sellel kohtuotsusel on sellega tegelikult või vältimatult ära otsustatud faktiliste ja õiguslike asjaolude osas seadusjõud.(13)
49. Hageja (kinnistu omanik) ja menetlusse astuja (isik, kelle kasuks seati algselt registrisse kantud, kuid seejärel kustutatud kasutusvaldus) olukord on liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuse järeldustega põhimõtteliselt hõlmatud. Seda seetõttu, et menetlusse astuja kasutusvalduse ex lege kustutamine toimus selles kohtuotsuses liidu õigusega vastuolus olevaks tunnistatud 2013. aasta üleminekumeetmete seaduse § 108 lõike 1 alusel. Lisaks on selge, et kostjaks olev asutus kandis selle kasutusvalduse menetlusse astuja taotlusel uuesti kinnistusraamatusse, kohaldades 2013. aasta üleminekumeetmete seaduse § 108/F lõikeid 6 ja 7, mida oli liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsusest tulenevalt muudetud. Nii koormati hageja maaomand uuesti menetlusse astuja kasutusvaldusega, mis oli omal ajal liidu õiguse vastaselt kustutatud, ning heastati Euroopa Kohtu tuvastatud ELTL artikli 63 ja harta artikli 17 rikkumine vähemalt edaspidiseks.(14)
50. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei või põhimõtteliselt teha otsust, mis oleks vastuolus selles osas siduvate liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuse järeldustega, välja arvatud juhul, kui esineb hageja ja menetlusse astujaga seotud erilisi asjaolusid, mida selle seadusjõud ei hõlma. Liikmesriigi kohtutel on nimelt omalt poolt kohustus võtta oma ülesannete täitmisel arvesse selles kohtuotsuses sätestatud õiguslikke kriteeriume, et teha kindlaks liidu õiguse nende sätete ulatus, mida neil tuleb kohaldada.(15) Sama kehtib liidu õiguse siduva tõlgenduse suhtes Euroopa Kohtu eelotsuses.(16)
51. Seepärast tuleb lähemalt kontrollida, kas ja mil määral on liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuse siduvates järeldustes – vähemalt kaudselt – arvesse võetud põhikohtuasjas käsitletavaid ELTL artiklist 63 ja harta artiklist 17 tulenevaid vastandlikke vabadusi ja õigusi ning nende vajalikku kaalumist.
b) Liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuse siduvad järeldused kasutusvaldaja kaitse kohta ELTL artikli 63 ja harta artikli 17 alusel
52. Euroopa Kohtul ei tulnud liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuses käsitleda küsimust, kas ja millises ulatuses on mitteresidendist kinnistuomanikule tagatud ELTL artiklist 63 ja harta artiklist 17 tulenevate vabaduste ja õiguste kaitse. Euroopa Kohus tunnistas siiski vajadust, et selle isiku, kelle kasuks seatud kasutusvaldus on liidu õiguse vastaselt kustutatud, asjaomaseid vabadusi ja õigusi ei kaitseks mitte üksnes riigi ametiasutused, vaid et neid kaitstaks ka mis tahes kinnistuomaniku ees, seega olenemata tema päritolust.
53. Esiteks leidis Euroopa Kohus, et mitteresidendist investorite kasutusvalduse ex lege kustutamine piiras lubamatult neile ELTL artiklis 63 ette nähtud kapitali vaba liikumise õigust. Sellega muudeti neil võimatuks kasutusvaldust edasi kasutada, nt harida, rendile anda, võõrandada (olenevalt asjaoludest ka kinnistuomanikule) või asjaomaselt maalt muul viisil tulu teenida. Lisaks leidis Euroopa Kohus, et seadusest tulenev registrist kustutamine võis pärssida mitteresidentide soovi teha edaspidi investeeringuid Ungaris.(17)
54. Teiseks pidas Euroopa Kohus mitteresidendist investorite kasutusvalduse ex lege kustutamist nende harta artikliga 17 kaitstud omandi äravõtmiseks.(18) Kasutusvaldus on nimelt omandiõiguse osa. See annab selle omanikule – just ka kinnistuomaniku ees – õiguse kinnistut kasutada ja saada sellelt tulu. Kasutusvaldusele on seega omane kinnistuomaniku omandiõigusest tuleneva kasutusõiguse vastav piiramine. Euroopa Kohus leiab, et olemasolevate kasutusvalduste ex lege kustutamisega kaasneb seega nende sundkorras, täielik ja lõplik äravõtmine nende isikute kahjuks, kelle kasuks kasutusvaldused on seatud, kuid kinnistuomanike kasuks.(19) See kehtib olenemata sellest, kas kinnistuomanik on mitteresident või mitte.
55. Peale selle liigitas Euroopa Kohus selles kontekstis kustutatud, kuid enne 1. jaanuari 2002 lepingu alusel seatud kasutusvaldused kehtiva riigisisese õiguse kohaselt „seaduslikul teel saaduks“ harta artikli 17 lõike 1 tähenduses.(20) See kehtib ka menetlusse astuja kasutusvalduse omandamise suhtes, mis on põhikohtuasja aluseks. See kasutusvaldus seati enne 1. jaanuari 2002, kuid kanti registrisse alles pärast seda kuupäeva. Hageja ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu viidatud asjaolu, et kasutusvaldus on pärast seda kuupäeva väidetavalt ebaseaduslikult kinnistusraamatusse kantud, ei saa seega seada kahtluse alla, et menetlusse astuja olukord on liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuse järeldustega põhimõtteliselt hõlmatud.
56. Hilisemas eelotsuses jõudis Euroopa Kohus selle põhjal isegi järeldusele, et riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette sellise kustutamise, ja nende rakendusmeetmed, kujutavad endast nii ELTL artiklis 63 ette nähtud põhivabaduse kui ka harta artikli 17 lõikega 1 tagatud omandiõiguse ilmselget ja tõsist rikkumist, mis kahjustab isikuid, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud.(21)
57. Need siduvad järeldused mitteresidendist kasutusvaldajate kaitse kohta hõlmavad põhimõtteliselt konflikti nende kasutusvaldustega koormatud kinnistute omanikega, nagu see ilmneb ka põhikohtuasjas. Neis ei ole siiski arvesse võetud olukorda, kus – nagu käesoleval juhul – välisriigi residendist investor on nii isik, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud, kui ka kinnistuomanik. Viimane võib põhimõtteliselt samuti tugineda ELTL artiklile 63 ja harta artiklile 17, et saada oma investeeringust ja omandi kaitsest täielikku kasu (eespool punktid 42‑44).
58. Kinnistuomaniku sellist tegutsemisviisi ei saa pidada ka õiguste kuritarvitamiseks. Liidu õiguse üldpõhimõtte või kohtupraktikas sageli pettusega võrdsustatud õiguste kuritarvitamise keelu tingimused ei ole käesoleval juhul ilmselgelt täidetud.(22) Seda seetõttu, et eesmärk ei ole saada liidu õigusest tulenev eelis, kuigi liidu õiguses ette nähtud objektiivsed tingimused eelise saamiseks on täidetud ainult formaalselt.(23) Pigem tuleb sellisel juhul nagu käesolev lisaks liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuse siduvatele järeldustele hoolikalt analüüsida, kas kasutusvaldaja vabaduste ja õiguste kaitsega kaasnev kinnistuomaniku ELTL artiklist 63 ja harta artiklist 17 tulenevate asjaomaste vabaduste ja õiguste piiramine on põhjendatud ja proportsionaalne.
4. Kinnistuomanikule ELTL artiklist 63 ja harta artiklist 17 tulenevate vabaduste ja õiguste piiramise põhjendatus ja proportsionaalsus
a) Ülekaalukast üldisest huvist tulenevad põhjused ning kolmandate isikute põhivabadused ja ‑õigused
59. ELTL artikli 63 kohase kapitali vaba liikumise piiramine on lubatud, kui see on ülekaalukat üldist huvi arvestades põhjendatud ja proportsionaalne. Seega peab see olema taotletava legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv ega tohi minna kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Peale selle võib selline piirang olla põhjendatud ELTL artiklis 65 nimetatud põhjustel, kui see järgib proportsionaalsuse põhimõtet.(24)
60. Sekkumine harta artikli 17 lõike 1 kohasesse põhiõigusesse omandile võib ka harta artikli 52 lõike 1 alusel olla põhjendatud üldise huviga, kui järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet.(25) See puudutab küll ainult äravõtmist harta artikli 17 lõike 1 teise lause tähenduses, kuid nagu nähtub ka harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud piiramist käsitlevast üldreeglist, kehtib see samamoodi pelgalt omandiõiguse piiramise korral. Kui selline piirang, nagu on kõne all käesoleval juhul (eespool punktid 52 ja 53), kujutab endast omandi kasutamise regulatsiooni harta artikli 17 lõike 1 kolmanda lause tähenduses, piisab ka sellest, kui selline regulatsioon on vajalik üldistes huvides ja proportsionaalne.(26)
61. Põhivabaduste ja -õiguste kollisiooni korral nagu käesoleval juhul võib selline põhjendus tugineda ka teise isiku põhivabadusele või -õigusele. Vastandlike vabaduste ja õiguste vahel tuleb siis leida proportsionaalsuse kontrollimisel sobiv tasakaal „praktilise konkordantsuse“ tähenduses.(27) See nähtub ka väljakujunenud kohtupraktikast, mille kohaselt tuleb põhivabaduste piirangute lubatavust kontrollida ülekaaluka üldise huvi alusel ja nende proportsionaalsust omakorda liidu põhiõiguste kriteeriumi alusel.(28) See hõlmab omakorda harta artikli 17 lõikega 1 mõnele teisele põhiõiguste omanikule tagatud kaitset.(29)
62. Järgmiseks analüüsin, millised ülekaalukast üldisest huvist tulenevad põhjused võivad põhjendada selliste mitteresidentidest kinnistuomanike nagu hageja ELTL artiklist 63 ja harta artikli 17 lõikest 1 tulenevate vabaduste ja õiguste piiramist. Sellised põhjused ei või tuleneda mitte ainult liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuse seadusjõustunud ja siduvatest järeldustest, vaid ka kolmandate isikute – nagu käesoleval juhul menetlusse astuja – põhivabadustest ja -õigustest. Nende vastandlike vabaduste ja õiguste vahel tuleb leida tasakaal proportsionaalsuse tähenduses.
b) Kinnistuomaniku ja kasutusvalduse omaniku põhivabaduste ja -õiguste vahel tasakaalu leidmine
1) Vahetegemine käesolevas asjas tekkinud õiguste kollisiooni ja senises kohtupraktikas käsitletud olukorra vahel
63. Liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsus põhineb sisuliselt järeldusel, et mitteresidentidest omanike kasutusvalduse ex lege kustutamine – mida kostjaks olev asutus käesoleval juhul korrigeeris – mitte üksnes ei rikkunud nende kahjuks ELTL artikli 63 kohast kapitali vaba liikumist, vaid kujutas endast ka nende harta artikli 17 lõike 1 kohase omandi lubamatut äravõtmist (vt eespool punktid 52‑56).(30) Sellest järeldub ümberpöördult, et vähemalt residendist kinnistuomanikud peavad põhimõtteliselt taluma algse õigusliku olukorra taastamist kasutusvalduse mitteresidendist omanike kasuks.(31)
64. Erinevalt varasema kohtupraktika aluseks olnud olukordadest on käesoleval juhul siiski tegemist kollisiooniga ühelt poolt kasutusvaldusega koormatud kinnistu mitteresidendist omaniku põhivabaduste ja -õiguste ning teiselt poolt kasutusvalduse mitteresidendist omaniku põhivabaduste ja -õiguste vahel.
65. Minu arvates ei ole sellises olukorras nagu käesolev, eelkõige mitteresidendist kinnistuomaniku puhul sellegipoolest mingeid erilisi asjaolusid, mis nõuaksid teistsugust hinnangut kui see, millel põhines liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsus.
2) Mitteresidendist kinnistuomaniku kapitali vaba liikumise õiguse lubatud piiramine
66. See puudutab esiteks mitteresidendist kinnistuomanike ELTL artikli 63 kohase kapitali vaba liikumise õiguse mis tahes piiramise põhjendatust. Kuivõrd neile – nagu ka hagejale käesolevas asjas – oli registrisse kantud kasutusvaldus asjaomase kinnistu omandamisel juba teada, ei ole nende kapitali vaba liikumise õiguse teostamist isegi takistatud. See kehtib veelgi enam, kui – nagu käesoleval juhul – kasutusvalduse registrisse kandmine oli kinnistu omandamise ajal juba lõplikult jõustunud. Sellisel juhul ei saa kinnistu koormamine kasutusvaldusega selle omandamise otsust põhimõtteliselt negatiivselt mõjutada. Pigem võimaldab selline koormamine, nagu väidab ka komisjon, omandada kinnistu parematel tingimustel, eelkõige soodsama hinnaga kui ilma selleta.
67. Teisiti ei saa hinnata ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu väidetud mitteresidendist kinnistuomaniku käsutusvabaduse piiramist ex lege kustutatud, kuid varem lõplikult jõustunult registrisse kantud kasutusvalduse hilisema uuesti registrisse kandmisega, ilma et kontrollitaks algse registrisse kandmise seaduslikkust. Kui seda saab üldse käsitada kapitali vaba liikumise piiranguna, on see lubatud ja põhjendatud, arvestades seda, et kinnistu omandamise ajal oli kasutusvalduse registrisse kandmine lõplikult jõustunud.
68. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul (eespool punkt 31) on selle jõustumise tagajärg, et kasutusvaldust ei saa hoolimata sellest, et selle registrisse kandmine oli sel ajal kehtinud riigisiseste õigusnormide alusel ebaseaduslik, enam põhimõtteliselt kahtluse alla seada. Seda silmas pidades ei saanud mitteresidendist kinnistuomanik nagu hageja, loota sellele, et pärast kinnistu omandamist toimunud jõustunud kasutusvalduse ex lege kustutamine, mis tunnistati hiljem liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuses liidu õiguse vastaseks, tooks kaasa kinnistu püsiva koormamata jäämise. See kehtib seda enam, et käesoleval juhul väidetav takistus uuesti registrisse kandmisele põhineb riigisisestel õigusnormidel, mille Euroopa Kohus tunnistas ELTL artikliga 63 ja harta artikliga 17 vastuolus olevaks, mistõttu neid ei saa enam kohaldada (eespool punkt 36). Sisuliselt neil põhjustel eitas kostjaks olev asutus ka hageja heausksust 2013. aasta üleminekumeetmete seaduse § 108/F lõike 7 tähenduses.
69. Seevastu kasutusvalduse ex lege kustutamine – mis käesolevas kohtuasjas käsitletava uuesti registrisse kandmisega tagasi pöörati – kujutab endast mitteresidendist kasutusvaldaja kapitali liikumise vabaduse rasket piirangut (vt eespool punktid 52 ja 55). Küsimust, kas olukorda tuleks hinnata teisiti, kui kinnistuomanik ei oleks kasutusvaldust ise seadnud või kui ta oleks algselt omandanud koormamata maaomandi, ei ole siinkohal vaja lahendada. Sellest olenemata pean ka ELTL artikli 63 vahetut kohaldatavust arvesse võttes üldiselt mõistlikuks, et mitteresidendist kinnistuostjad viivad end eelnevalt kinnistusraamatu alusel kurssi, kas kinnistu on või on olnud koormatud mitteresidendist investori kasutusvaldusega, mis võib olla ex lege kustutatud ja (veel) uuesti registrisse kandmata.
70. Järelikult on mitteresidendist kinnistuomanikele ELTL artiklist 63 tuleneva õiguse piiramine mitteresidendist kasutusvaldaja asjaomase õigusega lubatud. Nagu allpool näidatakse, on see piirang lubatud ka kasutusvaldajale harta artikli 17 lõikest 1 tuleneva omandiõiguse nõutava kaitse alusel.
3) Mitteresidendist kinnistuomaniku omandiõiguse lubatud piiramine
71. Lisaks leian, et kooskõlas liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuse järeldustega on kasutusvaldaja harta artikli 17 lõikega 1 kaitstud omandiõiguse riive kasutusvalduse ex lege kustutamisega raskem kui mitteresidendist kinnistuomaniku omandiõiguse riive ex lege kustutatud kasutusvalduse vaidlusaluse uuesti registrisse kandmisega.
72. Nagu Euroopa Kohus on õigesti märkinud, piirab seaduslikult, algselt kinnistuomaniku nõusolekul seatud ja registrisse kantud kasutusvaldus kinnistu omandiõigust ja allutab selle üksnes muudele kasutuseeskirjadele. Erinevalt liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuse puhul ette heidetud kasutusvalduse ex lege kustutamisest ei ole seega tegemist omandiõiguse täieliku äravõtmisega.(32) Ka kinnistuomaniku omandiõiguse uus piiramine kustutatud kasutusvalduse vaidlusaluse uuesti registrisse kandmisega – isegi kui see toimub kinnistuomaniku tahte vastaselt – on palju kergema kaaluga kui kasutusvalduse (kui maaomandi osa, vt eespool punkt 53) omaniku omandiõiguse sundkorras, täielik ja lõplik äravõtmine.
73. Sellisel juhul ei saa mitteresidendist kinnistuomanik seega tugineda oma omandi kaitsele, et nõuda selle kasutusvalduse (liidu õiguse vastase) kustutamise kehtima jätmist enda kasuks ja enda omandi selle kasutusvaldusega koormamise tühistamist. See kehtib veelgi enam juhul, kui kinnistu omandati – nagu käesolevas asjas – ajal, mil see oli juba koormatud lõplikult jõustunult registrisse kantud kasutusvaldusega (eespool punkt 67).
74. Järelikult ei saa mitteresidendist kinnistuomaniku tuginemine ELTL artiklile 63 ja harta artiklile 17 tuua kaasa uuesti registrisse kantud kasutusvalduse uuesti kustutamist. Ungari valitsus väidab sellega seoses õigesti, et liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuse alusel muudetud riigisisesed õigusnormid ja nende rakendamine on vajalikud just selleks, et seda kohtuotsust kooskõlas ELTL artikli 260 lõikega 1 täita ja luua nende liidu õiguse sätetega kooskõlas olev olukord.
75. Vastupidi sellele, mida väidab eelotsusetaotluse esitanud kohus, ei muuda kasutusvalduse algse registrisse kandmise lõplikku jõustumist ka võrdväärsuse ja tõhususe põhimõte. See küsimus tekiks ainult liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuse ebapiisava täitmise korral, millega käesoleval juhul tegemist ei ole. Pigem tuleneb õiguskindluse põhimõttest, et õiguslike tagajärgedega õigusjõustunud haldusotsuseid ei saa põhimõtteliselt enam kahtluse alla seada.(33) Pealegi kahjustaks jõustumise selline katkestamine kasutusvaldajale ELTL artikliga 63 ja harta artikliga 17 tagatud õiguste kaitset ning põhineks just nendel riigisisestel õigusnormidel, mille Euroopa Kohus on selle kaitse eesmärgil tunnistanud liidu õigusega vastuolus olevaks.
76. Lõpuks ei esine muid asjaolusid, mis võiksid seada kahtluse alla asjaomase kasutusvalduse vaidlusaluse uuesti registrisse kandmise sobivuse ja proportsionaalsuse selleks, et lubatult piirata kinnistuomanikule ELTL artiklist 63 ja harta artiklist 17 tulenevaid õigusi. Igal juhul ei lähe kõnealune uuesti registrisse kandmine kaugemale sellest, mis oli vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas kasutusvalduse omaniku põhivabaduste ja -õiguste kaitseks.
5. Vahekokkuvõte
77. Järelikult ei saa kinnistuomanik, kelle omand on koormatud – algselt lõplikult jõustunult registrisse kantud, seejärel liidu õiguse vastaselt kustutatud, kuid hiljem uuesti registrisse kantud – kasutusvaldusega, tulemuslikult tugineda ELTL artiklist 63 ja harta artiklist 17 tulenevatele õigustele, et kohustada pädevat asutust seda kasutusvaldust uuesti kustutama põhjendusega, et selle algne registrisse kandmine oli vastuolus sel ajal kehtinud Ungari õigusnormidega.
V. Ettepanek
78. Eelnevatele kaalutlustele tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Győri Törvényszéki (Győri kohus, Ungari) eelotsuse küsimusele järgmiselt:
Liikmesriigi õigusnorm, mis näeb ette liidu õiguse vastaselt kustutatud, algselt lõplikult jõustunult registrisse kantud kasutusvalduse uuesti registrisse kandmise, on ELTL artikliga 63 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 17 kooskõlas, kui see ei kohusta pädevat asutust enne kasutusvalduse uuesti registrisse kandmist kontrollima, kas selle algne registrisse kandmine oli vastavalt sel ajal kehtinud riigisisestele õigusnormidele seaduslik.