Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Handelsgericht Wien (Austria) 24. mail 2023 – DocLX Travel Events GmbH versus Bundesarbeitskammer
(kohtuasi C-320/23, Bundesarbeitskammer)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Handelsgericht Wien
Põhikohtuasja pooled
Apellant ja kostja: DocLX Travel Events GmbH
Vastustaja apellatsioonimenetluses ja hageja: Bundesarbeitskammer
Eelotsuse küsimused
Euroopa Kohtule esitatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 alusel järgmised eelotsuse küsimused, mis puudutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/23021 artiklit 12:
1. Kas taganemistasu asjakohasuse ja seega ka selle suuruse kontrollimisel tuleb lähtuda reisikorraldaja pakkumuse esitamise ajast, pakettreisilepingu sõlmimise ajast, reisija taganemisavalduse esitamise ajast, kavandatud reisi lõppemise ajast või mõnest muust ajast?
2. Kas taganemistasu asjakohasuse ja seega ka selle suuruse kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtja õigest majanduslikust kalkulatsioonist või muudest kriteeriumidest, näiteks üldisest hindamisest reisihinna teatud protsendi alusel?
3. Kas viidatud sätet tuleb tõlgendada nii, et pakettreisilepingus kokku lepitud ebamõistlikult suure taganemistasu korral säilitab reisikorraldaja oma õiguse nõuda (esimesele ja teisele küsimusele antava vastuse tähenduses) asjakohast taganemistasu või tuleb tasu suurus arvutada reisikorraldajal tegelikult tekkinud kahju alusel või kaotab reisikorraldaja selle õiguse täielikult?
4. Kas taganemistasu asjakohasuse hindamisel, eelkõige kindlamääraliselt kokku lepitud tasu korral võib tugineda riigisisesele õigusele, kui see näeb oodatava ebaproportsionaalselt suure menetluskoormuse korral ette, et kohus võib tasu suuruse kindlaks määrata oma kaalutlusotsusega?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT 2015, L 326, lk 1).