Language of document : ECLI:EU:T:2011:276

Kohtuasi T‑186/06

Solvay SA

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Kartellikokkulepped – Vesinikperoksiid ja naatriumperboraat – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Rikkumise kestus – Mõisted „kokkulepe” ja „kooskõlastatud tegevus” – Juurdepääs toimikule – Trahvid – Koostööteatis – Võrdne kohtlemine – Õiguspärane ootus – Põhjendamiskohustus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Mõiste – Ühine tahe käituda turul teatud viisil – Hõlmamine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

2.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Teabe vahetamine kartellikokkuleppe raames või selle ettevalmistamise eesmärgil

(EÜ artikli 81 lõige 1)

3.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Mitut tegu hõlmav rikkumine, millel on nii kokkuleppe kui ka kooskõlastatud tegevuse tunnused – Üks kvalifikatsioon kui „kokkulepe ja/või kooskõlastatud tegevus” – Lubatavus

(EÜ artikli 81 lõige 1)

4.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

5.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus

(EÜ artikli 81 lõige 1)

6.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Keeld – Kartellikokkulepped, mille mõju kestab pärast nende formaalset lõppemist edasi

(EÜ artikkel 81)

7.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Tõend – Komisjoni esitatud kaudsed tõendid – Osalemine konkurentsivastase eesmärgiga kohtumistel

(EÜ artikli 81 lõige 1)

8.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Ulatus – Dokumendi edastamata jätmine – Tagajärjed

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2)

9.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Vastuväiteteatisele esitatud vastuste edastamine – Tingimused – Piirid

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3)

11.    Konkurents – Trahvid – Trahvide määramise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3)

12.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kohustus võtta arvesse tegelikku mõju turule – Ulatus

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)

13.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Hoiatav mõju – Karistatud ettevõtja suuruse arvessevõtmine – Asjakohasus

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)

14.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Süüdistatud ettevõtja ja komisjoni vahelise koostöö arvessevõtmine väljaspool koostööteatisega sätestatud raamistikku – Tingimused – Piirid

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 3, ja komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkti 23 alapunkti b kolmas lõik)

15.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Koostöötaotluse kuupäeva kindlaksmääramine – Kriteeriumid

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkt 21 ja punkti 23 alapunkt b)

16.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Haldusmenetluse ajal iga ettevõtja koostöö ulatuse hindamine – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

17.    Menetlus – Kohtukulud – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Mõiste

(Üldkohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

1.      Selleks et oleks tegemist kokkuleppega EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses, piisab, kui asjaomased ettevõtjad on väljendanud ühist tahet tegutseda turul teatud kindlal viisil.

Kokkuleppe EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses võib lugeda sõlmituks alates hetkest, mil on olemas ühine tahe põhimõtteliselt konkurentsi piiramiseks, isegi kui kavandatava piirangu konkreetsete asjaolude üle toimuvad alles läbirääkimised.

Kui on tõendatud, et arutelud olid selgelt ajendatud osalejate ühisest tahtest leppida kokku konkurentsi piiramise põhimõttes, ei saa seda järeldust ümber lükata asjaolu, et kavandatud piirangu konkreetsete asjaolude üle pidasid osalejad läbirääkimisi ning et kindel kokkulepe sõlmiti seejärel teistsugustel tingimustel kui need, mida varasematel koosolekutel arutati. Komisjon võib seega õigusega järeldada, et osalejate tegevus kartelli algfaasis kuulub samasse konkurentsivastasesse kavasse ning sellest tulenevalt EÜ artikli 81 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisalasse.

(vt punktid 85, 86, 139, 142 ja 143)

2.      Kooskõlastatud tegevuse mõistega peetakse silmas ettevõtjatevahelist koostööd, milles ei ole küll jõutud kokkuleppe sõlmimiseni selle kitsas tähenduses, kuid milles teadlikult valitakse konkurentsiriskide asemel ettevõtjatevaheline koostöö.

Selles suhtes on EÜ artikli 81 lõikega 1 vastuolus igasugune ettevõtjate omavaheline otsene või kaudne suhtlemine, millega võidakse mõjutada olemasoleva või potentsiaalse konkurendi tegevust turul või anda sellisele konkurendile teada, kuidas ettevõtja ise on otsustanud või kavatseb hakata turul tegutsema, kui sellise suhtlemise eesmärk või tagajärg on konkurentsi piiramine.

Andmete edastamisest konkurentidele eesmärgiga valmistada ette konkurentsivastast kokkulepet piisab selleks, et tõendada EÜ artikli 81 tähenduses kooskõlastatud tegevuse toimumist.

Selles suhtes isegi kui komisjonil ei õnnestu tõendada, et ettevõtjad on sõlminud kokkuleppe selle sõna kitsas tähenduses, piisab EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks sellest, et konkurendid on otse suhelnud selleks, et turgu stabiliseerida.

Igal juhul tuleb eeldada, et kooskõlastamises osalevad ettevõtjad, kes jätkavad turul tegutsemist, arvestavad konkurentidelt saadud teavet oma tegevuse kindlaksmääramisel sellel turul, välja arvatud vastupidiste tõendite korral, mille on kohustatud esitama huvitatud ettevõtjad.

(vt punktid 87–89, 147, 148 ja 160)

3.      Kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse mõisted hõlmavad EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses salajase koostöö vorme, mis on oma olemuselt sarnased ja mis erinevad vaid intensiivsuse ja avaldumisvormi poolest.

Mitmeosalise rikkumise korral, milles paljud tootjad osalesid paljude aastate vältel eesmärgiga üheskoos turgu reguleerida, ei saa komisjonilt nõuda, et ta kvalifitseeriks rikkumise täpselt kokkuleppeks või kooskõlastatud tegevuseks, kuna igal juhul hõlmab EÜ artikkel 81 nii ühte kui teist nendest rikkumise vormidest.

Rikkumise kvalifitseerimist kokkuleppeks „ja/või” kooskõlastatud tegevuseks tuleb mõista kui sellise mitmeosalise terviku tähistamist, mis hõlmab faktilisi asjaolusid, millest osa kvalifitseeriti kokkuleppeks ja osa kooskõlastatud tegevuseks EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses, milles ei ole ette nähtud eraldi kvalifikatsiooni seda liiki mitmeosalise rikkumise jaoks.

(vt punktid 90–92 ja 130)

4.      EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamisel on ülemäärane võtta arvesse kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse tegelikke tagajärgi, kui ilmneb, et rikkumise eesmärk oli takistada, piirata või kahjustada konkurentsi ühisturul.

Täpsemalt ei takista see, kui kooskõlastatud tegevusel puudub otsene mõju hinnatasemele, tuvastada, et tegevus piiras asjaomaste ettevõtjate vahelist konkurentsi, eelkõige konkurentsisurve kõrvaldamise teel.

(vt punktid 158 ja 162)

5.      Kuna komisjon kvalifitseeris kartelli üheks rikkumiseks, ei ole ta kohustatud kvalifitseerimisel esile tooma üht asjaomastest turgudest puudutanud tegude erinevat kestust. Kuna tegemist ei ole eraldi rikkumistega, ei ole ta ka kohustatud seda erinevust arvesse võtma rikkumise kogukestuse kindlakstegemisel.

Oleks nimelt kunstlik jagada vaid ühte eesmärki taotlevat ühte vältavat tegevust mitmeks erinevaks rikkumiseks põhjusel, et salajane koostöö oli sõltuvalt asjaomasest turust erineva intensiivsusega. Neid asjaolusid tuleb arvesse võtta üksnes rikkumise raskusastme hindamisel ja vajaduse korral trahvisumma kindlaksmääramisel.

(vt punktid 165 ja 166)

6.      EÜ artikkel 81 on kohaldatav kokkulepete suhtes, mille mõju kestab pärast nende formaalset lõppemist edasi. Täpsemalt võib komisjon õiguspäraselt tuvastada, et kartelli mõju kestab pärast salajaste koosolekute formaalset lõppemist edasi, kui nendel koosolekutel ette nähtud hinnatõuse rakendatakse hilisemal perioodil.

(vt punktid 174 ja 175)

7.      Kui esineb üksteist toetavate kaudsete tõendite kogum, mis tõendab kartelli olemasolu, siis on vaja tõeliselt vankumatut selgitust selleks, et tõendada, et teataval koosolekul toimunu oli varasematel koosolekutel toimunust täiesti erinev, kuigi kõigil koosolekutel oli sama osalejate ring, kõik need toimusid väliselt ühesugustel asjaoludel ning vaieldamatult samal eesmärgil.

(vt punkt 181)

8.      Kaitseõiguste tagamise põhimõttega kaasnev õigus tutvuda toimikuga tähendab konkurentsieeskirjade kohaldamist puudutavas haldusmenetluses, et komisjon peab võimaldama asjaomasel ettevõtjal uurida kõiki uurimistoimikus olevaid dokumente, mis võivad olla tema kaitse seisukohast olulised.

Nende dokumentide hulka kuuluvad nii süüstavad kui õigustavad dokumendid, välja arvatud teiste ettevõtjate ärisaladused, komisjoni sisedokumendid ja muud konfidentsiaalsed andmed.

Süüstavate dokumentide kohta tuleb märkida, et dokumendi edastamata jätmine kujutab endast kaitseõiguste rikkumist üksnes siis, kui asjaomane ettevõtja tõendab esiteks, et komisjon tugines rikkumise toimumist puudutava vastuväite põhjendamiseks sellele dokumendile, ja teiseks, et seda vastuväidet saab tõendada üksnes viitega nimetatud dokumendile. Seega on asjaomane ettevõtja kohustatud tõendama, et tulemus, milleni komisjon oma otsuses jõudis, oleks olnud teistsugune, kui seda edastamata dokumenti ei oleks tõendina arvesse võetud.

Seevastu õigustava dokumendi edastamata jätmise korral peab asjaomane ettevõtja üksnes tõendama, et selle edastamata jätmine võis mõjutada menetluse käiku ning komisjoni otsuse sisu tema kahjuks. Piisab sellest, kui ettevõtja tõendab, et ta oleks võinud nimetatud õigustavaid dokumente kasutada enda kaitsmisel, tõendades eelkõige, et ta oleks saanud tuua välja asjaolud, mis ei olnud kooskõlas vastuväiteteatise staadiumis komisjoni tehtud järeldustega, ning oleks seega saanud mingil viisil mõjutada otsuses antud hinnanguid.

(vt punktid 205–208)

9.      Konkurentsialases haldusmenetluses ei kuulu vastused vastuväiteteatisele uurimistoimikusse kui sellisesse. Mis puudutab dokumente, mis ei kuulu vastuväiteteatise teatavakstegemise hetkeks moodustunud toimikusse, siis on komisjon kohustatud need vastused teistele asjaomastele pooltele avaldama üksnes juhul, kui ilmneb, et need sisaldavad uusi süüstavaid või õigustavaid asjaolusid.

Lisaks, kuigi õigus kindlaks määrata, millised dokumendid on asjaomase ettevõtja kaitse jaoks vajalikud, ei ole mitte üksnes komisjonil, ei saa seda kaalutlust, mis puudutab komisjoni toimikusse kuuluvaid dokumente, kasutada vastuste suhtes, mis teised asjaomased ettevõtjad on andnud komisjoni esitatud vastuväidetele.

Seetõttu ei saa menetlusliku võrdsuse põhimõtte ja kaitseõiguste järgimisel põhinevad kaalutlused üldjuhul kaasa tuua komisjoni kohustust avaldada vastuväiteteatisele antud vastused teistele pooltele, et nad saaksid kontrollida, et puuduvad võimalikud õigustavad asjaolud.

Kui hagejaks olev kõnealune ettevõtja viitab Üldkohtus väidetavate õigustavate asjaolude esinemisele avaldamata vastustes, on tema kohustus tõendada nende dokumentide tarvilikkust tema kaitse jaoks. Ta peab muu hulgas märkima kõnealused võimalikud õigustavad asjaolud või esitama andmed nende olemasolu kohta ning tõendama seega nende tarvilikkust kohtumenetluses. Pelgast asjaolust, et teised asjaomased ettevõtjad on esitanud kõnealuse ettevõtjaga sisuliselt samad argumendid, ei piisa selleks, et käsitada neid argumente õigustavate asjaoludena. Asjaolu, et teatud ettevõtjatel õnnestus vastuses vastuväiteteatisele tõendada, et nende osalemine väidetavates rikkumistes ei olnud piisavalt tõendatud, ei tähenda samuti kuidagi, et need vastused sisaldavad andmeid, mis võiksid asetada teistsugusesse valgusesse otsesed dokumentaalsed tõendid, millele komisjon teiste ettevõtjate suhtes tugineb.

(vt punktid 224, 225, 228–231, 233 ja 234)

10.    Konkurentsieeskirjade rikkumise raskusaste määratakse kindlaks mitme asjaolu alusel, nagu juhtumi eripärased asjaolud, selle kontekst ja trahvide hoiatav mõju, mille hindamisel on komisjonil teatud kaalutlusruum.

Kuigi trahvi lähtesumma määratakse ühe ja vältava rikkumise korral kindlaks kogu rikkumise raskuse alusel, võib trahvisumma kindlaksmääramise selles staadiumis osutuda sobivaks kajastada rikkumise vahelduvat intensiivsust.

(vt punktid 255 ja 260)

11.    Mis puudutab komisjoni otsuse põhjendamist konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi lähtesumma kindlaksmääramise osas, siis on see oluline vorminõue täidetud, kui komisjon märgib oma otsuses hindamise alused, mis võimaldasid tal rikkumise raskusastet ja kestust mõõta. Komisjon täidab selle nõude, kui ta märgib oma otsuses rikkumise laadi ning asjaomaste turgude ulatuse ja suurusega seotud asjaolud ning selgitab nende kohaldamist konkreetse juhtumi suhtes.

Mis puudutab lisaks lähtesumma põhjendamist absoluutväärtusena, siis on trahvid komisjoni konkurentsipoliitika üks instrument ja komisjonil peab olema kaalutlusruum nende summade kindlaksmääramisel, et suunata ettevõtjate tegevust konkurentsieeskirjade järgimisele. Seega ei saa nõuda, et komisjon esitaks selles osas muid kui rikkumise raskusastet ja kestust puudutavaid põhjendusi.

(vt punktid 271–273)

12.    Kuigi konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi summa kindlaksmääramisel on rikkumise tegelik mõju turule asjaolu, mida tuleb rikkumise raskuse hindamisel arvesse võtta, on see vaid üks kriteerium teiste kriteeriumide seas, milleks on rikkumise laad ja geograafilise turu suurus. Samuti nähtub suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 1 A esimesest lõigust, et seda mõju tuleb arvesse võtta vaid siis, kui see on mõõdetav.

Horisontaalsed hinnakartellid või turgude jagamise kokkulepped võib seega kvalifitseerida väga rasketeks rikkumisteks ainuüksi nende laadi tõttu, ilma et komisjon oleks kohustatud tõendama rikkumise tegelikku mõju turule. Rikkumise tegelik mõju on vaid üks mitmest tegurist, mille alusel – juhul, kui seda mõju saab mõõta – on komisjonil võimalik määrata minimaalsest võimalikust trahvisummast suurem trahvi lähtesumma.

Pealegi ei saa trahvisumma kindlaksmääramisel kasutatava fakultatiivse teguri osas komisjonile õiguspäraselt ette heita seda, kui ta ei täpsusta rikkumise tegeliku mõju mittemõõdetavuse kohta tehtud järelduse põhjendusi.

Määratud trahvi lähtesumma kindlaksmääramisel võib komisjon, ilma et ta peaks oma valikut põhjendama, asjaomase teguri õigustatult kõrvale jätta ja tugineda muudele teguritele, nagu rikkumise laad, turu geograafiline ulatus ja suurus.

(vt punktid 277, 278, 288 ja 289)

13.    Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi summa kindlaksmääramisel peab komisjon tagama selle hoiatavuse. Selleks võib komisjon muu hulgas arvesse võtta asjaomase ettevõtja suurust ja majanduslikku võimsust.

Kui rikkumine, mille eest karistatakse, seisneb tegudes, mille õigusvastasust on komisjon korduvalt kinnitanud alates tema esimestest sekkumistest selles valdkonnas, võib komisjon määrata trahvisumma piisavalt hoiataval tasemel, ilma et ta oleks kohustatud hindama tõenäosust, et hageja paneb uuesti rikkumise toime.

(vt punktid 297, 298 ja 300)

14.    Mis puudutab konkurentsieeskirjade rikkumisi, mis kuuluvad kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul käsitleva teatise kohaldamisalasse, siis ei saa ettevõtja üldjuhul komisjonile õiguspäraselt ette heita, et ta ei võtnud kergendava asjaoluna arvesse tema koostöö taset väljaspool koostööteatise õiguslikku raamistikku. Seega, kui komisjon võttis ettevõtja koostööd arvesse ning vähendas trahvisummat koostööteatise alusel, ei saa komisjonile õiguspäraselt ette heita, et ta ei vähendanud sellele ettevõtjale määratud trahvi summat täiendavalt väljaspool kõnealuse teatise kohaldamisala.

(vt punktid 314 ja 315)

15.    Kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul käsitleva teatise punkti 23 alapunktis b ette nähtud vahemike kohaldamisel konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi vähendamiseks peab komisjon kindlaks tegema hetke, mil ettevõtja talle tegelikult esitas tõendid, millel on juba komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus. Komisjon on kohustatud kindlaks tegema täpse hetke, mil asjaomane ettevõtja täitis trahvisumma vähendamise tingimused, võrreldes esitatud tõendeid nendega, mis olid taotluse kuupäeval juba komisjoni valduses, ning peab seega tõepoolest kõnealuseid tõendeid valdama.

Koostööteatise alusel koostöötaotluse esitanud ettevõtjate olukordi tuleb käsitada sarnasena, olenemata tõendite esitamise viisist, mis sõltub taotluse esitaja valikust. Neid olukordi tuleb seetõttu käsitleda ühtemoodi.

Seega, kui ettevõtja võtab komisjoniga ühendust suulise avalduse tegemiseks, kuid esitab tõendid asjaomase rikkumise kohta alles järgmisel päeval, võib komisjon õigustatult leida, et ettevõtja täitis koostööteatise punktis 21 sätestatud tingimuse viimati nimetatud kuupäeval.

Just seetõttu, et teabe suuline esitamine osutub üldjuhul aeglasemaks koostööviisiks kui teabe edastamine kirjalikus vormis, peab ettevõtja juhul, kui ta otsustab edastada teavet suuliselt, võtma arvesse ohtu, et mõni teine ettevõtja edastab komisjonile kartelli olemasolu tõendamiseks määravad tõendid kirjalikult ja temast varem.

(vt punktid 365, 366, 370–372 ja 374)

16.    Kuigi komisjon ei või kartelli liikmete tehtud koostöö hindamisel eirata võrdse kohtlemise põhimõtet, on tal lai kaalutlusõigus konkreetse ettevõtja tehtud koostöö kvaliteedi ja kasulikkuse hindamisel. Seega saab komisjoni kritiseerida üksnes juhul, kui ta on teinud ilmse hindamisvea. Selles suhtes ei või ettevõtja piirduda hagiavalduse lisas omaenda hinnangu väljapakkumisega teiste ettevõtjate esitatud tõendite kohta, vaid peab konkreetsete argumentidega tõendama, milles seisneb ilmne viga komisjoni hinnangus.

(vt punktid 394 ja 395)

17.    Seoses sellise pangagarantii võtmise ja kehtivana hoidmisega, mis on mõeldud vaidlustatud otsuse sundtäitmise vältimiseks, tekkinud kulud ei ole menetlusega seotud kulud.

(vt punkt 444)